Enne kui pikemalt rääkida XENDOS´e* uuringust, tahaksin tähelepanu juhtida mõningatele põhitõdedele, mis otseselt seonduvad ülekaalu ja metaboolse sündroomiga. Metaboolne sündroom väärib järjest rohkem tähelepanu seetõttu, et koos nimetatud sündroomiga suureneb risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse ja 2. tüüpi diabeeti. Ülekaalulistel patsientidel metaboolse sündroomiga on kaalulangetamine ja saavutatud kehakaalu säilitamine tunduvalt probleemsem, kui neil ülekaalulistel, kellel metaboolset sündroomi diagnoosida ei saa. Metaboolse sündroomi diagnoosi kriteeriumideks on 3 või enam järgmist sümptomi. Nendeks on Rahvusvahelise Kolesterooli Õppeprogrammi (The National Cholesterol Education Program-NCEP) Täiskasvanute III Ravipaneeli (Adult Treatment Panel-ATP III) alusel: 1) vöö ümbermõõt >102 cm meestel ja >88 cm naistel, 2) triglütseriidide tase >1,7 mmol/l, 3) HDL-kolesterooli tase meestel <1,0 mmol/l ja naistel <1,3 mmol/l, 4) hüpertensioon (RR>130/>85 mmHg), 5) paastujärgne veresuhkur >6,1 mmol/l. Metaboolne sündroom on järjest sagenev probleem kogu maailmas, nii nagu ka ülekaalulisus. Esinemissageduseks ameerika populatsioonis on leitud 24%, samas aga Taanis on see protsent 16. Erinevate uuringute analüüsi tulemustest selgub metaboolse sündroomi erinevate sümptomite esinemisagedus patsientidel, kellel saab seda sündroomi diagnoosida: 1) abdominaalne rasvumine 86%-l; 2) hüpertensioon 61%-l; 3) hüpertiglütserideemia 45%-l; 4) madal LDL-kolesterool 40%-l; 5) kõrgenenud paastujärgne veresuhkur 39%-l. XENDOS-uuring – see on esimene laiaulatuslik ja pikk kliiniline uuring, mis hindab kaalulanegetamise efektiivsust ja ohutust dieedi ja ravimi (orlistati) abil. Kõnealuse uuringu eesmärgiks oli välja selgitada orlistati efektiivsus ülekaalulistel patisentidel nii metaboolse sündroomiga kui ka ilma sündroomita. Tegemist on 4-aastase retrospektiivse analüüsiga rootsi ülekaalulistel metaboolsete häiretega patsientidel, kellel kasutati elustiili muutust koos orlistatiga või platseeboga. Uuringus osales 3277 patsienti, kellest 40 protsendil diagnoositi metaboolset sündroomi eelpool nimetatud kriteeriumide (NCEP ATP III) alusel. Neist 31% puhul oli tegemist ka häirunud glükoosi tolerantsiga. Uuring oli 22 keskusega, topeltpime, randomiseeritud ja platseebokontrollitud. Platseebogrupis 1637 patsienti ja orlistati grupis 1640 patsienti. Orlistati manustati 120 mg 2 korda päevas. Dieeti vähendati 800 kcal võrra päevas nii orilstati kui ka platseebogrupis. Kokkuvõtteks antud uuringu põhjal võib öelda, et kaalulangus on ainus efektiivne meetod metaboolse sündroomi ravis ja sealhulgas nii kardiovaskulaarse riski kui ka diabeediriski vähendamisel. 4 aasta vältel oli orlistat koos dieedi reduktsiooniga palju efektiivsem kui ainult dieetravi kaalu langetamise osas. XENDOS uuringuga on tõestatud orlistati efektiivsus ja ohutus metaboolse sündroomi ravis. _________________ * – XENDOS (XENical in the prevention of Diabetes in Obese Subjects)  Uuringu tulemused:  Näit Platseebo/ -800 kcal päevas Orlistat 120 mgx2/ -800 kcal päevas Kaalu langus -2,97 kg -6,40 kg Vööümbermõõdu vähenemine -3,8 cm 6,1 cm Vererõhu alanemine (süstoolne/diastoolne) -3,2/-2 mmHg -5,4/-3,1 mmHg Paastujärgse veresuhkru alanemine -0,08 mmol/l -0,22 mmol/l Triglütseriidide taseme alanemine -5,46% -6,34% HDL-kolesteroolitaseme tõus 9,06% 9,42% LDL-kolesteroolitaseme langus -1,8% -10% Üldkolesteroolitaseme langus -1,8% -7,1% 2. tüüpi diabeedi manifesteerumine 13,7%-l 9,8%-l