Tere! Olen verivärske diabeetiku emme,esimesest ehmatusest olen üle saanud. Samas on ikka veel palju küsimusi, loodan, et siinsed emmed viitsivad mind aidata natukene. Nüüd olen ära õppinud kuidas mõõta veresuhkrut ja ka süsti saab tehtud. Menüüd olen talle ka koostanud ja ka dieediõega arutanud. Kõige rohkem peavalu teevad ooted, aidake mida võiks pakkuda 2a 4 kuusele ooteks. Kas see tihti söömine tähendab ainult kodus toidu vaaritamist või saab ikka kunagi jälle natuke rohkem ka liikuda? Olen saanud ka juba ühe madala veresuhkru kogemuse, need tekitavad hirmu, et kas ma taban ära õigel hetkel. Eriti just kardan ööd. Esimesed päevad kodus tekitavad hirmu. Kas teete lapsele ikka sama söögi mis kogu perele? Tegelikult kuulaksin meelsasti teie kogemusi, oskate ju kindlasti anda soovitusi alguses hakkama saamiseks. Tänud kõigile kes viitsivad aidata.

Otsinguga saad väga palju infot ;) Minu piiga haigestus 1,3a ja nüüd siis tubli 4,5a piiga. Elu läheb edasi ja õpid toime tulema. Ja söögid on mul algusest peale ikka kogu perele olnud ja käime igal pool. Eks tihe mõõtmine aitab sind selles vallas, et v/s oleks kontrolli alla. Meil neid mõõtmisi ikka 7-10 ööpäevas. Öösel mõõdan kah korra, vahest rohkem oleneb olukorrast. Mul piiga nüüd pumba peal olnud juba pikk aega ja see võimaldab natuke vabamat elu ( pole nii kellaaegades kinni ) Ja tead neid madalaid tuleb sisse ja tuleb ka kõrgeid, päris idaalseid suhkruid sa hoida ei suuda 24/7. Selles suhtes tuleb natuke vabalt võtta. 3,5-8 on väga head suhkrud seal üle tuleb reageerida vastavalt olukorrale ;). Tahan öelda, et mitte midagi ei jää tegemata ega söömata, laps nagu iga teine lihtsalt väikse eripäraga. Vähemalt mina oma piigat kasvatan küll nõnda, et kõik on lubatud, lihtsalt ennem mõõdame ja vastavalt insuliini ja elu on lill ;) Aga kui nüüd süstiaegu meenutada, siis meie piiga sõi ooteks, jogurdit, banaani, õuna, võileiba. Õues minnes on siiani rabelemist nii palju, et tihti pistan pihku küpsise, piimajoogi ( helluse omad jne). Ma tunnistan ausalt ma pole kunagi teinud lapsele erinevaid toite, kui endale, lihtsalt silmajärgi umbes tead palju insuliini peale teha ( alguses tõesti arvutasin sealt paberite pealt nuh et 4spl makarone on 10 sv ja liha sinna juurde suurt midagi ei anna ja salatit natuke rohkem. Pigem on kõigi toidulaud natuke tervislikumkas muutnud, samas sööme ka vahest pizzat ja ikka kogu perega.

Meie poiss haigestus sama vanalt,ooteks oli tavaliselt banaan,õun,leib singiga või sepik.Kui juba harjusime tulid juurde ka väiksed maiused.Koduseid toite meie küll muutnud ei ole,kuigi alguses said sünnipäevakoogid söödud lapse une ajal.Peale pumbale üle minekut[4aastat tagasi]sööb poiss praktiliselt kõike,kuigi jah magusal on piirangud,samas on aga ka saadaval nii palju sellist,mis neile täitsa lubatud.Poisi vaieldamatu lemmik on pähkel kakaos[lätlaste toode]mille 100gr pakk ei nõua nt üldse insuliini juurde.Jõudu ja jaksu,kõigega harjub.

minu tütar kah 2a 4k jäi haigeks...ooteks võib pakkuda klaasi keefiri, millele maitse parandamiseks lisatud natuke mahla või siirupit

Me oleme veel haiglas ja oma söögiaegasid ta ootab, aga lauaääres ei söö, sest söögid ei maitse, emme pole ju selliseid kodus teinud. Ooteks pakuti täna lapsele tomatimahla, mina tahaks näha last kes joob tomatimahla, õnneks saime asenduseks õuna ja see sobis. Banaan jah nagu ma lugesin selline mis annab liiga palju süsivesikuid. Ma olen nüüd ka natuke teemasid lugenud ja olen ka paaris teemas näinud, et on räägitud pumbast, aga see on mulle veel segane, et kui keegi viitsib seletada või anda mõne lingi kust saaksin infot. Mida see sensoriga pump endast kujutab, ja palju see maksab. See veresuhkru kõikumine hirmutab mind, kuigi jah kõik räägivad, et see alguses normaalne, siis ikkagi kardan. Kardan, et kui lähme koju teen talle äkki söögiga liiga, et ei oska veel kõike õieti. Kardan, et ei saa öösel aru kui tal veresuhkur liiga madalaks läheb, tegelt vist polegi asja mida ma ei karda hetkel.

Veresuhkru kõikumistega harjud lihtsalt ära. Haiglas räägitakse jah, et alguses kõigub ja lubatakse sulle, et mõne aja pärast muutub STABIILSEKS. Ma jäin kah seda lubatud stabiilsust ootama... siiamaani ootaks... lihtsalt ühel hetkel jõudis kohale, et nad seal haiglas räägivad mingist "õpiku-diabeedist" ja päris elus see asi nii ikka ei käi. Näited elust: ühel päeval sööb laps hommikul 35 g süsivesikuid (puder), veresuhkur on enne sööki kenasti 5, insuliini saab enne sööki. Peale sööki vs tõuseb vaikselt 7-ni ja langeb vaikselt alla tagasi, 2 tunni pärast on jälle 5. Imeline, täpselt nagu õpik räägib ;) Järgmisel päeval sööb hommikul 10 g sv, insuliini saab samamoodi enne sööki, vs 4,7 enne söömahakkamist... ja kus siis hakkab tõusma - tunni aja pärast 15,7, jääb sinna pidama 1,5 tunniks (juurde ei teinud, elu on õpetanud, et ei tohi), siis lõpuks hakkas kukkuma, nagu kivi ja 3,5 tundi peale sööki oli jälle 5. Ja nii ongi. Lohutus on ainult see, et nii umbes 8-10 aastasel pidid need tohutud toiduhüpped ära kaduma... et siis mõne aasta pärast asenduda puberteetiku hormoonidest tingitud hüpetega. Ma loodan, et ma nüüd ära ei hirmutanud, aga mina isiklikult oleks tahtnud, et keegi mulle haiglas oleks öelnud, et mingit stabiilsust ei maksa taga ajada, nii väikese lapsega seda ei ole ega tule. Süüdistasin kõik need esimesed kuud ennast, et ma teen midagi valesti kogu aeg. Öiste hirmude vastu aitab ainult mõõtmine, tavaliselt umbes 2 paiku öösel. Öö-ooteks võid pakkuda midagi, mis pikalt seedib, nt sega jogurti hulka veel lusikatäis tärklist. Pumba kohta saad siit vanades teemadest hästi palju lugeda. Põhimõtteliselt on see mootoriga süstal. http://www.minimed.com/ selle firma pumbad on Eestis saadaval. Pumba sees on reservuaar, kus on kiiretoimeline insuliin (Novorapid, Humalog või Apidra). Pump on lapsel tavaliselt vöö küljes või taskus. Pumbast tuleb väike voolik, mille küljes on pehmest silikoonist nõelaga kanüül, mille torkad kuhugi pekisemasse kohta. Pump on programmeeritud kogu aeg tilgutama lapsele insuliini, mis katab basaalinsuliini vajaduse. Kui tahab süüa, siis vajutad ise nuppu, et katta toiduinsuliin. Kui lisada pumbale sensor, siis pead lapse peal otsima veel ühe pisut pekisema koha ja sinna sisse torkama väikese traadi, mille küljes on pisike raadiosaatja. See traat mõõdab veresuhkrut kogu aeg ja saadab selle info raadiosignaaliga pumba ekraanile. Pump annab siis alarme, kui veresuhkur läheb liiga madalaks või liiga kõrgeks. Kunagi teiste pisikeste diabeetikute emadega mõtlesime, et anname haiglasse oma kontaktid, et pakkuda tuge uutele diagnoositutele. See pole veel käiku läinud, aga kui tunned, et tahaks kellegagi rääkida, siis võid mulle kirjutada piret@maridisain.ee, ma annan oma numbri. Su olukord tuletab mulle niiväga meelde ennast samal perioodil ja mulle oleks kellegi tugi väga ära kulunud, kes selle kõik juba läbi on teinud.

Meie olime 10 päeva haiglas, aga minu aurst kodus oli kergem. Olid oma asjad ja laps oli rõõmsam, sai õues käia jne. Kodus loksub asi paika ja tihe mõõtmine aitab sul hirmust jagu saada ;) Ja minu piigal sel 10 päeva jooksul olid praktiliselt kõik suhkurd kõrged, et mõõdeti veenist, sest glükomeeter ei näidanud lihtsalt. Ja mis seal salata alguses on raske ja vahest on siiani raske. St tunnistan ausalt nutsin kõik need 10 ööd seal haiglas ja nüüd 3a hiljem tuleb vahest ikka pisar silma, et miks just minu laps... Aga teha pole midagi muud, kui ellu jääda ja edasi pusida ja ajaga lähevad asjad kergemaks.

