Mitmekülgne liikumine suurendab organismi teovõimet ja pidurdab organismi degenereerumist. Regulaarne sportimine parandab näiteks kopsude tegevust, südame löögijõudu, vereringlust, tugi- ja liikumiselundite seisundit ning takistab veresoonte lupjumist. Diabeetikud on altid suhkruhaigusega kaasnevatele elundite kahjustustele ja ka südame ja veresoonte haigustele. Sellepärast on liikumise tervistav mõju eriti tähtis diabeetiku organismi korrashoidmiseks. Regulaarne füüsiline koormus parandab 1. tüübi diabeetiku insuliinitundlikkust ehk seda, kuidas insuliin mõjub tema organismis. Liikumine kulutab energiat ning selle tagajärjel veresuhkur langeb. Liikumise abil on võimalik parandada veresuhkru tasakaalu. Pikaajaline regulaarne treening aitab vajadusel ka kehakaalust alla võtta ja normkehakaalus püsida. SAMM-SAMMULT Treeningut alustades peaks diabeetik valima organismi mõõdukalt koormava spordiala, näiteks kõndimise või sörkjooksu. Tervisespordi eesmärk on tuua tervisele kasu, mitte kahju. Kui esimalt valitakse liiga raske ala, võib see tekitada lihasvalusid ja organismi ülekoormust. Kui treeningu raskust ja kestust lisatakse vähehaaval, loob see paremad eeldused pidevale spordiga tegelemisele. Juhendeid algajale * Igapäevane treening on sinu suhkrutasakaalule kõige parem. * Sportliku vormi tõstmiseks liigu vähemalt kaks korda nädalas. Seejärel koormus vähehaaval tõuseb. * Liigu vähemalt 20-30 minutit korraga. * Koormus on sobiv, kui hingeldad ja higistad, kuid suudad veel vestelda. * Juba paarikuine treening parandab Sinu sportlikku vormi. * Kui soovid kaalust alla võtta, tegele pikaajalise spordiga: see aitab põletada organismi rasvavarusid. * Kui oled äsja insuliiniraviga alustanud diabeetik, pööra eraldi tähelepanu oskusele arvestada liikumise koormuse mõju raviskeemile. Vajadusel küsi nõu oma arstilt. * Valmistumine on eriti tähtis spordialadel, kus teadvuse häired võivad tekitada eriti suurt ohtu, näiteks motosport. * Kui oled põdenud suhkruhaigust juba kauem, on hea eelnevalt kontrollida südame seisundit ja vererõhku. * Diabeedi tüsistused võivad olla vastunäidustuseks eriti raskete spordialadega tegelemisele, millega kaasneb kiire vererõhu tõus. Hoolitse oma lihaste eest Alusta liikumist alati eelsoojendusega ja lihaste venitamisega, et vältida rebendite teket. Sobiv soojendus on näiteks 10-minutiline sörk ja kerged venitused, mille puhul käiakse läbi spordialal koormatavad tähtsamad lihasrühmad. Kohe pärast treeningut ei ole lihased normaalses seisundis. Venita lihased 1-2 tundi pärast treeningut, sest siis suudavad lihased paremini alluda venituste mõjule. Sportimisjärgne venitamine aitab säilitada lihaste normaalset pikkust ja elastsust. Millist kehakultuuri? Diabeetik võib tegelda, sõltuvalt oma tervislikust seisundist, peaaegu iga spordialaga. Soovitatav on treenida mitmekülgselt, sest erinevate spordialade puhul koormatakse erinevaid lihasrühmi. Eri alad arendavad ka erinevaid võimeid, nagu näiteks lihasjõudu, liikuvust, koordinatsiooni, tasakaalu ja oskusi. Ka võistlussport on võimalik, aga see nõuab oskuslikku ravi suunitlust ja teostust, mille puhul nii spordis kui ka ravis saavutatakse häid tulemusi. LIIKUMISE MÕJU VERESUHKRULE Vere insuliinisisaldus Kui vere insuliinisisaldus on sportides kõrge, pidurdab insuliin suhkruvarude vabanemist maksast nii, et maks ei suuda toota nii palju suhkrut, kui insuliin seda lihastesse viib, ja veresuhkur langeb. Kui vere insuliinisisaldus on madal, ei suurenda insuliin lihaste veresuhkru tarbimist ja maks toodab suhkrut hoopis rohkem kui lihased kasutavad. Selle tagajärjel veresuhkur tõuseb. Kui veresuhkru tase on insuliinipuuduse tõttu kõrge, tõstab kehaline aktiivsus seda veelgi, sest insuliinipuuduse tagajärjel kasvab maksas suhkru juurde tootmine. Enne treeningut peab insuliiniga olukorda korrigeerima. Suhkrutasakaal Kui veresuhkur langeb treeningu käigus liiga madalale, võivad insuliini vastumõjuhormoonid tugevalt tõsta veresuhkru taset, suurendades suhkru vabanemist maksast. Ka raskespordiga tegelemise ajal erituv stressihormoon ja adrenaliin võivad tõsta veresuhkru treeningu ajaks liiga kõrgele. Hüpoglükeemia risk: Spordi veresuhkrut langetav mõju võib kesta isegi 24–28 tunnini pärast trenni, sest lihased täiendavad oma liikumisel