Igasugune lisahaigus (viirus, põletik jne.) põhjustab veresuhkru tõusu. Tavaliselt on vajalik insuliinidooside tõstmine, seda ka juhul kui ei sööda tavapärast sööki. Kui isu ei ole on soovitav kasutada mahlu, puuvilju, ka näiteks jäätist jne. , oluline et süsivesikud oleks tagatud ja insuliin süstitud. Viirused ja põletikud võivad tingida ketoonide tekke organismi , aga ka liiga vähesest süsivesikute söömist võib tekkida ketoatsidoos. Haiguse ajal tuleb arvestada, et insuliini vajadus võib kasvada ka ligi kahekordseks. Korrigeerige oma kiiret insuliini ja ka pikatoimelist. Soovitavalt mõõtke ketoonide sisaldust, korduva oksendamisega kutsuge kiirabi.

Müstika on see et haiguse ajal jääb mulje, et lühitoimelise asemel süstin paljast vett, praktiliselt VS alandav toime puudub.

Ka täiskasvanutel võib ägeda haiguse ajal insuliinivajadus tõusta isegi kahekordseks. Seetõttu ongi haiguse ajal vajalik insuliinidoose korrigeerida vastavalt veresuhkru näitudele.

Kogenumad tegijad ärge hoidke tagasi :) jagage kogemust kuidas haiguse ajal suhkruid stabiliseerite. Endal hetkel Levemir 15/35 kasvas 10/31 pealt siia. Aga tundub et veel vähe.

minu enam-vähem kontrolli all olnud VS on tänu haigisele nüüd päris metsas. Ei saa aru mida tegema peaks. Soovitavalt, et terveks saama seda nüüd kindlasti.

Mina (süstin hommikuni lantust) panin baasinsuliini iga päevaga 1-2 tü rohkem kuniks sain normaalse veresuhkru hommikul. Ja lisaks suurendasin lühikese doose peaaegu poolevõrra. Tervenemise puhul tuleb doose koheselt vähendama hakata. Nii kummaline on inimese oranism ja samas nii imeliselt tark :) Minul endal tekib küsimus kas erinevad haigused nõuavad ka erinevat insuliinikogust, vist ikka nõuavad ............................. (?) Ja kas diabeedistaaziga inemene mingi hetk enam ei tunneta hüposid hästi. Näiteks kui mul öösel veresuhkur langeb, läheb mul uni ära, end püsti ajades tunnen et vs on madal, kontrollin ja ongi. Mul on see (I tüüp) praeguseks olnud 2 aastat. Kas aastate möödudes see olukord võib muutuda?

Jah, see vastab tõele. Inimene harjub selle hüpo tundega (enda kogemuse põhjal), kuid meditsiinis nimetatakse seda (vist) närvikahjustuseks. Kui vanasti ärkasin ka ülesse madala vs. peale (3-4mmol/l vahel), siis nüüd seda enam 100%liselt ei juhtu. On olnud hetki, kus kõnnin rahulikult ja siis ei suuda enam normaalselt kõndida; lihaseid ja nende tööd on raskem kontrollida (siis on selge,et sv. on vaja kiirelt). Kõhuviirus on diabeediga olnud ühel korral ja siis ei püsinud ei söök,ega jook sees - aga siis ei tarbinudki midagi ning ei süstinud ka insuliini.

Kui olen haige ja on kõrge siis 2-3-ste lühikese annustega toon alla tihedalt mõõtes.

Ja seda veel ka tahtsin lisada, et ma pigem riskin madala suhkruga kui kõrgega, st kindlasti ei oleks ilma insuliinita, kui suhkur kõrge. hüposid pole kunagi kartnud ja mõne arvates kindlasti ka liiga palju neid kogenud.

Kõhuviirus huhh päris jube, VS 2,8 kõik jookseb välja. Lõpuks sain glükoosi ja apelsinimahlaga pidama.

Külmetuse-, viirushaiguste ja suhkuruga on väga keerulised asjad küll. Ikka pane kohe julget mitu ühikut nii kiiret kui pikka juurde. Just kogesin. Õnneks ma täna juba enamvähem normis olemisega, väike ´´vinn´´ on ikka veel sees. Suhkur, aga ei taha mitte normis püsida. Homme ehk parem

topelt ära küll pane, tõsta 2 ühiku kaupa baasi.

Organismid on tõesti erinevad :D Minul haigusega üldse nii,et söök sisse ei lähe.Vahest on nii et terve päev lühitoimelist ei süsti ja öist baasi tõmban ka poole peale.Haiguse ajal püsivad suhkrud madalad,kui tervis juba paremaks hakkab minema siis väike söök ja vastavalt sellele hakkan korrigeerima annuseid :) Mina pigem hoiaks ka haiguse ajal suhkrud natsa kõrgemad,hüpost välja tulla on ikka suht keeruline.Ja kui oled üksi kodus,äkki ei tulegi välja!Seega need mõned päevad natuke kõrgemad ei tee paha ma usun :) Küll löövad keskmise sassi :)