Täna sain omale veel ühe hirmu juurde, nimelt läks täna vist süstimine nats nihu, nahk polnud ilusti sirge ja ma pole ka kindel enam tagantjärgi mõeldes kas nõel oli ilusti lõpuni sees. Appi, hulluks võib ju minna.

Säärde???

väga kahju, et te liituma peate, aga samas oled õiges kohas. siin foorumis on palju kasulikku lugemist ja küsi julgesti, kui segaduses oled. eks algul ongi kõik üks suur küsimus. peale selle on vaja last lohutada ja ning kindlasti vajad ka ise tuge ja lohutust. nii et lohu-lohu. ja peaasi, head õppimist! kindlasti praegu tuleb uut infot laviinina, aga see läheb üle. tekib harjumus ja teadmine, kui palju miski asi süsivesikuid sisaldab, kui palju süstida ja kuidas mingis olukorras reageerida. kuu aja pärast me kuuleme loodetavasti, kuidas enamvähem kõik sujub. pidage vastu, aja jooksul läheb kergemaks.

ma ei tea, kuidas lastel, aga täiskasvanud pika staazhiga diabeetikud vahetavad neid asjandusi ikka üsna harva.

Eraldi süüa pole ma lapsele kunagi teinud.Ehk on terve pere tervislikumalt sööma hakanud.JA OSTA KAAL,SEST SILMAJÄRGI ON RASKE KOGUSEID MÄÄRATA.Siin on saadaval ka erinevaid allikaid kust leida sv.sisaldust.lisan omaltpooltwww.nutridata.ee

sorri,läks valesti,kuid sa leiad selle.JAsiin on neid veel

eks esimene glükomeeter antakse haiglast tasuta kaasa.(meil accu-shek go).vaata ka apteekides antakse tasuta (Tartu Tasku apteegist sainCONTOUR TS)muide meile väga meeldib

hoia oma ribasid ja ära raiska .kasuta haigla omi!

KASULIK INFOwww.ampser.ee• jausu mind palju ksulikum,kui need tipid jatäpid on edale segeks tehaKIIRED JAAEGLASED SÜSIVESIKUD. (VABANDA MU OTSEKOHESUST,KUID 3,A. TAGASI OLI ISE SAMA PAANIKAS)PRAEGU,KUI OLED HAIGLAS SAAD SPETSIDELT KÜSIDA,KUI KÜSIMUSI TEKIB!JA ÄRA KASUTA ENDA RIBASIB !KASUTA HAIGLA OMASID!NEID KULUB PALJU JA EI JÄTKU!

Vabandust,kuid tahaks sind lihtsalt aidata!

vabandust vigade pärast tekstis!Päikest päevadessePäikene!

haiglas on ka see asi, et liikumist vähe...söögiisu väike lapsel ja veresuhkrud samas kõrgemad kui kodus (vähesest liikumisest)...lõpuks pead ikka kodus timmima

Päikene oled hetkel Tartu võiTallinna haiglas?

Proovisin vaid korra oma aparaati, et kindel olla, et ikka toimib. Seda süsivesikute maailma üritan ka omale selgeks teha, need on veel natuke segased, toidukorrad saan ilusti arvutatud, aga jah see tahab veel nats õppimist millised on kiired ja millised aeglased. Ei ole ei Tallinnas ega Tartus.

Kasutan Accu-Chek GO eelkõige hinna ja Surgitech'i kliendisõbraliku poliitika tõttu. CareSensi hinnad samuti head, aga glükomeeter ise ei ärata usaldust, pole just normaalne, kui uute patareide peale glükomeeter tööle ei hakka. Lantsett on see nõelaga asjandus, mis käib skarifikaatori (augutegija) sisse, et auku teha.

Ake, ei ütleks, et peenutsen ;) lihtne seletus. (Augutegija) nõel ja augutegija on meil peres kasutusel.

torkevahend öeldakse selle kohta.

Ake, kas natuke liigtundlik pole?

Laps magas meil ka peale haigestumist omas voodis. Aga meil selline poolavatud elamine. Alguses läks meil 15+ riba päevas. Sai pilti palju selgemaks.

Ake, ma tõesti ei mõista, kus kohas kirjutasin, et kõik peaks nüüd kasutama "augutegija"??? Sa oled mulle alati siin meelde jäänud erakordselt tasakaaluka ning tolerantsena, millega ma Su sedavõrd suure pahameele välja teenisin, ma täpselt aru ei saagi, tõesti vabandan, et tühjast säherdase kemplemise suutsin teha. Siia foorumisse ei tulda vabatahtlikult pelgalt huvi-hobi tõttu, töörahu säilimise nimel lõpetaks nüüd torkevahendi nimetuste ümber lärmi...

Päikene, meil ka laps nõudis alguses kogu aeg süüa, sest keha oli ju nii kaua süsivesikute-näljas olnud, kaotatud kilod tuli tasa teha. Lubasin tal toidukordade vahepeal vabalt süüa - kurki, tomatit, juustu, vutimune, pähkleid, sinki, lihapalle, kõiksugu juurvilju pisikese dipikastmega. Need küll natuke tõstavad veresuhkrut, valgu ja rasvarikkad asjad paaritunnise nihkega, aga vähemalt ei pea kogu aeg lapsele toitu keelama. Ja kommi ja muud magusat hakkab ta ka ju sööma! "Emme, ma lähen rattaga sõitma..." - emme pistab batoonikese lapsele suhu. Tuleb rattaga sõitmast, pea higine otsas, veresuhkur ikkagi langemas, saab veel ühe batoonikese ja mahla sinna otsa. Praegusel palaval ajal on meil popp selline komm - vahustada pakk vahukoort, sinna juurde segada pähklivõid (kahjuks 100% pähklivõid müüakse nii vähestes kohtades), lusikatäis suhkrut (kui pähklivõi on ilma suhkruta) ning jagada segu jääkuubikuvormi või kommikarbist järgijäänud alusele ning pista sügavkülma. Peale võib veel raputada šokolaadipuru. Alla 1 g süsivesikuid on tükis.

Näiteks eile kui tulime haiglast koju oli oote aeg, sai pirni, natuke hiljem kõlkus külmkapi ukse vahel ja küsis juustupulka, ma muidugi ei andnud, nagu ma siit nüüd aru saan siis võin talle ikka anda selle juustupulga kui ikka suur nälg. Tomat ja kurk on ka juba kodus, porgand veel toomata, ega ta neid taha aga vast õpib sööma. Praegu vaatan, et teen talle süsti vahetult ennem hommikusööki, sööb ilusti hommikul putru ja leiba, nüüd oote ajaks oli veresuhkur kõrge jälle, kuna see süst ju kohe mõjuma ei hakka eks, siis kas ma võiksin ka niipidi teha, et ennem kui süüa tegema hakkame mõõdame veresuhkru, teeme süsti ja siis teeme söögi ja sööme, saab rohi juba varem mõjuma hakata. Ja jaaaa sellest kõigest räägiti haiglas ka, aga no mitte ei jää ju kõik meelde, loodan, et te ei pahanda kui teie käest üle küsin. Mul on teist väga palju kasu olnud, hea on tulla ja lugeda teie toetavaid postitusi, suured tänud teile.

Päikene, ooteaegne kõrge vs võib minutitega kaduda, eriti siis, kui süst tehtud vahetult enne sööki.

Ake - muuseas mina teen ka vahet torkevahendil ja lantsetil, viimane on tõesti see, mis käib torkevahendi sisse. Aga ma saan pmst aru, kui "augutegija" asemel öeldakse "lantsett", mõeldes seejuures kogu kupatust. Nii et mulle jäi ka see pahandamine arusaamatuks:) Kui sa lähed diabeedividinate maaletoojafirmasse, ntx Surgitechi, ja küsid lantsetti, siis võib arusaamatusi tekkida: pakutakse torkevahendi asemel selle nõelu.

krissu, elu sees ei jõua nii palju kapsast-kaalikat süüa, et sellest mingit märki ka suhkrule jääks. Nii et see puhas tähenärimine :). Kui tahad end hulluks ajada, palun, loe ka neid süsivesikuid - aga ma küll soovitaks, et pigem mitte

krissu, loomulikult me teadsime seda. ja ka seda, et need süsivesikud koos hulga kiudainetega praktiliselt ei imendu, st veresuhkrut tõstavad imeaeglaselt.

....Et ei tõuseks tühjast tüli, paksu pärast pahandust... Mis vahet seal on, kuidas seda terariista nimetada, kõik said algusest peale aru, mida tegelikult mõeldi. Oleme nüüd kõik ilusti sõbrad edasi. Päike! Oote suhkrud seguinsukaga väikestel kipuvadki kõikuvad olema. Juurdetegemisega ole ettevaatlik. ( Ise olen mitu korda ämbrisse astunud sellega, et oote suhkrule kiiret juurde ja tulemuseks ennelõunane hüpo; kui teed, siis 0,5 ühiku kaupa). Ta Sul üsna pisike ka veel. Pigem tee lõunaks. Paanika lahtub ajapikku, pikapeale hakkad ilmest, käitumisest ohumärke välja lugema. Söögiga loksub ka matemaatika paika. Peagi avastad, et enam ei püüa kramplikult süsivesikuid arvutada, kõik tuleb nagu iseenesest. Lihtsalt kogu see kupatus vajab harjumist. Ja veel- ei tea kuidas teistel, aga meie poisil suvekuumus viskas ka vimkasid- kord ülikõrge ja siis ebaloogiliselt madal, toidust ei olnudki nagu otseselt tingitud. Igatahes, kui midagi on, mis juhtmed kokku lööb, siis siit saab ikka küsida, keegi ikka oskab midagi vastata või kasvõi lohutada. Mina, igatahes, olen siit abi saanud. Jõudu ja kannatlikku meelt Teile ning rahulikku harjumist!

