Dr. Tiit Halling, Anna Desalõt, Piret Mertsina ei tööta hetkel endokrinoloogidena. Dr. Tarvo Rajasalu viibib hetkel Saksamaal, Dr. Maie Väli ja dr. Saale Velbri kohta täpsustame andmed ja edastame foorumisse. Ajakirjas Diabetes ilmunud artiklid pannakse üles ka EDA kodulehele.

Tõnu Mertsina ei ole arst, Dr. Hilja Priuhka on sisearst

Nõustu, et arsti kättesaadavus on üheks komponendiks, kui endale arsti valitakse. Eelregistreerimisega juhtub küll aegajalt, et patsient ei ilmu talle broneeritud ajal, kuid need on siiski üksikud erandid. Järjest enam on ka levimas on ka teatamine mitte sobivast ajast. Mingit trahvi ei ole siin siiski mõeldav rakendada, kes seda reaalselt tegema hakkaks? Jälle tuleks võtta nnim. mitteilmujate registraator tööle. Trahvinõuded tuleks nõuda sisse ka ilmselt kohtu teel. Keegi ei nõua ju sisse teenuse maksumust, kui juuksurisse jätate ilmumata. Need ei ole küll võrreldavad teenused aga siiski. Mis puutub aga lihtsalt igavusest arsti juures käijatesse, siis need pikad järjekorrad tegelikult on vähendanud seda patsientide hulka. Mõningas mõttes on ka see arvamus õige, et meedikuid on liiga vähe ja ka nendest osad lahkuvad, on ju loomulik, et raske töö eest peaks ka väärilist tasu saama. Tuletan veel meelde, et ka arstid on inimesed ja Eestis kehtib 40 tunnine töönädal, ka arstidel on pered ja ka arstide lapsed vajavad vanemaid.

Dr. Jakovlev võtab vastu väikese koormusega Magdaleena haiglas ja nagu öeldud on Magdaleenas kõik numbrid kinni. Diabeedikeskusesse on võimalik pöörduda kõigil patsientidel, kuid väljaspool Tallinnat ja Harjumaad elavate inimeste ravikulusid tuleb inimestel ise tasuda. Probleem selles, et lepingud reguleerivad raviasutuse ja haigekassade vahelisi suhteid. Rapla kuulub Pärnu Haigekassa alla ja kahjuks lepingut Diabeedikeskusega ei ole. Patsientidel on alati võimalik pöörduda teda kindlustava haigekassa poole ja taotleda kas garantiikirja või lepingu sõlmimist. Isiklikult olen seisukohal, et diabeetikutel peaks olema võimalus pöörduda endokrinoloogi poole igas piirkonnas sõltumata lepigutest, kuid tänases Eestis on see veel utoopia.

Iga diabeetik, (kes ei soovi ise oma ravi eest täies mahus maksta) sõltub ikkagi teda kindlustavast haigekassast. Jääb ainult soovitada haigekassadele survet avaldada. Hetkel on patsientide pöördumised ainuke vahend, mis mõjub.

Dr. Velbri ei tööta enam Eestis.