« Avalehele »

 Eesti Diabeediliit
 Uus materjal
 EDA tegevus
 Seltside tegevus
 Mis on diabeet
 Kasulik info
 Ajakiri "Diabetes"
 Pildialbum
 Kontaktid

Kasutusstatistika
 

© 2001-2014
www toimetaja
info[ät]diabetes.ee
www.worlddiabetesday.org » maailma diabeedipäev  14. november » Avaneb uues aknas.
International Diabetes Federation | IDF » www.idf.org » Avaneb uues aknas.
Kilpnäärme haigused
Marju Past
Magdaleena haigla endokrinoloog
kevad 2002

Kuna diabeetikutel on kilpnäärme haiguste esinemissagedus suur, siis järgnevalt lühikene ja üldpõhimõtteid tutvustav ülevaade kilpnäärmest ja tema võimalikest haigusseisunditest.

Mis on kilpnääre?

Kilpnääre on väike liblikasarnane nääre, mis paikneb kaelal hingetoru ja kõri ees ja külgedel. Ta koosneb kahest sagarast, mis on omavahel ühendatud väikese sillakesega. Kilpnääre toodab hormoone, mis reguleerivad organismi kasvu, arengut ja ainevahetust.

Kilpnäärme töö sõltub hormoonide sisaldusest veres. Kui neid on liiga palju, lõpetab kilpnääre uute hormoonide tootmise. Kui aga nende tase langeb, alustab ta uuesti tööd. Sellele regulatsioonile aitab kaasa ka hüpofüüs, mis toodab kilpnääret stimuleerivat hormooni, ja selle hulga muutus veres näitabki kilpnäärmele, kuidas toimida.

Eristatakse erinevaid kilpnäärme seisundeid ja haigusi.

Kui kilpnääre toodab liiga palju hormoone, on tegemist kilpnäärme ületalitlusega e. hüpertüreoosiga. Kui hormoone on veres liialt vähe, on tegemist hüpotüreoosi e. kilpnäärme alatalitlusega.

Lisaks võib olla tegemist kilpnäärme põletikuga e. türeoidiidiga või ka struumaga e. suurenenud kilpnäärmega ning lisaks on kilpnäärmel omadus moodustada sõlm - seda nimetatakse sõlmeliseks struumaks.

Mis on struuma?

Struuma e. hõõtsik on kilpnäärme suurenemine ja sellest johtuvalt ka tihti kaela kuju muutus. Kilpnääre võib suureneda üsna palju, vahel isegi deformeerides kaela kuju, võib vajutada kaelal olevatele veresoontele ja söögi- ja hingetorule ning neid nihutades põhjustada tervise häireid.

Maailmas on struuma sagedasimaks põhjuseks joodi defitsiit. Lisaks sellele põhjustavad struumat ka kilpnäärme erinevad haigused, nagu hüpertüreoidism, hüpotüreoidism, türeoidiit ja kilpnäärme kasvajad.

Mis on hüpotüreoidism e. kilpnäärme alatalitlus?

Kilpnäärme alatalitlus on põhjustatud organismis olevatest kilpnäärme hormoonide vähesusest või puudusest. Selle tulemusena aeglustuvad ainevahetus ja teised organismile vajalikud protsessid.

Mis võib põhjustada hüpotüreoosi?

  • Kilpnäärme põletik e. türeoidiit kahjustab kilpnäärme sisenõret tootvaid rakke ja tulemuseks võib olla hormoonide tootmise puudulikkus. Kõige rohkem põhjustab hüpotüreoosi kilpnäärme autoimmuunne põletik, e. Hašimoto türeoidiit, mis on enamikul juhtudel alatalitluse põhjuseks. On võimalus, et ka sünnitusjärgne türeoidiit võib viia hüpotüreoosini. Seda esineb sünnitusjärgselt 5-9 % naistest.
  • Kilpnäärme operatsioonid või radiojood kiiritusravi.
  • Hüpotüreoos võib olla ka kaasasündinud. Sellel juhul on vajalik kohene ravi, muidu võivad tekkida nii füüsilise kui ka vaimse arengu häired.
  • Joodi puudus toidus ja vees.
  • Harvemateks põhjusteks on kiiritusravi pea ja kaela piirkonda, sünnidefektid, hüpofüüsi probleemid jm.