Lapsel on pidev nälg, söögiajal sööb korralikult, ise panin ainult nats valesti lõuna ajal. Ennem öö oodet tulime koju, poiss nii lõbus ja rõõmus, veresuhkur 3,9. Maakodus müttas mitu tundi õues. Andsin talle 200 ml õunajooki(ohh seda rõõmu kui mahla sai, kes siis ikka vett ja piima ainult juua tahab), kuna oli ka söögiaeg sõi 2 sepikut merevaiguga, tund hiljem oli veresuhkur 17,1 mis ma nüüd valesti tegin? Ärge pahandage üksteisega, eks palavus teeb kõigile liiga.

Ühesõnaga reageerisin ma üle, no mees arvas ka, et ma võiks paanika osakonna avada :-P Ise hakkasin ka pärast mõtlema,et äkki oleks ainult söögist piisanud. Hetkel oli 13,7. Samas haiglas kui tal 4,3 oli anti ka kohe mahla ja kohe oli ka söögiaeg, no eks ma õpin oma vigadest, järgmine kord ei tee enam nii.

Päikene, ma tahaks ka lohutada sellega, et luban, et teil läheb kergemaks. Mitte siis, kui veresuhkrud kuidagi imeliselt stabiliseeruvad, sest seda ei juhtu, vaid siis, kui sa jõuad hetkeni, kui sa glükomeetril ette tulevat numbrit enam isiklikult ei võta. Kui see on sinu jaoks lihtsalt number, mis annab infot, mida sel hetkel teha - anda juurde insuliini, toitu või lihtsalt edasi mängida. Jah, see võib olla ka info, et mida järgmisel korral samas olukorras teisiti teha, aga see ei tohi olla enam HINNE sulle, et kuidas sa hakkama said. Kui sa jõuad rutiinini - mõõda...tegutse...mine edasi - siis muutub see kõik varsti nii märkamatuks päeva osaks, et ei pane tähelegi.

Tähendab mitte siirupit ei joonud vaid siirupist tehtud morssi või koduaia marjadest tehtud mahla.

Poes on müügil siirupeid, mis sobivad ka diabeetikule ( st ei sisalda s/v) Fun vist on nimeks.

Mul hakkab täitsa küsimus tekkima, et mis haiglas te olite, kust sellised vanaaegsed soovitused tulid menüü osas...?

Vaatasin, et meil on hetkel kapis Viru Õlu Päikesemarja mustsõstrasiirup, aga sealt pealt ei leidnud üldse infot süsivesikute kohta. :-S Pärast kui poodi lähen siis uurin neid siirupeid seal veidike. No nad ikka jah väitsid seal, et võib kõike süüa, aga, et siis kommid ja mahlad ja koogid ja asjad ikka alles hiljem kui laps juba harjunud sellise eluga. Haiglas talle suurem osa söögikordade juurde juua ei antud midagi üldse, piima küsisin siis ikka sain, kui ma poleks piima juurde küsinud ta poleks üldse haiglas oma süsivesikuid kätte saanud. Kuidas te poes lastega hakkama saate? Siiamaani toimis meil süsteem, et alati sai mingi kommi kui käisime, aga nüüd ma ei kujuta ettegi, ta hakkab ju lamenti lööma, hetkel mees kodus, esmaspäevast pean aga üksi hakkama saama.

Seguinsuliiniga on ju seda söömist nii tihti, et kui poetiir tehtud, on jälle mingi ooteaeg kätte jõudnud ja saabki siis ooteks oma poest väljavalitud asja.

meie läksime peale diagnoosi saamist kommide asemel üle kohukesele (15sv keskmiselt) oote ajal ja edaspidi vähendasime sujuvalt nendegi tarbimist, nüüd ei teki enam lapsel soovigi saada kohukest või kommi, hoopis puuvilju, marju tahab. Mina soovitaks omalt poolt ikkagi kaaluda seda sensori värki, teeb elu kordades rahulikumaks.Ööd on ikka super rahulikud, regeerid ainult siis kui sensor märku annab, mitte ei torma öösel mitu korda mõõtma. AB Medical pakub sensoriga pumba võimalust ( hind peaaegu sama mis ainult monitooringu süsteemil), nii pisike laps nagunii hakkab tulevikus pumpa kasutama, miks siis mitte kohe sensoriga. Kallis see värk ju on aga isegi üks sensor kuus (umbes 6 ööpäeva ja 800 krooni) annab enda närvidele mingigi puhkeperioodi ja õpetab ka tunduvalt paremini insuliini, söögi ja liikumise seoseid märkama. Uuri omavalitsusest, ehk saavad kasvõi natukenegi toetada sensorite ostmisel.

Minu lapsel on õues taskus glükoositabletid juhuks,kui hüpo tuleb.2tbl=10sv. Vahel aitab ka 1 tbl.

Mina olen kohanud kahte sorti glükoositablette, ühed, millel on ühes tabletis 2,5g süsikaid (10tk pakis), ja teised, milles on 2g süsikaid (rohkem kui 10tk pakis)-

Vali, millised tahad :) Samamoodi jäätis. Laias laastus on neil kõigil üks omadus: nende koostises on suhkur. Sina testid, kuidas see lapsele mõjub (ja millistes tingimustes) ja siis vastavalt kas süstid juurde või mitte.

Meil esimene poeskäik seljataga, leppisime ennem kokku, et läheme poodi ja ostame küpsist(talle väga meeldivad Clubs soolased küpsised ja vaatasin, et ta võib neid hommikuse oote ajal 3 süüa), sõi ära need mis andsin ja tegeles oma asjadega edasi. Seekord läks hästi :-) Krõbinaid lähen täna veel uurima, igapäev ei kavatse andma hakata, sest poiss õppis nüüd ka putru sööma. Juurikate :-P söömisega on ka jama, no ei taha. Eile kui õhtusöögiks koju tulime oli nälg suur ja emme ju hakkas alles tegema, nii siis andsin talle juustupulga kätte ja kuni söögini oli rahu.

Mul veel üks küsimus, me oleme harjunud ringi käima palju ja ka sööma siis kohvikutes. Kas see on üldse võimalik ja mida ma peaksin siis jälgima kui minna kohvikusse sööma? Tahaks ju pikemaid sõite ka kodulinnast eemale teha, aga hetkel tundub see mulle võimatuna.

Loomulikult, päikene, elage ikka samamoodi edasi, nagu seni. Palju see laps sul ikka sööb (sinu jutu järgi tundub, et meeletult :)) ja need kohvikud ja sõidusöögid õnnestub sul kõik ilusti ära pidada. Mõõdad enne sööki ja otsustad, kas on vaja juurde süstida või klapib aeg mõne järjekordse oote v põhitoidukorraga. Enamasti klapib, ööpäevas on ikkagi vaid 24 tundi :). Veelkord ja veelkord - kuidas nad küll oskavad inimesed nii ära hirmutada? Kas diabeetikud ja diabeetikute lapsevanemaqd peaksid äkki meditsiinitöötajatele koolitusi tegema, kuidas elu tegelikult välja näeb?

Ahjaa- vääriti mõistmise vältimiseks selgitan juurde, et laps siiski 15 korda päevas ei söö :-) 15 korda insuliini andmist tuleb aga sellest, et paariaastase söömise hulk on prognoosimatu. Seega saab ta sageli enne sööma hakkamist teatud koguse insuliini ning kui isu on hea siis saab nii sööki kui insuliini juurde. Ja vahel kui söögi ja insuliini arvestamine siiski valesti läheb siis tuleb ka korrigeerida, mis samuti pumbaga lihtne ja valutu on.

aga teemaalgataja soovis ju soovitusi hakkamasaamiseks? miks me peaksime talle siis ainult seguinsuliini kohta nõu andma kui meie enda kogemus näitab, et seguinsuliin ei ole nii väikese lapse jaoks kõige lihtsam lahendus? Igaüks annab nõu lähtudes oma vaatepunktist ning kui teha üks teema pumba heade külgede jaoks ja teine teema seguinsuliini jaoks siis läheks see foorum meil üsna vaikseks :-)

Siin ka üks teema, kus ma natuke enda kogemust seguga seletasin: http://www.diabetes.ee/foorum-teema.php?lk=33667 My, kas sa seguga julged öösel 3-4 ajal veresuhkru mõõtmata jätta? Mina ei julgenud, mõni üksik kord, kui öösel jäi mõõtmata, siis hommiku eel võpatasin voodis päris korralikult ja jooksin mõõtma. Tegelikult saab inimene edastada vaid seda kogemust, mis tal endal on.

Ärge nüüd riidu minge. Hetkel on mu jaoks jah oluline info kuidas süstides hakkama saada, meie jaoks see asi alles väga väga uus. Eks ma loen ja kuulan ja jätan ka pumba jutud omale meelde. Praegu oleme saanud oma elu edasi elada nagu ennem, lihtsalt oleme natuke rohkem planeerinud, ooted saab autos või pargis süüa. Ainuke asi mida me veel jah teinud ei ole on kodulinnast kaugemal käimine. Augusti keskel Tallinna arstile minek ja eks siis vaatame kuidas läheb esimene kaugemal käik.