kahanenud suhkruvarusid. Sellega peab arvestama insuliini ja toidu tarbimisel. Liikumine parandab ka insuliini toimet, mis võib kaasa tuua hüpoglükeemia ja ðoki riski. Süstekoht Spordiga tegelemise ajal imendub insuliin kiiremini sellest kehapiirkonnast, mida treenides koormatakse. Näiteks enne sörkjooksu tasub insuliini süstida kõhtu, aga mitte reide, mis on jooksu ajal aktiivne. Eelnev eine Parim aeg sportimisega alustamist on 1-1½ tundi pärast sööki, sest siis on veresuhkur kõige kõrgem. Enne sööki on veresuhkur kõige madalam ja seepärast ei soovitata sportimist vahetult enne sööki hüpo-ohu tõttu. Liikumise energiakulutus Mida suurema koormusega ja kestvama spordialaga tegeldakse, seda rohkem kulutab see energiat ja langetab veresuhkrut. LIIKUMISE, TOITUMISE JA INSULIINI KOOSTÖÖ A. Kehakultuur ja toitumine Treenivale diabeetikule sobib sama mitmekülgne toit, mida diabeetikule ka muidu soovitatakse. Toiteväärtuselt täiuslik dieet, mis sisaldab piisavalt vedelikku ja energiat, parandab organismi töövõimet. Süsivesikud takistavad veresuhkru liigset langust. Head süsivesikuallikad enne liikumist on viljatooted, puuviljad, jogurtid ja mahlajoogid. Toit, mida süüakse enne kehalist koormust, peab olema kergesti seeditav, sest aeglaselt seeditav toit (rasv, praetud toidud) võib segada sportimist. Täis kõht võib tekitada ka iiveldust ja kõhuvalu, eriti kui trenn algab kohe pärast sööki. Vaheeine vajadus Enne kehalist koormust on vaja mõõta veresuhkrut. Kui veresuhkur on normaalne (4 - 6 mmol/l), on üldine soovitus, et tarbitakse 20 g süsivesikuid enne tegevust ning 10 g süsivesikuid iga poole tunni järel, kui treenitakse kaua. Vaheeine on üldiselt vajalik ka siis, kui einestamisest on möödunud üle kahe tunni. Lisasüsivesikuid ei ole vaja, kui veresuhkur on enne trenni kõrge (10-12 mmol/l) ja liikumine ei ole väga pikaajaline. Vajaliku lisatoidu hulka ei ole kerge kindlaks määrata, sest seda mõjutab ka treeningkoormus, sportija kehakaal ja organismi toimevõime. Eriti raske spordi korral võib süsivesikute vajadus võib tõusta isegi 40–60 grammini tunnis. Igaüks võib leida iseendale ja oma spordialadele sobivaid toiduannuseid vähehaaval katsetades. Head ja kiiresti seeditavad vahepalad on: * banaan ja teised puuviljad; * marjad ning puuvilja- ja marjapüreed; * toormahlad ja suhkrustatud mahlad; * jogurtid ja muud piimasisaldusega vahepalatooted; * kuklid ja kerged võileivad; * glükoosipastillid. B. Sportimine ja insuliin Harrastades võrdlemisi rasket spordiala, ei piisa üksnes toidu lisamisest veresuhkru taseme langemise ärahoidmiseks. Samas võib tihe söömine segada sportimist. Sel juhul võib veresuhkru langust ära hoida insuliinikoguse vähendamisega. On eriti tähtis, et tunned oma insuliinide mõjuaegu! Nõuandeid insuliiniannuse vähendamiseks * Vähenda selle insuliini annust, mis toimib just liikumise ajal. * Kui kasutad mitmesüste-insuliinravi, võid üldjuhul vähendada kiire- või lühiajalise toimega insuliini hulka 20–30% enne trenni söödava eine puhul. Kiiretoimelise mõju tõttu ei ole kiirinsuliini kogust vaja vähendada, kui einestamise ja trenni vaheaeg on üle 3 tunni. * Vähenda ka öösel mõjuvat pikatoimelist insuliini 20-30%, kui oled teinud väga rasket sporti. * Mõõda oma veresuhkrut, selgitamaks välja, kuidas on insuliini vähendamine mõjunud veresuhkru tasemele. * Igale diabeetikule sobivat üldist nõuannet insuliini vähendamiseks ei saa anda, sest insuliinitarve on individuaalne. On tähtis, et veres oleks alati piisavalt insuliini, sest siis võib sinu organism kasutada energiaallikana süsivesikurikkaid toiduaineid. C. Veresuhkru jälgimine Veresuhkrut mõõtes näed, kuivõrd õnnestus kokku sobitada liikumine, toitumine ja insuliini tarbimine. Mõõda veresuhkrut enne ja pärast liikumist ja jätka mõõtmist veel mitu tundi peale liikumist. Nii õpid kindlaks määrama erinevate spordiliikide mõju oma veresuhkru tasakaalule. Kõige paremate spordisaavutusteni jõuad, kui Sinu veresuhkur püsib pidevalt normaalsel tasemel. Sportimise alustamiseks on hea veresuhkrutase 5-10 mmol/l. Lisateavet annab alati raviarst või suhkruhaigete selts. Olulisemad muudatused senises ravikorralduses tuleb kindlasti asjatundjaga läbi arutada. Artikli autorid on Soome meditsiinieriala kraadiõppurid, kes käisid Eestis staþeerimas.