Oktoobris 2002 jõustus uus ravikindlustuse seadus, mis muu hulgas tõi kaasa vajaduse uue soodusravimite väljastamise korra kehtestamise järgi. Soodusravimite piirhindade nimekirja koostamiseks oli sotsiaalministeeriumil aega kolm kuud, mida ilmselt oli liiga vähe, et kokku saada korralik nimekiri. Igal juhul tekkisid ministeeriumil probleemid õigeks ajaks kokku saada oludele ja haigete vajadustele piisavalt vastava soodusravimite nimekiri. Eelnõus oli palju puudujääke, välja jäänud hulk ravimeid, asjaomaste ringkondadega (arstid, patsiendid) konsulteeriti vähe või ei konsulteeritud üldse. Diabeedivallas tekkis suurem segadus insuliinidega, millest nimekirja olid pandud vaid viaali pakendatud insuliinid (manustatavad eraldi süstlaga) – needki kaunis kummaliste piirhindadega. Ravimifirmade ja diabeediliidu kontaktide abil suudeti nimekirja liita ka pen’ide kolbampullid ja ühekordsed süstevahendid, kuigi EDA avalike protestide peale süüdistas sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika osakonna juhataja Andrus Sonnenberg EDAt põhjendamatus aþiotaaþis. Diabeeditablettide soodustus langes 100 protsendilt 75-le. Mingi hulk ravimeid jäi nimekirjast üldse välja (neeru-, südame- jm rohud). Seetõttu ei saa arst pahatihti enam lähtuda enam patsiendi näidustustest ega Eestis tunnustatud ravijuhistest, vaid eeskätt sotsiaalministeeriumi määratud nimekirjast. Mingis osas on sotsiaalministeerium ka hiljem nimekirja korrigeerinud, kuid tähelepanuta on jäetud näiteks endokrinoloogide ettepanek tõsta ka tablettravimi Metformiin soodustust 50 protsendilt 75-le. Mõju ei ole avaldanud ka argument, et selle ravimi piisavas toimekoguses kättesaadavus aitab välistada või edasi lükata patsiendi üleminekut insuliinravile. Kiri sotsiaalministrile 13.11.2002 Sotsiaalministeeriumi vastus