Niisiis: eelmisel nädalal kukkus üks silm ära. Kui teine ka läheb, olen vastava tegevusplaani ka välja mõelnud - pudel JBBL-i ja ampull Humalogi peaks asja korda ajama.

alguses ongi udune, sest silmapõhi on turses, see peaks taanduma nädala-paariga. musta varju kohta ei oska öelda. kes see laserdaja oli muide?

Taandub nädala, paariga - heh, enne tuleb uus laser ju ...

Konsulteeri mõne teise silmaarstiga ka, enne kui taas silma kallale lased. Enne kümme korda mõõda ja alles siis üks kord lõika. Olen mures teie silmade pärast.

Oled sellest kirjutanud tõesti ka varem. Et isal pole laser kallal käinud ja nägemine parem kui teil. soovitan toimida teiste kogemustele toetudes, mitte nagu arst otsustab. Arste on ka mitu ja arvamusi ravi kohta ka rohkem kui üks.

Eks see muidugi ongi individuaalne ka. Nagu öeldud, meie pere kogemus on see, et mida vähem sekkumist, seda vähem jamasid. Ja suhkur peab muidugi korras olema. Samas Ohhool jälle teistpidine näide. Kokkuvõtteks võib nentida, et ettevaatlikkus ei tee paha, samuti on alati tark küsida teine arvamus (või ka kolmas või neljas). On olnud kasulik alati, kui arstidega rohkem kokkupuudet ja tõsisemaid tervisemuresid olnud.

Oi Ohhoo, oleks minul selline võimalus, et tuleks kaalu tõsta, ma oleks niiiii õnnelik :). Jah, seda ma just mõtlen, et suhkur peaks võimalikult korras olema, kuid sellise olukorra võimalikkus on individuaalne. Mulle on antud viisakas organism, kes endast õigel ajal märku annab. Tõtt-öelda pärast silmajamasid on silmad esimesed, mis meelde tuletavad, kui suhkur üle 7 v alla 4 on (muutuvad valulikuks või teisel juhul ei fokusseeri korralikult).

Ohooloom, kirjutasid vist kunagi, et oled ajakirjanik/tõlk - right? Mis peale nägemise kaotamist sai? Inimese loomingulisus ju ei kao, muutub situatsioon...Kirjutad ikka midagi vahel?

Ohoh - kõlab põnevalt :) Endalgi oleks tarvis ...

Läks ehk kohale :)

Kaardianalüüs? Jah, aga Eestis üks odavamaid, vähemalt Eesti Astroloogide Liidu nõustajate hulgas.

põhiliselt seda ei tohigi, mida öeldi. Nutta ja seksida ka ei maksa hetkel:) Raskus algab sealt, kustmaalt sa pole vastava raskusega harjunud. ja parem, kui hetkel tõesti enda jaoks kergemet asjadega piirdud. suur verevalum võib silmapõhjas turset tekitada, kui see valum on ära imendunud v ka laseriga kaasa aidatud, peaks turse kaduma. juhul kui valum on päris teravaima nägemise punktis, siis sinna laserit ei tohi teha ja tulen imendumisele muude vahenditega kaasa aidata.

silmasüstidega ntx, ehk on ka muid vahendeid. Kõige alus on muidugi korras veresuhkur. Hea, et see udukogu sul keskel ei ole, vähemalt ei takista lugemist.

Kuidas olete selle hetkega hakkama saanud, kui kaotasite nägemise? Minu abikaasal on kahjuks see kohe kohe juhtumas - küll hetkel ühest silmast. Kardan, et talle pole nägemist enam üldse kauaks antud. Nii nii kurb on... Ma ei tea mida teha! Masendav. Ei tea mis edasi saab ja tohutu hirm on üleüldse.

Esimene ja teine tingimus on tõepoolest, et veresuhkur oleks korras. Loodan, et see pole lubamatu reklaam, aga mina olen veresoonte, silmade ja neerude toetamiseks võtnud Pycnogenoli (strong) tablette. Pycnogenoli e männikoore kohta on tehtud palju uuringuid. Siin ka rohkem infot: http://www.pycnogenol.com/pdf/Pycnogenolforeyehealth.pdf http://www.pycnogenol.com/pdf/Pycnogenolforeyehealth.pdf

Kui jama juba suurem, siis võiks puhast Prantsuse männikoort e Pycnogenoli võtta. Min kogus on 1 mg keha ühe kilogrammi kohta.

