Merks

#32017

Küsimus siis selline, et kas keegi foorumis on taodelnud kohalikust omavalitsusest hooldajatoetust. (meie peres üks vanematest töötu). Meie omavalitsuse sotsiaaltöötaja palus seletuskirja kirjutada, et miks ei käi tööl ja tahab lapsega koju jääda üks vanematest? Pojal on määratud VEK-is raske puue.(I tüübi diabeet). Sotstöötaja imestas, et laps käib ju teil iga päev koolis ja saab hakkama. Üritasime sots.töötajale selgeks teha, et kontroll lapse üle on 24/7, oleme pidevalt telefoniühenduses, kui laps koolis on. Aastaga on HumalogMix annus tõusnud 6lt- 14le + Novorapid( oleneb LÜ-dest 4-5 ühikut toidukord)+ Levimir (4 ühikut)ööseks. Ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda, tean, et selline toetus on ette nähtud ja maksab seda kohalik omavalitsus. Kellel on kogemusi sedasorti asjaajamisega? Paluks abi.

paula

#32019

Tere
Mina taotlesin ja sain ka, see on 300 krooni, väga väike summa iseenesest aga minul oli seda vaja ka selleks, et ei kaoks tervisekindlustus. Laps haigestus 1,9 aastaselt ja tööle minna tema kolmeseks saades ma ei saanud, kuna lasteaed veresuhkru mõõtmise osas meid ei toetanud.
Taotlesin kohalikust omavalitsusest, seletasin ära miks ma tööl käia ei saa ja taotlus rahuldati.

magidon

#32020

Mina taotlesin seda omal ajal (kui veel kodune olin) Sotsiaalkindlustusametist. Mingisugust seletuskirja ma kirjutama ei pidanud. Nad lihtsalt kontrollisid, kas minu poolt on kõik nö. tingimused täidetud selle toetuse saamiseks. Tingimus oli see, et ma ei käiks tööl ega saaks muud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Ja, et kohe, kui ma tööle naasen pean sellest neid teavitama. Ei mäleta küll, et ma selle toetuse saamiseks eriti tõestama või võimlema oleksin pidanud.

Merks

#32022

Ka me oleme kolm aastat tagasi sama toetuse saanud, kui poeg põdes astmat. Kuna ta kasvas välja sellest(lasteaiast läks kooli ja haigusnähud taandusid ja kadusid, Pulmikorti ei kasuta me juba 2 aastat), siis loobusin. Aga see oli kolm aastat tagasi. Nüüd on vaja kohaliku omavalitsuse sotstöötajale selgeks teha, mis haigusega on tegu ja seejärel volikogu otsustab, kas määrab sulle hooldajatoetuse või ei. Praegu on asjad sedamoodi. Seepärast küsingi, et äkki kellelgi on kogemus omavalitsuse kaudu hooldajatoetuse saamisel. Minujaoks on utoopiline see, et ma pean tõestama SOTSIAALtöötajale, et mu laps vajab ööpäevast jälgimist ja juhendamist ning mis haigus on diabeet...

Annely

#32023

Hooldajatoetuse maksmine läks tõesti mõni aeg tagasi kohaliku omavalitsuse otsustusse. Selles ma kahtlen,et volikogu otsustab hooldajatoetuse maksmise,volikogu kinnitab korra,mille alusel see toimub, kuid otsustajateks on kindlasti mingi muu komisjon (toetuste maksmise komisjon vms.). Kuna kohaliku omavalitsuse volikogu selle korra kinnitab,siis võib olla omavalitsuseti erisusi,mille kohta täpsemat infot saab elukohajärgsest omavalitsusest. Näiteks meie elukohajärgses omavalitsuses pididn tegema avalduse, tõendama et ei oma sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ning lisama lapse reh.plaanist koopia. Omavalisusel on õigus läbi viia hooldusvajaduse hindamine.Puudega lapse hooldamise eest toetuse määramisest võib keelduda kui: taotleja on toetuse saamiseks esitanud teadlikult valeandmeid; puudega lapse hooldusvajaduse hindamisest ei tulene vajadus talle hooldaja määramiseks ega viimasele toetuse maksmiseks;lapse hooldusvajadusest tingituna peab omavalitsus lapse enam sobivamaks hooldamise viisiks talle teiste hoolekandeteenuste osutamist. Hooldaja määramise ja toetuse maksmisest või muu abi andmisest ja teenuse osutamisest keeldumise otsus tehakse isikule teatavaks kirjalikus vormis, esitades keeldumise põhjused ja selgituse otsuse vaidlustamise korra kohta viie tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemise päevast.

Merks

#32024

Tänan Annely põhjaliku selgituse eest!