Arvan ka,et erinevad inimesed ja erinevad arvamused.Ei maksa kohe kedagi maha teha,kui tema arvamus sinu omaga ei ühti.Eks igaüks ikka valib ise,mis kõrvataha panna ja mis mitte.See on minu arvamus.Kindlasti mõned arvavad teisiti.

My, ma uudishimutsen veel, mis glükohemo on? Päikene, külaskäigud on selles osas rasked, et segu süstil on suhteliselt kindel kellaaeg, millal tuleb siis ka süüa, samas saab väikese viivitusega süüa sedasi, et natuke kohe ja ülejäänu viitega hiljem. Muus osas koogi-kringli-tordi jaoks on kiiretoimelise lisasüst. Kummalisel kombel oli mu poisil külas alati hea isu kuigi seguga see enamjaolt puudus. Poodlemine on vaat et raskemgi, sest pidevalt on üks söögiaeg. Emotsionaalselt sain ma pumbaküpseks alles aastaga, oma osa oli muidugi selles, et siis sai ka uuema, mitte eelmise sajandi pumba. Kui laps vähe suuremaks saab ja ise soovi avaldab, ma arvan, et pole ühtegi takistust, miks ei peaks nt Levemir+NovoRapid peale minema kui see tema jaoks mugavam on.

Minu kogemus näitab külaskäikude kohta seda, et parim lahendus on inimestega rääkida ja seletada, et sobib täiesti tavaline toit aga mahlad ja koogid-kommid võiks lauale panemata jätta (loomulikult ei palu ma seda teha teise väikelapse sünnipäeval aga niisama külla minnes küll). Kui 7-aastane enam ehk ei sukeldu kommikaussi siis väiksemat last on sealt raske eemal hoida. Ning isegi kui insuliiniga on võimalik sellist süsivesikute hulka kompenseerida siis võtab ka kiire insuliini toimimine aega ning mulle ei meeldi kuidagi kui peale suurt kommisöömist veresuhkur 20 peale liigub (ka siis kui veresuhkur 2 tunni pärast taas normaalne on) . Ja kuna mulle ei meeldi ka suhkruasendajad siis seletan ka sõpradele seda, et suhkruasendajatega asju pole minu lapse pärast vaja osta. Seletades ei rõhuta ma kunagi, et diabeetiku elu on hädaorg aga samas teen siiski selgeks, et toidu jälgimine on oluline ja mulle tuleb alati öelda kui mu lapsele midagi antakse. Ainult nii saan ma vältida seda, et lapsele antakse mitu võileiba ilma insuliinita ja pärast öeldakse siiralt, et "aga ta ei söönud ju midagi magusat..."

Liikumine on alati hea. Kui nii võiks öelda, siis on diabeet "tervislik" haigus, sest liikumine on üks heade vs näitude tekitaja. Nii et las aga müttab :) Söögiaegade vahe võib ikka olla erine, ei pea täpselt kella pealt sööma. Mõõda hoolega, siis näed, kust see piir teil käib. Ja ära ole nii kinni arstis, sa ise pead julgema. Loomulikult konsulteerid arstiga ja nii, aga suurema osa ajast toimetad ise ja leiad ise ka parimad võimalused. Aa, ja võileib ja jook võiks alati kaasas olla, kunagi ei tea, millal neid vaja on, kas söögiaja või madala suhkru pärast. See olgu lihtsalt hea harjumus :). Endokrinoloogi juures tavaliselt laps kaalutakse-mõõdetakse, võetakse kolme kuu keskmine veresuhkur, tulemus tuleb nii 10 minuti jooksul vist (ma ei tea, kas teil veel tehakse seda). Ja siis räägid arstiga, nii palju kui vaja on. Keskmine suhkur 12 pole esialgu hullu midagi, sest see on alles algus. Hullem oleks, kui see keskmine oleks 2 või midagi. Ja üleüldse, sellist ideaalsuhkrut võid oma lapse juures täheldada ehk täiskasvanuna :). Mul endal on nüüd hästi stabiilne suhkur, ei ole mingeid erilisi üllatusi. Seda lihtsalt vist sellepärast, et täiskasvanu organism sellise tavalise elu puhul lihtsalt käitub palju loogilisemalt kui kasvav organism. Seni aga - midagi pole valesti, kuni kontroll peal, st mõõdad ja tegutsed.

4,3 hommikul on ju täiesti ok ja paras stardipositsioon hommikusöögiks. Kõik suhkrud alla 4 on hommikupoole ööd madalad, üle nelja ok. Kui hommikul v päeval kavas õue minna, siis otse enne seda on 4,3 natuke madal, sest kohe hakkab ju tegutsema - siis võib midagi juurde anda. Aga oma hommikuse kogemune pane kohe kõrva taha, väga hea ju teada, kui palju mahla kui palju tõstab, vähemalt nendes tingimustes. Võid ju selliste kogemuste kohta kohe päeviku asutada (iseenda jaoks, mitte arstile näitamiseks) ja vaadata, kas kujuneb mingi korrapära. Siis ei pea pikapeale kogu aeg gramme arvutama, vaid saad silmaga hinnata, mida annad.

Tahtsin teha värskekapsa hautist söögiks, aga hakkasin mõtlema, et kas siis selles toidus juba hakkab kapsas süsivesikuid andma? Tegelikult on pea tühi, et mida süüa teha, mitu korda päevas erinevat sooja sööki teha ei jaksa, lihtsalt ei jätku aega, sest laps tahab ju õue ja mängima, kodutööd ja teine laps ka. Kas te teete alati ise kõik toidud otsast lõpuni või kasutate poest ostetud pihve-viinereid jne ka?

Mina ise teen tavaliset süüa nii et õhtusöögist jääb ka järgmise päeva lõunaks. Nii siis tuleb ikka teha 1 kord soojatoitu, aga lihtsalt natuke rohkem. Vähemalt minu piigad on sedasi harjunud, söögiks kasutan kõike, mis ennemgi, kaasaarvatud pihvlised ja viinerid :)

Ära ole kurb ja muiudgi tee tort valmis, selle jaoks on sul ju novorapid kasutuses. Süstid sellele torditükile peale natuke ja elu on ilus. Laps ei pea millegist ilma jääma. Ja ise tehtud tort on 100 korda parem, sa ju näed, mis sa sinna sisse paned ;) Mina ise teen täitsa tavalisi kooke, muretaigna ja pärmitagnaga ( õunte ja marjadega ja kohupiimaga) Lihtsalt annustan rohkem insukat.

Päikene!KÕIK RETSEPTID SOBIVAD!tOKSI SISSE RETSEPT www.nutritata.ee või www.amser.ee ning vaata süsiskaid ning teevastavalt kiiret

veelkord vabandust www.nutridata.ee

Kellel lapsed hommikuti putru söövad, milliseid putrusid teete, hetkel olen teinud hirsi ja riisi oma, aga laps küsib koguaeg mannaputru, kõik aga ümberringi räägivad kui halb see ikka on, niisiis pole talle seda enam teinud peale haigeks jäämist.

Peamiselt (kiir)kaerahelbeputru, aga ka manna- ja riisiputru ning ka mitmevilja omi. Pudruriisist tehtud puder püsib pikalt sees ja ma ei saa oma lapse järgi küll öelda, et nüüd rohkem või kiiremini tõstaks. Alati teeme ja tegime ka seguga süsti 15-20 minutit varem ära. Madala vs korral sai natuke varem midagi suhu pistetud. Kui insuliini on piisavalt süstitud, siis kõrged näidud on siiski haruldus.

Me sööme juba väga pikka aega kogu perega Lehe talu neljaviljahelbeid, need on ilma nisuta ja nendega jääb veresuhkur peale sööki enam-vähem talutavale tasemele. Teised koledate hommikusöögihüpete käes vaevlejad soovitasid hommikul tühja kõhu peale lapsele anda väike ports valku (ainult valku, ilma süsikateta, st piim ei sobi). Me jäime vutimunade juurde, 1 või 2 muna enne putru tegi lausa imet. Sellest oli abi ka lasteaias, kus palju erinevaid putrusid menüüs. Riisipuder, krõbuskid või jogurt hommikul ja vs tõus 20-ni on meil garanteeritud, ükskõik kui pikalt enne sööki seda insuliini teha. Ega ma üle 20 min varem ei julge teha ka, sest ühel kurval korral läks glükagooni vaja, kui enne sööki oli vs 12 ja ootasin 25 min peale insuliini tegemist.

igal korral kui süstid, ole hea ja lase üks tilk õhku esmalt, et oleks näha et süstla nõel on läbitav. muidu süstid küll, kuid laps insuliini ei saa, veresuhkrud kõrged ja sina põhjust ei tea, miks? nõel ummistub kergesti. ja tõesti vereprooviks torkenõelu vaheta tihti, sest minu poisil, kes diabeetik 12 aastat, kipuvad sõrmeotsad ja varba otsad mitteilusad olema. olen teinud sama viga, et aina kiire ja vereproove tegin ka tihti, ja ikka ja jälle läks käiku sama nõel. Tugevaid närve soovides, ja kannatust! Elu on siiski elamist väärt!

Valesti pole midagi, kõik on ilus. 3,4 vs puhul oleks mu laps söönud kõigepealt banaani, vähemalt osa sellest.