Jah, Pycnogenol Strong N60 on õige. Loomulikult ei tee need tabletid pimedat nägijaks.

Kompressi osas, kui hea silmaarst!!! just ei soovita, siis jäta tegemata. Niiske/märg kompress silmale soodustab põletike teket ja levikut, see info on pärit Tartu Ülikooli Silmakliiniku arst-õppejõu käest, kui tulipunase valutava silmaga valvearstile läksin.

Ükski kompress ei mõjuta silmapõhja verevalumeid, ei heas ega halvas suunas. saad ainult suhkrut korras hoida ja vältida liigset füüsilist pingutust.

verevalumid tekivad köhimise tagajärjel ikka ainult siis, kui silmapõhjas on kapillaarilaiendeid ehk siis eelneva silmapõhjakahjustuse korral. Päris terve veresoon ikka ainult köhimisest ei purune. Pmst oksendamine on selles kontekstis veel hullem, aga katsu sa tagasi hoida:)

Mind ootab ka silmaop. Kae lõikus (ma ei tea kust kuradist see külge tuli), aga igatahes takistab kae korralikult kahjustunud silmapõhju laserdada, kuna laserkiir ei lähe läbi :/ Minule räägiti vajadusest mingi kunstlääts panna ...Ja süstis tulevad ka enne oppi vist nagunii :S Aga see, et magama ei panda on küll ju KOHUTAV!

kae opil vahetatakse lääts välja. Asemele saad kristalläätse, millega pead mõne aja pärast minema laseriga puhastama. Mu sugulasel taastus silmanägemine praktiliselt 100%

Mulle kahjuks ei valmista, siin banaanivabariigis, mitte miski optimismi, mis on seotud haigekassaga. Kui nüüd vaadata asja teisest küljest- võiks ju, näiteks minu puhul, ka silmad korda teha- eksole? Aga kuna muud näitajad EI OLE VEEL nii hullud, siis ootame, kuni asi hullemaks läheb ja vaatame, kas annab miskit veel teha. Samas, kui ma juba opile lähen ja niikuinii noa ja laseriga silmakallale minnakse, võiks juba miinuseid ka vähendada? Keegi isegi ei tee mingeid analüüse, et välja selgitada, kas peale verevalumi eemaldamist tasuks kohe midagi veel ära teha, elukvaliteedi parandamiseks. Selleks peab ikka praktiliselt (või päris) pimedaks jääma ja siis vaatame, kas nüüd saab midagi veel teha. Sama keiss on ka hambaraviga ja paljude muude asjadega. No mille eest makstakse haigekassas "plaani täitmise" eest miljoneid preemiaid kokku, kui Eesti rahvas vaevleb tervisehädade käes? Kui näitena tuua hambaravi, siis katkiste/lagunevate hammaste ja põletikus igemetega saavadki paljud tervisehädad (veresoonkonna haigused) alguse ja lõppu sellel ei tulegi, kui korda ei saa. Lapitakse tagajärjed, kuidagimoodi, ära ning põhjustaja jääb tähelepanuta ning ootame uusi tagajärgi...

tänapäeval opereeritakse ka pimedaid nägijateks (kahjuks mitte eestis) ja tehakse silmasiirdamisi. Järelikult pole see võimatu. Ja kui on valida, kas praktiliselt mitte näha või teha opp (kus on mingi võimalus siiski nägijaks saada), siis on väga suur mõte riskida. Kui minul peaks sama suured miinused tulema ning väike võimalus on, et op parandaks asja, siis mina läheks opile, kuna vastasel korral ei saaks ma elada nii kvaliteetset elu (kui see mingi kvaliteet on) nagu praegu ja kaotada poleks midagi, ju?!