    • Sümptomid:

      - väsimus, unisus päeval, ka pärast korralikult magatud ööd;
      - külmatunne
      - aeglane südametöö
      - mälu halvenemine
      - kontsentratsiooni häired
      - lihaskrambid
      - kaalutõus
      - hääle madaldumine ja kähisemine
      - juuste hõrenemine
      - kuiv ja ketendav nahk
      - meeleolu langus
      - menstruaaltsükli häired
      - struuma e. hõõtsik

      Kuna paljud need sümptomid võivad esineda ka teiste haiguste ja tervise seisundite puhul, siis ainult nende olemasolu ei kinnita täpselt haiguse esinemist. Täpseimat teavat annavad ikkagi laboratoorsed uuringud, s.o. homoonide analüüsid.

      Mis on hüpertüreoidism e. kilpnäärme ületalitlus?

      Kilpnäärme ületalitlus on põhjustatud kilpnäärme hormoonide üleküllusest organismis. Seda esineb naistel ligi 10 korda sagedamini kui meestel.

      Selle seisundi sagedaseim põhjus on Graves'i tõbi. See on autoimmuunne haigus, millele on iseloomulik pärilikkus.

      Sümptomid:

      - kiire südemetöö
      - närvilisus
      - hingeldamine
      - lihasnõrkus
      - käte värisemine
      - kaalulangus
      - juuste väljalangemine
      - nahamuutused
      - menstruaaltsükli häired
      - struuma
      - punnsilmsus
      - kõhulahtisus

      Need sümptomid ei esine sugugi alati koos ja kui nendest on esindatud juba mõned, peaks konsulteerima arstiga, kes võimalike lisauuringutega täpsustab seisundi.

      Mis on türeoidiit?

      Türeoidiit on kilpnäärme põletik. Ta võib põhjustada kas hüpotüreoosi või hüpertüreoosi. Temaga kaasneb ka tihti kilpnäärme suurenemine. Türeoidiit on enamasti hüpotüreoosi põhjustajaks.

      Enim esinev türeoidiit on Hašimoto türeoidiit. See on pärilik autoimmuunhaigus, mida esineb rohkem naistel, ja selle esinemissagedus suureneb koos vanusega.

      Hašimoto türeoidiiti esineb ligikaudu 5 protsendil populatsioonist.

      Lisaks on olemas veel sünnitusjärgne türeoidiit.

      Mis on autoimmunne kilpnäärme haigus?

      • Põhiline hüpertüreoosi põhjuseks olev autoimmuunhaigus on Graves´i tõbi.


      • Põhiline hüpotüreoosi põhjustav autoimmuunhaigus on Hašimoto türeoidiit.


      Autoimmuunhaigustele on iseloomulik pärilikkus ja lisaks tugev geneetiline soodumus haigestuda mitte ainult ühte autoimmuunhaigusesse. Naistel esineb selliseid haigusi 5 korda rohkem kui meestel.

      Milles seisneb siis selle haiguse olemus? Organismis, tõenäoliselt mingi geneetilise häire tõttu, hakkab inimese immuunnsüsteem produtseerima antikehasid ja nendega kahjustama ja hävitama oma enda tervet kude. Graves´i tõve puhul produtseerib immuunsüsteem kilpnäärme vastaseid antikehi ja selle tulemusena hakkab kilpnääre produtseerima liiga palju kilpnäärme hormooni.

      Hašimoto türeoidiidi puhul aga kahjustavad kilpnäärmevastased antikehad kilpnäärme rakke nii, et hormooni produktsioon väheneb.

      Koos kilpnäärme haigustega esinevad sagedamini järgmised autoimmuunhaigused:

      • vitiligo (naha pigmendi ladestumise häired)


      • alopecia areata (osaline juuste väljalangemine)


      • pernitsioosne aneemia


      • reumatoidartriit


      • Myasthenia gravis (episoodiline lihaste nõrkus, mis haarab nägemise, kõne, neelamise ja hingamise)


      • lupus erythematosus (sidekoe haigus)


      • insuliinsõltuv diabeet


      • Addissoni tõbi


      See olekski sissejuhatus kilpnäärme haigustesse. Edaspidise huvi jätkumisel võime lähemalt ja põhjalikumalt arutleda nende probleemide üle.