Tegin omale natuke järeldusi ja panen ka siia kirja, nimelt pudrud tõstavad tal veresuhkrut kõvasti, eriti hirsipudru, nüüd kui on söönud padjakesi jogurtiga ja võileiba ja üks hommik ka pannkooki on hulga parem olnud. Makaronid on kurjajuur. Rasvad üldse, mida rohkem rasva on seda kõrgem. Juustupulk.

Kui tavalised makaronid on kurjajuur siis võib proovida täisteramakarone. Meil on riisiga nii et tavaline riis tõstab suhkru kiirelt kõrgeks aga täisterariis annab oluliselt ühtlasema veresuhkrukõvera. Kui ma lugesin sinu laupäevase päeva kirjeldust siis tuli see mulle äärmiselt tuttav ette. Meil oli ka seguinsuliini perioodil nii, et hommikuse oote ajaks oli suhkur veel üsna kõrge aga lõunasöögiks oli see igal juhul madalaks läinud. Meie lahendusteks oli kas minna kohe pärast hommikusööki jalutama ning seejärel süüa tugevam oode või siis alternatiivina süüa minimaalne oode ning jalutamise ajal anda lapsele lisaks pisut magusat. Katsetamine, kui mitu piparkooki on vaja ennelõunase madala suhkru vältimiseks ning mis samal ajal ei vii suhkrut jälle liiga kõrgele võttis meil paar nädalat aega. Aga ega ideaalsuhkrut ei saa kuidagi kõigil päevadel saavutada sest lisaks süsivesikute, rasvade ja insuliini arvestamisele tuleb arvesse võtta ka välistemperatuuri, lapse liikumist ning lapse meeleolu. Ning seda viimast on eriti raske numbrites mõõta :-)

Vat nüüd ma tahaks siis rohkem infot täisteramakaronide ja täisterariisi kohta, ikka tavalisest poest saan neid või kuskilt öko poest?

Makaronid leidsin eile poest täistera, riisi ei leidnud. Aga rääkige mulle veel millised toiduained olete välja vahetanud? Mu kallis mees kuulis eile, et ma ei kasutagi oliivõli vaid mingit "jura" ja sai mu peale lausa pahaseks. Nüüd tekkiski huvi, et mis toiduained ma veel peaks muu vastu vahetama. Eile ka putru ei andnud noormehele ja veresuhkur oli oote ajaks lausa 3,3. Eile oli siis üldse esimene päev kus saime kõik korrad mõõtes alla 10 tulemuse. Kuna arst ikka arvab, et pudru on hea ja ta peaks seda sööma siis katsetan täna nii, et annam putru vähem kui muidu ja vaatan mis saab. Aga arvan, et kui need pudrud ikka liiga palju tõstavad siis ikka ei anna.

Õnnitlused, Päikene :) Meie ei ole vist suurt midagi välja vahetanud. Aga laps ka suurem, veresuhkur stabiilsem. Kohukesed on alati menüüs olnud ja aeg-ajalt ka kohupiimakreemid - täpselt nii, nagu just soov on sööjal. Aga see, kas need suhkrule mõjuvad, on tõesti väga individuaalne ning iga isiku puhul tuleb ise järeldusele jõuda, mis sobib. Külmpressitud oliiv- ja muud õlid ei sobi praadimiseks, jah. Minu meelest ei lõhna ka praadides eriti hästi, peale selle, et mingid kahjulikud ained tekkivat (seda viimast ma tegelikult täpselt ei tea, samuti võib olla, et äkki on linnalegend :)).

Minu laps magab samuti öösel madala veresuhkruga ilma vähimatki märki näitamata. Ja ka päeval jookseb ta mõnikord 2,5 suhkruga ringi nii et pealt ei paista midagi. Suurema ringijooksmise korral tuleb kindlasti aeg-ajalt midagi suhu pista sest langus võib olla vahel äärmiselt kiire. Nisujahu on samuti täistera variandis olemas aga täisterajahuga küpsetades ei kerki mul koogid sama hästi kui tavalise jahuga. Seega panen ma tavaliselt koogi sisse 1/2 täisterajahu ja 1/2 tavalist jahu. Lisaks on olemas mandlijahu, millega saab ka koogi sees nisujahu asendada. Mandlijahu puhul tuleb aga arvestada, et mandlijahu annab oluliselt rohkem kaloreid kui tavaline jahu nii et kui kehakaaluga on probleeme siis mandlijahu kooke väga sageli süüa ei ole hea mõte. Samuti saab tavalise jahust tehtud koogi asemel pakkuda jäätisetorti (eriti lihtne on võtta tavaline vaniljejäätise pakk, kaunistada see paari moositriibu ja šokolaadilaastudega, lisada küünlad ja ongi vahva sünnipäevatort olemas), jogurti-vahukooretarretist või beseekooki. Rehabilitatsioonipaberite jaoks käisime meie logopeedi, psühholoogi ja füsioterapeudi juures. Logopeedi juures minu kaheaastane laps keeldus suud lahti tegemast, psühholoogiga võisin samuti mina rääkida ning füsioterapeut vaatas lapse liikumise üle. Aega võttis see kõik kokku ca tunnikese, õnneks oli lastehaigla rehabilitatsiooniasju korraldav inimene äärmiselt mõistev ja organiseeris kõik "ülevaatused" samale ajale. Seega ei midagi hirmsat. Ahjaa, sotsiaaltöötaja juures käisin ma ka aga sinna ei pidanud ma last kaasa võtma.

Mina rasva ja valgu arvutamiseni ei ole veel jõudnud. Aga süsivesikute arvestamisega koogi tegemisel liidan ma jah kõik kokku, kaalun terve koogi ning koogitüki ära ja siis arvutan tüki sv hulga välja. Nii et kui munad annavad 0 sv, suhkur näiteks 100 sv, jahu 120 sv ja piim 30 sv siis kogu kook annab 250 sv. Kui kook kaalub 500 grammi siis 50 grammine tükk annab 25 sv ja 100 grammine tükk 50 sv.

Uups, unutasin lisada, et seda kooki ma ei kaalu, vaid lihtsalt lõigun 16 või 8ks tükiks.

Selle ampseri olin juba ära unustada jõudnud, tänud meenutamast, järgmine proovin. Kui tihti teil lastel liiga madalaid veresuhkruid ette tuleb? Meil viimasel ajal päeva jooksul ikka paar korda ja öösel ka alla 4 päris tihti. Homme vähendan insuliini kogust ja vaatan mis siis saab.

Tere! Olen ka suhteliselt värske diabeetiku emme (diagnoos 13.juuni). Üks tore asi,mille mina olen avastanud,on Nõmmiku talu maitsestamata jogurt(100g vaid 4,4g sv-mahetoodang). Seda saab Tüdrukute poest Järvel ning Pärnu mnt viadukti juures on ka(täpse aadressi võin uurida).Et kui Sul on huvi sellisel asja vastu. Meil poiss sööb värskete marjadega hea meelega. Ning seal päris hea lihavalik ka :) veiseliha pole võrreldav poest ostetud omaga..aga see vaid minu kogemus ;)

ei propageerigi hullult seda,et ainult mahetooteid peaks sööma. 21.- saadud liiter mahejogurtit(milles on vähem süsivesikuid) kaalub minu jaoks igaljuhul üles poest ostetavad jogurtid. Kuna poiss on meil hea isuga(vanust 1,4a), siis tundus see mõistlikum,kui osta poest suurema sv sisaldusega ja tal jääb kõht tühjaks,sest rohkem ei saa anda. Aga muud ei miskit :)

Mina kahjuks tunnen küll hetkel, et esikohal on hetkel söök ja jälgimine ja otsimine mida võib ja mida mitte. Näiteks täna on väga raske päev, pojal näidud kõrged(ajan ilma kaela, aga tegelt ei tea kas ilm mõjutab üldse) ja tunnen, et tahaks hetkeks aja maha võtta ja rongilt maha astuda, aga kahjuks ei saa. Ehk homme parem päev.

Päikene, kui mu laps oli seguinsuliiniga, siis kõrgete näitude peale tegutsesin järgnevalt: - kui enne põhisöögikorda kõrge, tegin insuliini süsti ja ootasin pikemalt enne söömist ja andsin ka süsikaid 5-10g vähem või tegin kiiret insuliini juurde, mina ei praktiseerinud seguinsuliini tõstmisega vs korrigeerimist, vaid igal päeval oli kindel kogus ja korrigeerisin toidu või kiire insuliiniga. - kui oote ajal oli kõrge, siis andsin vähem oodet või üldse mitte või tegin juurde kiiret ning mõni aeg hiljem oode, vahel piisas ka sellest, kui oode edasi lükata ning õue pikemale jalutuskäigule minna vm füüsilist tegevust teha. Väga kõrge 15+ näiduga tegin alati süsti ja hiljem testiga otsustasin oote andmise üle. Tegelikult võiks öelda, et vs mõjutab nädalapäev, ilm, riiklikud pühad jm kõik võimalik. Käitub nagu ise tahab.

Tervist.Mul siuke küsimus et kui palju teil läheb ribasid,selge on see et nendega mis ette nähtud välja ei tule,mitu pakki umbes peate ise ostma?Ja teine asi,kas te pole märgand et toidus olevad sv on eri kohtades erinevad,et mis see öige üldse on mida vaadata?

mina pole küll kordagi lapsele keelanud süüa, mida ta tahab. milleks? süstiga saab ju kõike söödut reguleerida. vahet pole ju olgu see siis hamburger, või tordilõik. lihtsalt mõõdab ennem ja siis süst.