Marika

#32385

Merks`ile. Annely seletas hooldajatoetuse maksmise uue süsteemi siin kenasti ära. Selgitaksin siin endise kohaliku omavalitsuse (KOV) sotsiaaltöötajana kõnealuse toetuse maksmise/määramise tagamaid. 2009.a. olid KOVid sunnitud üle võtma senise riigi ülesande ja hakama maksma/määrama kõnealust toetust oma omavalitsuse inimestele.
Seadusandlus, mille alusel KOVid antud toetust määravad/maksavad, tehti enamasti analoogne endise riikliku korraga.
Jah, seni kuni antud toetust maksti sotsiaalkindlustusameti kaudu, oli seda ka kergem saada. Miks? Sest kohalikul tasandil on ametnikel tavaliselt palju parem ülevaade taotleja tegelikest vajadustest.
Põhimõtteliselt lepiti kokku selles, et hooldajatoetust ei peaks saama vanem/hooldaja, kelle puudega laps õpib päevases õppevormis st käib koolis. Muidugi on see omavalitsuseti erinev (vaatata tuleb KOVi sots toetuste maksmise korda).
Meie KOV maksis hooldajatoetust ühele emale, kelle sügava puudega (ratastoolis ja mähkmetes) laps käis koolis ja kelle ema oli lapsega igal päeval tugiisikuna õppeasutuses kaasa. Muide, kõnealune vanem ei olnud lapse puude tõttu pärast sünnitust päevagi tööl käinud ja oli saanud kõnealust toetust enne sotsameti kaudu.
Mina sotsiaaltöötajana ei maksaks ka Teie perele hooldajatoetust, sest selle eesmärk on siiski anda see mõnisada krooni toetusraha ja maksta kinni ravikindlustus selle vanema/hooldaja eest, kes ei saa lapse puudest tingitult tööl käia.
Sotsiaaltöötaja jaoks, kellel on I tüübi diabeedist vähegi aimu, ei ole insuliiniannuse tõus mingiks argumendiks.
Teie pere peaks saama ju puudega lapse sotsiaaltoetust (raske puude järgi vist praegu 1260 krooni kuus), mida ei arvestata ka toimetulekutoetuse sisse,kui Teil peaks selleks vajadust olema.
Ma ei taha siin vähendada Teie pere vaeva ja muret, mis kaasneb diabeetikust lapsega. Eesmärk on lihtsalt selgitada antud hooldajatoetuse maksmise tagamaid. Olen ise diabeetik alates neljandast eluaastast. Jõudu!

lihtsalt maria

#32390

Kas tõesti ei arvestata puudega lapse sotsiaaltoetust toimetulekutoetuse arvestuses sissetulekute hulka? Mina küll kahtlen selles, sest meie pere puhul anti nõutud peretoetuste raames üles ka andmed puudega lapse toetuse summas, mistõttu sai meie pere tervete lastega peredest palju vähem peretoetust, kui abikaasa maksis makse välismaal. Ikka needsamad sots töötajad andsid üles kõik makstud summad, kuigi küsimus seisnes vaid peretoetustes. Ja nüüd antud teema puhul selle 300 krooni maksmisel on äärmiselt häbiväärne arutada, kas diabeetikut kasvatav lapsevanem on seda naeruväärset raha väärt või ei, töö kaotamine on väga valus teema seda enam, et uut töökohta leida on praegu pea võimatu. Töötus ei ole vabatahtlikult tehtud valik! Ja tutvudes seaduste ja puudega last kasvatavate laste vanemate õigustega, on võrdselt teiste õigustega kirjas ka see kuus vaid 300 krooni maksev hooldajatoetus. Ei ole sinna märgitud, kas mässar on püksis või ei. Diabeet hakkab ka pika põdemise peale mõistusele, on näha!

lihtsalt maria

#32391

Siit tulenebki tõsiasi, miks minu poeg ja mõned teised veel on diabeeti väikelapsest peale põdenuna hinnatud "keskmise puudeastme vääriliseks", samas kui kõik teised foorumis sõnavõtnud väidavad lapsel olema raske puudeastme. Kõik sõltub kellegi ametisse määratu suvast ja tahtest, mitte aga diagnoosist, mis tundub olema sama. Jõudu Sullegi Marika!

Merks

#32396

To: Marika Tänan pika ja põhjaliku selgituse eest! Aga...meie peres olen ainus töölkäija mina ja peale poja, kes põeb diabeeti, on veel teismeline laps, kes peab iga koolipäev sõitma 40 km. ametikooli. Ise käin ka kodukohast mitmekümne kilomeetri kaugusel tööl + iga kuu peame Tartus arsti juures kontrollis käima (edasi tagasi teeb 400 km.). Olukord on raske ja ega toimetulekutoetust ei läinud me mitte selle pärast omavalitsusest küsima, et on ette nähtud... Õnneks meie omavalitsus leidis võimaluse meie perele see toetus määrata (millega kaasneb ka ju vanema, kes on töötu ja ei ole enam arvel tööbörsil, haigekassa kindlustus). Aitäh neile selle eest! Pean kahjuks ka tõdema, et kõik sõltub ametniku heast tahtest.

