Igasuvine lastelaager toimus sedakorda Ääsmäel. Jüri Gümnaasiumi 8. klassi õpilane kirjutab ajakirjale oma muljetest. Jutustan oma suvisest diabeetikute laagrist. Seda laagrit on juba peetud mitu aastat, kuid mina käisin seal esimest korda. Seekordne laager Ääsmäel kestis seitse toredat päeva. Meid oli seal 10 tüdrukut ja 10 poissi. Kuna kasvatajad mõtlesid pidevalt huvitavaid mänge, üritusi ja üllatusi, usun ma, et kõigil, kes seal laagris olid, jäi midagi meeldivat ja õpetlikku meelde. Iga hommik algas äratusega kell 8.20. Viis minutit oli aega riidesse panna ning siis uimase peaga jooksma. Kui olime jooksmas käinud, oli kindel see, et enam keegi ei maganud. Järgnes hommikusöök, mille järel alati päeva korrapidajad kontrollisid toa puhtust (toad olid kahe- või kolme kohalised). Pärast toa kontrolli läksime pesema ning seejärel oli meil aega oma asjadega toimetada kuni ooteni. Edaspidine päev kulges vastavalt kasvatajate ettevalmistusele. Teisel laagripäeval ristiti uusi laagrisse tulnuid. Kuna ma olin ise ka rebane, "retsiti" mind nagu teisigi uustulnukaid ootamatult ja põnevalt. Mõnel õhtul toimus disko, mis ei kukkunud eriti hästi välja, sest meil oli vähe kassette kaasas. Meid jaotati viieliikmelisteks gruppideks. Gruppide vahel toimusid põnevad spordivõistlused, joonistusvõistlused ja muidu mängimised. Tunnustuseks, et me saime hästi hakkama, anti meile auhindu alates õhupallidest ja lõpetades koolikottidega. Teistelgi päevadel tegime nii uut kui vana. Külastasime loomaaeda ning käisime hobustega ratsutamas. Oli Jüri-Mari päev, mil tüdrukud olid Jürid ja poisid Marid. Julgust ja osavust sai näidata lauldes, tantsides, näideldes ning trennides. Ühel ööl oli ööhäire. Meid äratati umbes kell üks ja juhatati pikka kordori, kus märkasime, et kõik jalanõud olid pandud ühte ritta. Seejärel pidime minema oma jalatsi juurde ning siis seda tagasi lunastama hakkama. Väga õpetlik oli selles laagris kindlasti see, et iga pahateo eest järgnes karistus: kas kartulite koorimine, põranda pesemine või midagi hullematki. Eriti tähtis oli ka, et sai teiste diabeetikutega kogemusi ja teadmisi vahetada. Tänu väga tublidele kasvatajatele möödus laager õnnelikult, kuna meid jälgiti pidevalt nii ööl kui päeval. Suurtänu laagri korraldajatele ja tore oleks, kui see laager toimuks ka edaspidi.