Meie olema kah hülastanud Hessi ja laps on ka eine saanud ( nu meil kuskil 2 kuu tagant äkki tuleb isu peale ) Samuti olen ka kodus ise friikaid vahest teinud. Ribades, läheb kuus neid 4-6 karpi ja kulu on siis meie puhul 1700-2600 ( karp maksab 438kr ).

Kui ikka rämpstoidu isu peale tuleb, ega siis tagasi ei hoia. Ma nt iga nädal teen pizzat.

Mina jällegi hoopis kiidaks seda, kui siin foorumis jagatakse infi madala süsiv sisaldusega toodete kohta ja jagatakse retsepte ;) Eks aastatega muutub see kõik loomulikuks eluks ja inimene harjub ju lõpuks kõigega, aga alguses on mu meelest väga tähtis kogu see toidu asi selgeks teha. Kui meie laps oli seguinsuliinil, siis ma tegin täpselt nagu poisiga kirjutas, et mixi kogused olid alati samad ja kui lisasöök tuli, siis süstisin juurde ja kui näit kõrge, siis vähem süüa, sest niigi tuli päevas 3 süsti + siis näitu korrigeerivad süstid (aga paariaastasel ei ole seda pinda, kuhu süstida nii palju) ja nii hea oli teada just neid tooteid, kus sees on vähem süsiv-d, sest näiteks oli õhtusöögiks alati mingi kindel arv süsiv-d vaja süüa ja kui näit kõrgem, siis oli hea magustoiduks anda a la mahejogurtit mitte selle asemel teha 2 süsti ja süüa nagu tavaliselt. Ja seda et süsiv-d üldse ei arvestaks ja sööks lihtsalt korralikult (küll tervislikult) see meie puhul ei tulnud kõne allagi, vbl suurema lapse puhul, aga väiksel lapsel 10 g süsivesikutega eksimine ei jää kunagi tagajärgedeta. Ja kui rämpsu süüa, siis McDonaldsis ongi ses suhtes hea, et seal on süsiv-d kirjas, seda hüvet ju tavaliselt väljas süües nautida ei saa...

Krau, esindused leiad hulgimüüjate alt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/abivahendid/glykomeeter Minu kogemustel: Accu Chek tarvikud http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/abivahendid/glykomeeter , Caresens tarvikud http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/abivahendid/glykomeeter ja Glucocardi tarvikud http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/abivahendid/glykomeeter vt kontaktide alt Aire Laumets. Hulgimüüjatel on hind ca 20% apteekidega võrreldes soodsam. Contour TS ja Optiumi ribasid soodsama hinnaga kui apteegis ei saa. Nagu Mesimummgi ütles, seguinsuliiniga oli toidulaud piiratum, sest tõesti ei tahtnud pidevalt torkida. Samas jälle oli mu poisil seguga söögiisu olematu peale seda kui kaotatud kaalu tagasi sõi, isegi magus ei läinud kaubaks paremini. Selles osas pumbale au ja kiitus, söögiisu taastus peaaegu päeva pealt.

Kuna ma pole Pärnus veel ühestki poest täistera riisi leidnud, siis nüüd küsiks, et millisest poest ma seda Tallinnas vaadata võiksin? Kui suur see summa umbes on siis mida laps iga kuu saama hakkab, kas sellega saab talle vajalikud testrid ja asjad ostetud või jääb ikka puudu. Tegelen siin per eelarve paika panemisega hoolsalt ja tahaksin umbes teada summasid. Mehe töö hooajaline ja siis peab juba varakult talveks korjama.

Aitäh Anneli, tean siis kuhu homme otsima minna. See lisapuhkepäevade info oli ka väga hea.

Nüüd su jutu peale tuli jah meelde, et Mormelar on rääkinud ennem sellest foorumis ja oma blogis. Tänud meenutamast.

Krau, vat sealt saad x-sensoreid soodsamalt http://www.onemed.ee/ aga seal oli vist tingimus, et ostad 5 pakki korraga siis tuleb selline hind, mida maksaksid apteegis 4 paki eest. Oli vist nii.

Ma lugesin kuskilt vanemast teemast, et Lätis on ribad odavamad kui meil, teab keegi kas see ka hetkel nii on?

Minu tark raamat "Toimetulek diabeediga" (loodusravi) ütleb: "Ingver sisaldab kasulikku ainet nimega gingerool. Gingerool vähendab vere hüübimist, ergutab vereringet ja alandab vererõhku. Uurimused näitavad, et ingver suurendab insuliini eritumist ja glükoosi pääsemist rasvarakkudesse. Esialgne uurimus väidab, et see võib vähendada ka diabeedi põhjustatud neerukahjustusi." Aga muidu ilma raamatutarkuseta ;), ma tean et ingver on kiidetud kui kolesterooli alandaja, köha jm hingamisteede haiguste ravija ja mõjub soodsalt seedimisele (kõhupuhitus ja -kinnisus). Isegi väidetakse, et ingver ise sisaldab seede-ensüümidele sarnanevaid ühendeid. Nii et kui lapsele maitseb, siis ju super!!!

1Soovitan ka raamatut "Toimetulek diabeediga".Kasulik raamat ja huvitav lähenemine......Tellisin Maalehe toimetusest 199,- oli vist

Nii jälle küsimus, et kas neid lisa puhkepäevi millest te siin rääkisite võib ette ka kasutada, noh et näiteks septembris kasutaks ära detsembri ja novembri ja oktoobri omad ka?

Mind hakkas veel üks asi huvitama, kui see saladus pole siis võiksite öelda mis teil näiteks 2 nädala keskmine veresuhkur on? Meil siis viimase kahe nädala oma 6,6. Ma ei teagi nüüd kas olen hästi hakkama saanud või peaksin veel rohkem pingutama.

6,6 on ülihea, paremat enam ei ole tahtagi :). Muidugi võib seda natuke tingida ka hüpode sage esinemine, kuid seda sa tead ju igapäevaste mõõtmiste tulemusena, kas see nii ka on. Siis peaks vaatama, et neid hüposid ikka vältida saaks rohkem (et rohkem süüa v vähem süstida v midagi). Kas selle keskmise võtsid glükomeetrilt?

Glükomeetrist võtsin jah.

Seda alla 4 võiks ka vältida, see ei ole väga hea organismile. Süstige natuke vähem, julgeks soovitada, proovige üks ühik näiteks maha võtta hommikusest pikast insuliinist.

Kui päeva jooksul muidu on näidud korras aga kord päevas kindlal ajal kipub madalaks minema siis võib proovida ka pisut enne selle madala näidu aega minimaalne amps võtta.

Enne ära süüa ja siis liikuma, muidu maadled tee peal hüpoga.

Kui vs on kõrge, siis süüa ei anna. Kui tahab süüa, siis pead kõrge kindlasti kiirega alla tooma. Oluline on, et ta jooks, kui jook sisaldab sv, siis see ikkagi vajab insuliini katet. Kõrge vs on enesetunne veel sandim.

Ta jah saab hommikul 5 ühikut praegu. Jooma on ta õnneks nõus.

krau, insuka kogused sõltuvad ikka vajadusest. Arstid ütlevad, aga eks ema v muu lapsevanem on praktik ja tänapäeval pole keelatud ise otsustada, muidugi väga ettevaatlikult ja mõõtes-mõõtes-mõõtes.

Päikene, haiguse ajal on üldse kõik teistmoodi. Kui neid numbreid tavaolukorras vaadata, siis vaat, et isegi langetaks seguinsuka kogust ja teeks õhtusöögiks kiiret lisaks.

Korrapära pole mina haiguste puhul veel leidnud. On olnud haiguseid, mille järel on rohkem insuliini vaja nädalajagu ning on olnud ka haigus mille järel oli veresuhkur kaks nädalat järjest kummaliselt madal nii et söögi jaoks insuliini peaaegu ei tulnudki teha.

Pole mõjunud. Diabeetikule on tähtis haigusest kiiresti jagu saada, mitte vinduda, seetõttu leian, et kui arst nad määranud on, siis asja pärast.

Seekordne viirus teeb insuliini osas tipptarvet, kui harilikult on baas ööpäevas 3-4 ühikut, siis praegu on üle 10 ühiku. Varsti on oodata kivina kukkumist.

Haiguse järel võib organism veel mõnda aega trikke teha. Aga samas on vs käitumine ka vahel ilma haiguseta minu jaoks loogikavaba. Teoorias peaks vajalike sv hulk sõltuma kehakaalust. Sõltuvalt vanusest tuleks ära süüa kindel arv kaloreid kehakaalu kilo kohta päevas ning ca 60% neist kaloritest peaks tulema süsikatest. 1 sv on 4 kalorit. Aga see on teooria. Praktikas on iga organism erinev ja diabeediõe arvutatud sv kogus pani meie lapse õhupallina paisuma ja nn kohustuslike sv ärasöömine oli keeruline. Arst oli igati nõus et liigsöömine vajalik ei ole ning tuletas vaid meelde et sv vähendamisega tuleb vähendada ka insuliini. Nüüd sööb laps ca 15% vähem süsikaid kui esialgne plaan ette nägi, kasvab ilusti aga hamstripõskesid enam ei ole. Kiiretest ja aeglastest süsikatest on pikalt kirjutatud siin http://www.toidutare.ee/aabits.php?id=6346 Lihtsustatult selgitades on kiired need sv mis veresuhkru kiiresti kõrgeks tõstavad ning mille järel vs jälle kiirelt kolinal alla kukub. Aeglased sv annavad aeglasema tõusu ja languse mistõttu nende söömisel on väiksem kõrge vs oht. Samas jällegi organismid on erinevad ning paljudel ei pruugi kiired sv probleeme tekitada. Kindlasti on sv olemust hea teada insuliini doseerimisel. Kui söök koosneb vaid kiiretest sv on olulisem insuliini varajane ettetegemine. Kui söök koosneb vaid aeglastest sv võib aga hüpo vältimiseks olla vaja insuliin teha alles vahetult enne sööki või isegi pärast sööki. Kuidas teil erinevad sv toimivad on seega katsetamise asi.