poisiga

#32403

Lihtsalt maria, vaata https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256587 Puude raskusastme määramine. Vaata, äkki on ametnik vea teinud. I tüübi diabeedil on funktsiooni häire täielik, lisaks glükomeetrist abivahendi vajadus. Puude määramise otsusele on võimalik vaie esitada, mõne pädevama inimese abiga.

lihtsalt maria

#32421

Mitte äkki, vaid ametnik teebki tahtlikult vea, et kellegi ees plusspunkte teenida ja riigi raha kokku hoida abivajajate arvelt. Mina ei ole sellest 200 kroonisest puudeastme erinevusest tingitud rahast igas kuus vaeseks jäänud, kuid on näha, et ka riik pole sellest rikkamaks saanud. ja egas otsuse taas üle vaatamisele saatmine ei muutnud meie puhul ju miskit. keegi ei tagane oma antud otsusest. väideti, et kui poiss suudab nii suure koormusega jalgpalli treeningutes osaleda... Ja nüüd on poiss juba nii suur, et on uued mured. Aga naerma ajab, kui lugesin oma eelsurevale isale määratud raske puudeastme otsust. Sõnastus on väga hea: otsustaja isik ... arvab olema raske puude. Sõnastus otsusel on super.

Marika

#32446

Toetustest ja muust

Toimetulekutoetus ja peretoetus(toetused) on erinevad toetuste liigid. Toimetulekutoetus on riigi poolt üks täpsemini ja jäigemalt reglementeeritud riiklike toetuste liike. Tõenäoliselt oli peretoetus puhul, millest lihtsalt maria rääkis, tegemist omavalitsuse eelarvest makstava toetusega, mille määramise/maksmise tingimused kehtestab iga omavalitsus ise.
Siin on ka kirja järgnevad sissetulekud, mida toimetulekutoetuse arvutamisel ei arvestata.

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata sissetulekute hulka:
1) ühekordseid toetusi, mida on makstud riigi- või kohaliku eelarve vahenditest;
2) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus ja hooldajatoetus; SIIA ALLA LÄHEB KA PUUDEGA LASTE SOTSIAALTOETUS
3) riigi tagatisel antud õppelaenu;
4) tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust ning tööpraktikas osalemise korral makstavat sõidu- ja majutustoetust.
Ja muidugi on see u 300 krooni, mis makstakse puudega lapse hooldajale naeruväärne summa.( Kuigi paljude hooldajate puhul on tõenäoliselt olulisem nende eest sotsiaalmaksu tasumine, mis tagab tasuta arstiabi). Küsimus ei ole ka selles, mida diabeetikut kasvatav vanem on väärt, vaid selles, mille jaoks konkreetne toetus on ette nähtud.
See, et vanem jääb töötuks ja koju ning et pere rahaline olukord on hull, ei tähenda seda, et lapsel on hooldajat vaja.
Merksi puhul on hea meel, et omavalitsus nii otsustas. Mingi konkreetse toetuse maksmine sõltub omavalitsuses siiski omavalitsuse volikogu poolt vastuvõetud määrustest, kordadest. Need on ju eelkõige selleks,et toetuste määramise süsteem oleks kõigile ühtne ja et vähendada inimeste(ametnike) erapoolikute hinnangute, otsuste mõju .
Ja veel -lihtsalt mariale-saan Su jutust aru, et Su poeg on vähemalt tööealine ja seega räägid puudega tööealise inimese toetusest. U aasta tagasi muutus selle toetuse arvutamise süsteem ja enam ei kaasne mingi puude määramisega automaatselt mingi kindel rahasumma. NN puuderahad on konkreetselt seotud lisakulutustega, mis tulenevad tervislikust seisundist. Näiteks erinevad taastusravid, vajadusel tugiisikud, organismi toetavad ravimid (mitte retseptiravimid), kulutsed trantspordile arsti juures käimiseks jne. Ekspertiisitaotlusse tasub näiteks kindlasti märkida seda, kui veresuhkur kõigub ja on öiste hüpode oht, et isik vajab ööpäevaringset järelvalvet. Diabeetik, kelle tervis on selline, et lisakulutusi pole, seda raha õigustatud saama ei olegi. Praegu võidakse määrata inimesele ka lihtsalt puue ilma toetusrahata.
Kindlasti täitsite puude taotlemisel selle väikese raamatukese. Selle alusel,mida inimene sinna kirjutab, puudega inimestele mõeldud toetus osaliselt arvutataksegi. Ja kindlasti tasub edasi kaevata, kui esialgne otsus ei rahulda. Kindlasti oleks tark kelleltki nõu küsida (keegi, kellel suuremad kogemused taotluste esitamisel; omavalitsuse puuetega inimeste spetsialistilt, sotsiaalkindlustusametist). Minu kogemuse on, et u 1/3 edasikaebamistest on ka inimeste kasuks lahenduse leidnud. Lõpuks on olukord aga ikka selline, et kui lisakulutusi ei ole, siis raha ei saa.