Ära lase diabeedil oma jalgu kahjustada!

Diabeet on krooniline haigus, mille puhul peab inimene oma haiguse ravis aktiivselt osalema. Ravi ei tähenda ainult tablettide võtmist või insuliini manustamist, sama tähtis on ennetada või pidurdada diabeedi tüsistuste teket. Neist üks levinumaid on diabeetiline jalahaigus, mille tagajärjel võivad tekkida labajala haavandid. Haavanditest võib aga areneda tõsine põletik, mis halvimal juhul toob kaasa jala amputeerimise.

Õnneks on võimalik igapäevase hoolika jalahooldusega diabeedist põhjustatud jalaprobleeme ennetada või leevendada. Selleks saab näpunäiteid nii oma pereõelt, diabeediõelt kui ka jalaravikabinetist, samuti Tartu Ülikooli ja Tervisekassa koostöös valminud patsiendijuhendist.

Miks diabeet jalgu ohustab?

Kui inimese veresuhkru tase on pidevalt kõrge, tekivad jalgades närvide ja veresoonte kahjustused. Diabeedist tingitud närvide kahjustus ehk diabeetiline neuropaatia ja arteriaalse verevarustuse häire ehk perifeerne arterihaigus võivad põhjustada labajalgade tundlikkuse vähenemist, nahakuivust, kannalõhesid ning labajala ja varvaste moondumist (nt n-ö haamervarbad). Samuti võivad jalad külmetada, valutada või tuimaks muutuda ning ka lihaskrambid on paljudele diabeetikutele tuttav vaevus.

Üks tõsisemaid diabeetilise jalahaiguse seisundeid on labajala haavandid, mis ilmnevad elu jooksul kuni kolmandikul diabeetikutest. Haavandid on kerged tekkima, sest diabeetiku valutundlikkus on häirunud ja nii ei pruugi ta näiteks jalanõu sisse lipsanud kivikese põhjustatud hõõrumist tundagi. Pisivigastuste õigeaegseks märkamiseks on väga oluline iga päev jalad üle vaadata!

Tasub meeles pidada, et diabeetikul paranevad haavandid aeglasemalt ja väikestest nahalõhedest võib kiiresti alguse saada tõsine põletik. Kui labajalal on märgata põletiku tunnuseid – punetus, turse, haavand – või jalg valutab, peab kohe ühendust võtma perearstiga või helistama perearsti nõuandetelefonile 1220, mis töötab ööpäev läbi.

Mis aitab jalaprobleeme ennetada?

Nagu öeldud, on diabeetikul väga oluline jalgu iga päev kontrollida, et märgata varakult ohumärke: mikrotraumad, hõõrdumine, villid, liiga kuiv nahk, jalgade kuju muutused. Lisaks igapäevasele enesekontrollile peab vähemalt kord aastas käima spetsialisti, näiteks pere- või diabeediõe juures või jalaravikabinetis, jalgu kontrollimas. Igapäevasesse rutiini kuulub jalgade pesemine leige vee ja õrnatoimelise seebiga, hoolikas kuivatamine ja seejärel kreemitamine.

Diabeetik peab kindlasti kandma kvaliteetseid, soovitatavalt kinniseid jalanõusid. Seejuures aitab jalgade tervist hoida ortopeediliste jalatsite ja/või individuaalsete tallatugede kandmine, sest need reguleerivad labajalale avalduvat koormust ja rõhumisjõudu. See omakorda aitab ennetada diabeetilise jalahaavandi tekkimist. Vältida tuleb paljajalu kõndimist, et mitte saada pisivigastusi.

Igapäevane toidulaud on hea katta tervislikult ja kindlasti ei tohi suitsetada, sest nikotiin pärsib jalgade verevarustust ja seetõttu suureneb labajalgade haavandirisk. Füüsiline aktiivsus tuleb igati kasuks, kuid pärast jalutamist, jooksmist või muud treeningut tuleb alati kontrollida labajalgu, et seal ei oleks hõõrdumise märke, ville ega haavandeid. Diabeetiku igapäevaellu kuulub ka sage veresuhkru taseme kontrollimine, et hoida see eesmärkväärtuses. Olulised on ka normis vererõhk ja madal LDL-kolesterooli ehk halva kolesterooli tase.

Seega on diabeetilise jalahaiguse ennetamiseks parimad võtted jalgade igapäevane ülevaatus ja hea hügieen, tervislik toit, piisav liikumine ning veresuhkru, vererõhu ja kolesterooli taseme hoidmine eesmärkväärtuses.

Vaata ka patsiendijuhendist kümmet sammu diabeetiku jalgade tervise heaks.