Äkki teile lihtsalt ei sobi 1 süstiga hakkama saamine. Meil olid alguses ikka 2 süsti ( segud siis ) Hommikul rohkem, õhtul vähem. Ja lõpus oli lausa 3 süsti, et v/s enam vähem korda saada ( hommikul segu, lõunal aegalne ja õhtul segu ). Ühesõnaga eks see suur katsetamine ole. Ja kui päeval/ õhtul mitmel päeva ühel samal ajal kõrge, siis ei kata see insuliinikogus söögiasju ära.

Päikene, aga vähenda selle ühe süsti kogust nt 1 ühik ja vaata, mis toimub, saad lapsele vähem süüa anda või kui isu hea, siis teed pool ühikut lisaks kiiret.

CareSensi karbi hind peaks olema ca 330,- vist natuke alla selle. http://www.abmedical.ee/index.php?page=2,39 5 karbi ostu puhul saad glükomeetri pealekauba ;)

Ma arvan, et teil hakkavad väikest viisi mesinädalad pihta.

Nii leidsin mina poest Pere Leiva toodangust sellise asja nagu kihiline küpsis, pakil kirjas, et 100g on 0 süsivesikut. On see reaalne, ise olen kuidagi kahtlev ja ei tea kas julgen lapsele anda.

Valmistoidu puhul tuleb alati lähtuda ka kainest mõistusest, kui loogika ütleb, et 0g süsikaid on võimatu. Sedaenam, kui tegu jahutootega. Kui sildikestest rääkida, siis CE tähis on puhtalt ettevõtte enda asi, kas kontrollib, et vastaks standardile või mitte.

Soovitan pöörduda tootja poole ja neid informeerida etiketil olevast valeinfost. Tihti on see inimlik eksitus ja/või teadmatus. Olen posiga täiesti päri, et neid sildikesi tuleb mõttega lugeda. Mitmed aastad tagasi oli selline olukord, kus ühe eestimaise suhkruvaba jäätise puhul ei olnud arvestatud asjaolu, et suhkruasendaja (ei mäleta enam milline täpselt), mida kasutati, tõstab samuti suhkrut. EDA pidas tootjaga lahinguid ja tulemina "kirjaviga" etiketil parandati ära. Võimalik, et teema siin foorumi sügavustes ka alles.

Kirjutasin täna hommikul Pere Leivale kirja. Vastuse sain ka juba ja loomulikult on neil pakil trükiviga. Lubati ära parandada ja tänati. Loodan, et praegu müügil olevatest vale infoga pakkidest ükski diabeetikust lapse kätte ei satu.

Ärge nüüd kurjustama hakake, ma täitsa tean, et pulgakommid ei ole head ja need on keemiat täis jne. Aga täna poes poiss nii ilusti palus :-S no ei ostnud, lapsel pisarad voolasid, minul hing haige.... Kas te annate vahel lastele pulgakommi ja kuidas te siis süsikaid arvutate kui annate?

Olen andnud logopeedilisel eesmärgil :D Kaalu pealt läbi ja insukas ajapikku otsa. Shokolaadikommid 1komm=5g. Shokolaad äkki oli 2tk 5g

Saime eile oma 3 kuu keskmise teada ja see oli 7,6, ma nüüd ei tea kas olla kurb, õnnelik, rahul, pettunud, tunded on segased. Juulis kui poiss haigeks jäi oli see 13,2.

minu meelest ka hea tulem:)tublid olete

7,6 ju supper! kuidas küll? Meil kolme kuu keskmine praegu 11. Kõrge on ju. Aga meil on ju ka kõrgemaid näitegi olnud. Aga see puberteet ongi üks mõistmatu asi, mis näidud koguaeg kõikuma lööb. Õudne mõelda, mis tulevikust saab.

Päikene HbA1 on ju mitme kuu keskmine. Isegi null koma võrra langemine on hea...olete ju rohkem kui tublid olnud. Arvud võivad petlikud olla :))

Meie pere päkapikk toob vahel sussi sisse šokolaadi vahel mõne muu üllatuse. Praegu on meil pump ja sellega on lihtne lisainsuliini teha. Aga ka eelmisel aastal seguinsuliiniga sai laps mõnel päeval šokolaadi, siis andsin selle pärast hommikupudru söömist ning selle võrra andsin putru pisut vähem ning midagi kummalist ei täheldanud.

need advendikalendri soksitükikesed on ju nii pisikesed, et need küll miskit hullu ei tee...ega siis see tükk rohkem süsikaid saa sisaldada kui ta ise üldse kaalub...pealegi, sokolaad sisaldab ka rasva, mis aeglustab süsikate imendumist...seetõttu ei sobi sokolaad ka eriti hästi hüpo korral...

Oskab keegi öelda palju kuivatatud jõhvikates süsikaid on? No ei leia ma kuskilt, või ei oska otsida.

Tänud. Nii kahju, et paljudel asjadel pole pakil infot :-S

Meie oleme Pärnust. Tütar saab kohe viieseks, haigestus 1,9 aastaselt. Meie arst on dr. Aamer ja aegajalt kohtume ka dr. Einbergiga Tallinnas. Süsivesikute kogusest kinni ei pea, selles mõttes, et kui ikka suhkur kõrge võitu, sööme süsikaid vähem. Ettenähtud kogust praegu ausalt öeldes ei teagi, arvestamine käib kõhutunde järgi. Praegu paistab süivesikute ja insuliini suhe enamvähem paigas olevat.

Dr. Aamer on ennast diabeedi alal täiendanud, endokrinoloog ta kahjuks päris ei ole jah. Eks sellepärast peamegi ennast vahel Tallinnas näitamas käima. Pärnus on veel dr. Viitas, kuid tema on minu meelest täiskasvanute endokrinoloog. Aga ma ei ole kursis, ehk tegeleb lastega ka.

ratastega tigu, aitäh küsimast! Tõstsime insuliini kogust, nii hommikust kui ka õhtust ja mõne aja pärast läks normi. Me praktiseerisime algul ka seda varianti, et süstime Novimixi vastavalt vs. näidule, nagu laagris soovitati. Aga kokkuvõttes see ei toiminud, eks laps on ikka kasvanud vahepeal ja meil olid insuliinikogused olnud pikka aega ühesugused. Praegu kimbutavad viirused, suhkrud kisuvad kõrgeks aga eks see haiguski ükskord ära lõpeb. Kuidas teil endal läheb?

paulale: dr. Viitas tegeleb lastega küll...minu laps haigestus 2-aastaselt ja Viitas on kogu aeg tema arst olnud (viimasel ajal mu noor daam muidugi ei käigi enam arstide juures...aga teda ei saa ka lapseks enam lugeda)...ainuke asi, Viitase juurde on väga raske aega saada

Viitas on vägagi tõsiseltvõetav

Nii mul küsimus, kas kellelgi keefir on ka pahalane olnud ja vs tõstnud? Mul on selline tunne, et mu poisile ei sobi, sest igakord kui on saanud on pärast vs kõrge.

Loomulikult on süsikad ja tõstab, aga ma just mõtlen, et on selline pahalane kes tõstab ikka kohe väga palju.

Pole ammu siia midagi kirjutanud. Edusammud on meil teemal kurgi, porgandi, kapsa söömine, kui ennem oli konkreetne ei siis nüüd ikka natuke näksitakse toorelt. Tahtsin küsida, et kas teie olete ka avastanud, et on mõni selline asi mis süsikaid sisaldab, aga laps võib süüa ja see V/S ei kõiguta. Meil siis sahtlis soolapulgad, ega ta neid palju ei söö, aga nendega ma ei arvuta siis üldse. Suurem venna tõi omale poest chewitsid, no ei ole pakil infot, oskab keegi öelda palju seal süsikaid on.

Meil jällegi on õunamahl peamine abi hüpo korral. Ja enamus toite, milles süsivesikud sees on tõstavad ka veresuhkrut. Tomati süsivesikuid ma tõsi küll ei arvuta aga õuna ja porgandi süsivesikud on kõik kenasti arvel.

Tänud ratastega tigu. Mees ei suuda aru saada kuidas ma googlega läbi ei saa ja midagi ei leia. Tundub, et me ei saa ka sõbraks. Igaljuhul proovime homme venna pakist ühe chewitsi ära, näis mis saab. Õunamahl tõstab meil ka palju, täna öösel just andsin talle kui öösel 3,3 oli, hommikuks 7,1, teiste mahladega on hommikuks 4 ümber näidud.

Nüüd ma natuke segaduses. Senini oleme öiste hüpodega joonud mahla, juba enamvähem teadsin palju millise näiduga. Nüüd aga olen juba mitu korda tähele pannud, et mahl aitab küll, aga sellega on siis hommikune näit kohe kõrge üle 6. Muidu olid ikka 3-4,5 vahel. Aga nüüd tekib küsimus, et kui mahal liiga palju tõstab siis mida anda, piima?

