http://forte.delfi.ee/news/teadus/article.php?id=20992322&l=wlastnews Kas pole!

no kui minu laps haigestus, siis oli kah nõue, et 30 min enne sööki tuli süst teha...tablett on ju mugavam küll kui süst...aga vaevalt, et nüüd süstimist ära keelatakse, kel selleks suur soov on

Noh, selle süstimisega on nagu on...kes harjunud ei märkagi. Minul isiklikult raskusi tableti kõrist alla saamisega, mingi lühis kusagil ilmselt :))

Iga kell oleks tabletiga parem, ükskõik kas väiksel või suurem. Mina süstin nii ennast kui ka last enne sööki, nii et selleski ei oleks midagi uut. Ja süstikohtade mure kaoks ära ja tabletivõtmine ei torka niimoodi silma ka, arusaadavalt. See oleks ikka väga vinge. Iseasi on, millal see tegelikkuseks saab. Uudise järgi on seal veel palju uurida ja ma pehmelt öeldes suhtuks väga ettevaatlikult (tahtmata üldse olla erapoolik :)) Indiast pärit uudistesse. Aga ehk siiski õnnestub neil ükskord. Täna hommikul räägiti raadios, et Obama pidada lubama inimese tüvirakkude uurimist nüüd USAs (ma ei teadnudki, et varem see lubatud ei olnud). Siit edasi võiks ju loota, et Eli Lilly and ko võtavad otsa üles ja uurivad välja, kuidas saaks üldse diabeedist lahti. Vist esimest korda ma üldse midagi sellist siin foorumis ütlen (et ma ka mõnikord loodan ;)).

Lp. My! Mulle väga meeldis see, mis sa ütlesid. Siit ka minu küsimus. On jäänud mulje (ei saa üelda, et oleksin asjasse hullumoodi süvenenud), et tegeletakse vaid diabeedi kompensatsiooniga, kuigi räägitakse ravist. Kas pankreast kellelgi ka kunagi turgutada on püütud? Kõhunääret korrastada? tervisekest topsutada?

teale: on...aga eriti efektiivseid tulemusi pole vist veel saavutatud...asi selles, et kõhunäärme siirdamise korral peab hakkama võtma ravimeid, mis väldiksid uuesti beeta-rakkude hävitamist organismi enda poolt...aga nendel ravimitel on palju ebasoovitavaid kõrvalmõjusid (nii olen asjast aru saanud)...lootust oleks kui oma keha tüvirakkudest saaks uued beeta-rakud kasvatada (geeni-tehnoloogia vallas vist sellega ka tegeletakse), aga see uuesti enda rakkude hävitamise süsteem tuleks ikkagi kuidagi likvideerida ja see asi, miks ja kuidas see enda rakkude hävitamine toimub, pole vist veel eriti selge ja seetõttu ei osata ka I tüübi diabeeti välja ravida

Tere Kuna ei tahtnud uut teemat alustada, siis mõtlesin, et olemasolevatest sobiks enim vast see. Kindlasti on neid, kes ütlevad, et mis hea või uus uudis see on, puudutab inglasi ja alles algusjärgus..... kuid informatsiooni mõttes ikka jagamist väärt, seda enam, et tegemist meditsiiniajalehe mitte delfi vms vähem usaldusväärsega. Vabandan, kui sellele artiklile oleks olnud võimalus ka link teha, kuid mina medititsiiniuudiseid elektrooniliselt kätte ei saanud: Meditsiiniuudiste 5.mai 2009 leht (lk 24. FOOKUSES: DIABEET) kirjutab: "Lühiajalisest abist võib saada eluaegne pääse." Lootus: Kõhunäärme doonorirakud aitavad diabeedipatsientidel sõstimist vähendada, tulevikus loodetakse sellest püsivat abi Ühendkuningriigis kasutatakse suhkurtõve ravimeetodit, millega teadlased loodavad tulevikus patsiendi tõvest täielikult terveks ravida. Kuus sealset keskust saavad selleks umbes 10 miljonit naela ulatuses riiklikke toetusi. Insuliini tootvate rakkude siirdamist on käputäiel patsientidel juba kasutatud, et vähendada koomat tekitavate suhkruattakkide ohtu I tüüpi suhkurtõvega patsientidel. Surnu rakud elava maksa Protseduur sisaldab rakkude hankimist surnud doonori kõhunäärmest ja nende süstimist patsiendi maksa. KOhale jõudes hakkavad rakud insuliini tootma. Seni on ravitud enamasti neid hüpoglükeemiariskiga patsiente, kelle haigus võib põhjustada koomaga lõppevaid atakke. Tervete rakkude süstimine annab olulise kaitse hüpoglükeemia vastu. Osa ravi saanud patsientidest on teatud ajaks koguni vabanenud ka vajadusest endale iga päev insuliini süstida. Siiski peavad patsiendid võtma immuunsust mahasuruvaid ravimeid kogu ülejäänud elu. Tõenäoliselt on tilevikus vaja ka uusi siirdamisi, sest arstid ei oota, et kaitse hüpoglükeemia vastu kestaks igavesti. Hiljutine riiklik rahastamine tähendab seda, et ravimeetodist saab kasu rohkem patsiente, esimeseks aastaks on plaanitud kuni 20 siirdamist ja see hulk suureneb umbes 80ni. Alates aprillist rahastab sealne tervishoiuministerium kaht laborit - üht Londonis j teist Oxfordis-, et need saaksid võtta vastu doonorite kõhunäärmeid ja rakke siirdamiseks ette valmistada. Laborid saadavad rakud edasi siirdamiskeskustesse. Aja jooksul on lootust tuhandetel Suurbritannia hüpoglükeemiariskiga patsientidel ravi saada. Ainuke alternatiiv sellele praegu on kõhunäärme siirdamine, kuid seda tehakse ainult äärmuslikel juhtudel. Äärmuslikud juhud Organisatsiooni Diabetes UK tegevdirektor Douglas Smallwood nentis, et otsus programmi rahastada on ravi saanud patsientide jaoks täielikult nende elu muutnud. "Kõige raskemate haigusjuhtude lahendamine võib NHSile (ÜK alternatiiv haigekassale) säästa olulise koguse raha, kuna hüpoglükeemilised atakid maksavad 15 miljonit naela juba ainult hospitaliseerimise ja kiirabi eest," ütles ta. BBC NEWsist tõlkinud Siim Sikk

Ma täiendaks ratastega tigu kommi: siirdamine, millega kaasneb immuunsüsteemi pärssivate ravimine võtmine, on pime keskaeg meditsiinis, üsna brutaalne ravimeetod.

Päris mullis elavaks inimeseks ei muutu kui immunsussüsteemi pärssivaid medikamente võtta. Efekt on sama, mis AIDSi puhul... kaldun arvama. Veresooned juba kahjustunud(diabeedist)... haavand... infektsioon ei parane(immuunsus nõrk) jne. Ma vist mõtlen liiga keeruliselt. Aga see olen kõigest mina.