Tüütutüüp, ma olen mittediabeetik ja mul on lühinägelikkus natuke üle miinus kolme, kuid ma isegi mitte ei kaalu lühinägelikkuse korrigeerimise oppi, neid on lihtsalt liiga lühikest aega tehtud selleks, et ma julgeks oma silma laseri alla lubada ilma tegeliku vajaduseta. Kannan prille või läätsi olenevalt tujust, jah, raha kulub, ainuüksi läätsed+hooldusvahendid on kuus 13 eurot, tunduvalt soodsam, kui poja diabeediravi.

oh õudust. Sain siis minagi eile hommikul haiglast välja. Pühapäeva õhtul sisse. Esmaspäeva hommikul opilauale. 2,5h hiljem pilt ette, 24h lamav asend (paremal küljel) ja siis koju minek :) Tegemist oli siis võrkkesta irdumise operatsiooniga. Kuna ma polnud valmis arsti käest täpsustusi küsima, siis pean vist netist otsima, mida täpsemalt tehti :) Samas on imelik see, et nüüd pean mingi nädala haiguslehel olema (siis hakkab vasak silm uuesti nägema) ja 9ndast on avatud ka kolmas haigusleht, aga arsti vastuvõtule pean minema alles 18.11? Samuti ostsin retseptiga ühe silmatilga purgi, millest pean esimene nädal 5korda päevas, teisel 4 korda päevas tilgutama, aga kas sellest jätkub nii kauaks? imelik värk...

minul ei jäänud valikut, kas teha opp või mitte, ning kaotada polnud ka enam eriti midagi... Paraku on mul teada, et peale seda op-i ei taastugi eelnev nägemine, kuna opi käigus kahjustatakse ka silmanärve.

ohooloom, sa paistad asjast teadvat- kas oled samal opil käinud? Äkki tead ka öelda, kas ja kuna, peale oppi, mus silm peale udu midagi enamat võiks nägema hakata? Kas kuskil selle opi kohta eestikeelset infot on? Tahaks ikka täpsemalt teada, mis mulle tehti. Arstide jutt ka päris pealiskaudne. Eriti hea oleks, kui mingit videot saaks :D

tavaliselt arstile minnes, jahh, pole ühtegi küsimust meeles, kuna ma tahan sealt alati kiiresti minema saada, mitte lolle küsimusi esitada :D Need infolehed ITK lehel siiski mind ei aita, kuna operatsiooni kirjeldust seal pole. Suht üldine jutt, mida kiirkorras ka arst rääkis. Googeldades leidsin siiski vähemalt videoid (kahetsen, et otsima hakkasin:P) ja nüüd tean vähemalt, kuidas see käis- hea, et ma narkoosis olin (kuulukse tehakse mõningatel asjaoludel seda op-i ka kohaliku tuimestusega)...

aga kas te mingeid vitamiine või midagi muud kasulikku silmadele tarbite? luteiin, mustikatabletid ...

Pycnogenol sisaldab kah seda männikooreekstrakti.

Ehk oskab keegi mind aidata,mure nimelt selles(kui seda võib mureks pidada üldse :) ),et diabeedi diadnoosimise algusest, pool aastat hiljem, hakkasid silmamunasid liigutades vaateväljale tekkima mingid asjandused.Ei teagi ,kuidas neid kirjeldada.Ühesõnaga,kui silma liigutan,siis liiguvad kaasa.Eriti häirivad olen ereda valgusega.Olen nyydseks olnud diabeetik juba 12 aastat ja silmaarst on öelnud,et need täitsa tavalised asjad,mis on paljudel teistelgi.Silmapõhjad on korras.Aga häirivad need mind ikkagi.Nägemine muidu täitsa korras.Silmarõhk korras.Millest võivad need tingitud olla?Kas on kellegil ehk kogemusi?

hõljumid ei kao enamasti ära, vaid vajuvad klaaskeha alumisse ossa ja servadesse laiali, suurema pingutuse korral võivad jälle nähtavale ilmuda. Need ei ole vere ega veresoontega seotud õnneks, lihtsalt mingid rakukogumid ja silma ainevahetuse jäägid. Diabeetikul pole klaaskeha ainevahetus päris nii korras ka kui tervetel.

No mul need hõljumid juba üle 10 aasta olnud ja minu arust algul oli vähem,nüüd rohkem.Häirivad on nad ainult päikselise ilmaga ja midagi heledat vaadates(näiteks lumi või valged seinad).Aga millest need ikkagi siis tulevad?Kas on ehk mingi aine puudus mul?Ja silmavalgele tekkisid ka kohe pool aastat hiljem pärast diabeedi diagnoosimist punased peenikesed veresooned,mida varem ei olnud ja need ka siiamaani ikka alles.

kas keegi oskab öelda, miks mõnikord pärast silmasüsti on pool päeva ikka paras valu ja kohutav olemine, aga teinord jälle ei ole häda midagi?