Päikene: piimast ei ole küll mingit kasu hüpo puhul, laktoos mõjub alles mitme tunni pärast. Muide, 3 on ju ka hüpo, see ei ole mingi hea näit hommikul. Üle 6 - mis sa sellega mõtled - 7-10? See oleks ju täiesti normaalne tulemus. Mis soovitada - anna vähem seda mahla lihtsalt. Meie laps sööb öise hüpo puhul suhkrutükke, mõjuvad rahulikult ega tõsta liialt, kogust kerge võtta ka. Ta ei ole eriti aldis midagi maitsega jooma, sellepärast.

Ma pistan läbi une glükoosi suhu ja ütlen näri

/Ma pistan läbi une glükoosi suhu ja ütlen näri/ ohtlik pole nii teha või?

ratastega tigu: 3 on diabeetikule ikkagi madal suhkur (hüpo) ja ohtlikum kui kõrge, samuti ebamugav taluda (tean omast käest). 6-8 aga on normis suhkur. See teooria "mesinädalatest" ja oma kõhunäärme tööst on ikka selline oletuse asi, sest kuidas seda tõestada, et oma kõhunääre töötab veel mingil kujul - kas keegi on kuulnud, et taolisi uuringuid on võimalik teha? Igal juhul ei ole veresuhkur suuruses 3 hea, see on hüpo ning mõjub pikalt kestes kahjulikult näiteks aju verevarustusele (ma ei ole arst, kaugeltki mitte, aga see teadmine on küll pärit arsti käest).

Niipalju kui meie peres diabeeti on, ei ole keegi kunagi seda võimalust pakutud. Lapse puhul oleks ju isegi võimalus olnud...

My, diagnoosimise hetkel tehti lapsele sul kindlasti, see on minu teada rutiinsete analüüside hulgas.

Tigu, vbl Tallinnas tehakse, aga Tartus küll mitte. Mul analüüside vastused arvutis, seal puudub rida "fS-C-pept"

aga samas igapäevaelu käin ju ikka glükomeetri ja insuliinivajaduse järgi- iseenesest teadmine c-peptiidide olemasolu kohta ju midagi ei muuda. Ja nii palju kui mina lugenud olen ei toeta mitmesüsteskeem keha enda insuliinitootmise jätkumist, seega ei anna selle analüüsi tegemine reaalses ravis midagi juurde.

C-peptiidi olemasolu lükkab edasi tüsistuste tekke. 2009. aastal oli Rootsis uurimisel kunstlikult toodetud C-peptiidi mõjust diabeetikule - tulemused olid postiiivsed, nö närvikahjustuste paranemine jms. Aga ma ei leia enam seda üles :( http://www.soc-bdr.org/content/rds/archive/6/3_fall/reviews/c_peptide_in_diabetic_nephropathy/getPDF http://www.soc-bdr.org/content/rds/archive/6/3_fall/reviews/c_peptide_in_diabetic_nephropathy/getPDF

olen minagi kunagi arstilt kuulnud seda 80% ja 20% juttu. ei muud. aga öösel madala vs korral annan mina poisile suhu pehmet söödavat, näiteks kohuke või banaan, ja ütlen söö või näri. diabeetik teeb seda vist tõesti automaatselt. ja 3,0 on siiski madal vs ehk peaaegu hüpo.

kohe nagu teemast sõltuvana eile õhtul mu poisil nõrk olla, tuleb ülakorruselt ja tahab miskit süüa. kuna ta teeks ja teebki minu nõudmiseta harva vs proovi, siis nüüd nõudsin ja vs näit oli 3,0. tema tunnetus oli õige. oligi koheselt võimalik küsida enesetunde kohta täpsemalt. kui mõni nimetab 3,0 heaks hommikunäiduks, siis minu diabeetik väitis et on väga halb enesetunne. seega vajab sellise näiduga laps igal hommikul esmaabi kiirete süsivesikute sisestamise näol. minu suurel pojal on see loomulikult tema lohakuse süü, kuid jah tuleb tõdeda, ma lihtsalt ei suuda kõigil kodus abivajajatel kogu aeg silma peal hoida.

maria: sellisel puhul tuleb pikatoimelist ühe ühiku kaupa vähemaks võtta, ega seal muu küll ei aita.

lantuse peal olen mina ka (süstin õhtul kl 6 paiku tavaliselt, ja üks kord päevas). Ikkagi pead veel vähendama sellisel juhul. Diabeetik võib vabalt söömata jätta, kui ei taha. Siis ei tee lihtsalt lühitoimelist või teed ülivähe. Ega diabeetik ei pea end kohandama insuliini koguse järgi, vaid ikka vastupidi - kogust tuleb diabeetiku vajaduse järgi kohandada. Ja organismi insuliinivajadus muutub aeg-ajalt, sellest siin varem ka juttu olnud. Täiesti loomulik nähtus.

Ei, seda loomulikult, aga murelikuks teeb arsti selline suhtumine. Kui vana lapsega on tegemist? Ma täitsa mõtlesin teie peale ja ikkagi leidsin, et see on lausa väga kurjast, kui arst ei taipa öelda, et alla 4 suhkur ON hüpo. Ma olen 28 aastat diabeetik olnud (ei väsi seda kordamast ;)) ja see on, kuidas nüüd öeldagi, täiesti revolutsiooniline uudis sellisel juhul, et nii ei ole. Tervel inimesel võib, jah, suhkur ju kolme kandis olla teinekord, kuid tal on isetöötav mehhanism selle jaoks. Diabeetikul, eriti lapsel, võib selline väärtus jama tähendada ja nagu öeldud, häirib liiga madal suhkur ajutgevust ning ei ole hea silmadele. Eriti seda enam, et madalal suhkrul on kalduvus pärast kompensatsiooniks üles hüpata teinekord ning selline kõikumine on samuti pigem vältida soovitav. Aga muidugi on nii, et ega keegi sind nende väärtuste pärast, ka mitte öiste hüpode pärast, nüüd süüdi mõista. See on ju igapäevane elu ja diabeetiku organism müstiline nähtus. Kuid väärtuste tõlgendamises mina soovitaks küll väikene korrektiiv teha, just suhkru paanilises allpool hoidmises. Ütleme nii: minu jaoks on (lapse puhul) alla neljane suhkur ikkagi häireolukord, kus tuleb midagi ette võtta, üle kaheksase suhkru puhul aga oleneb kõik olukorrast ning kiiret otseselt ei ole (näiteks trenni või kooli ma teda alla 8 suhkruga üldse ei jäta, sest siis on tunni aja pärast hüpo kindlustatud). Eks teie teete jälle omamoodi, ma tõin meie korralduse lihtsalt näiteks, mitte eeskujuks.

Kui mu laps seguinsuliini peal oli, siis enne sööki pidi olema vs alla 5, parem kui alla 4,5, muidu oli peale sööki hüper kindlustatud. Ja seguga oli neid keelatuid aeglaselt mõjuvaid toite ikka palju. Kohupiim, pitsa olid kaks esirinnas olevat sööki, millele järgnes hüper, raskesti alla tulev hüper, mitte 2h, vaid enama aja möödudes. Päikene, meil andis alla kolme suhkur peale hommikust või õhtust süsti ja sööki märku mesinädalatest. Kuskil 40% tuli insuka kogust vähendada, enne kui hüpos istumine ära lõppes. Kui teaks, kuidas likvideerida vs alla 4 ja vs üle 8, mis siis elul viga oleks ;)

My, ma ei promonud pumpa, vaid kirjeldasin segu jäikust mõnedes asjades nt mis näiduga hakata sööma, et ei järgneks hüperit või koguste kindlust/toiduaine valikut. Need mitmesüsteskeemi või pumba puhul tunduvalt (planeeringu) vabamad.

ma ka ei tee maha seguinsuliini, sest meil olid siis keskmised vs näidud 6,-ga. seitsmene laps jooksis ringi kus tahtis, söögiaegadel tuli koju. vaid haiguste ajal oli segadus. aga tahame ju olla esirinnas oma vs keskmise näiduga ja nii me alumist piiri püüamegi, kuid mille hinnaga, hüpos elamisega. mäletan arsti ütlust maasikmarja ülihea vs näidu kohta, et kas elate hüpos. siit foorumist olen saanud mitu head ütlust. teine, mis käib tõesti minu poja kohta on, et toidame insuliini, oli vist Ake sulest see, või pole vahet. aga mäletan minagi arsti ütlust, et kõrged vs rikuvad neere ja silmi, madal aga aju. pigem on räägitud, et ühtlaselt hoitud kõrgem näit on vähemkahjulik kui suured kõikumised. kuid Viitas mainis, et see ei tähenda sugugi seda, et kõrget ei maksa alandada.

poisiga: tänud! Mul hakkab kogu selle arvutamise jutu peale siiski silme eest virvendama, päriselt :). Ei kujuta ette, et 1. klassi laps arvutaks söögivahetunnis välja söödud süsivesikute hulga ning sisestaks selle pumpa. Enne seda veel mõõdetud veresuhkru näidu. No ei ole lapsel selle jaoks aega, vahetunnis on ainult 15 minutit aega, et sööklasse minna, söök ette tõsta, süüa, üles tagasi jõuda, asjad välja võtta - ja seda kõike peab tegema 7-aastane laps. Vahetunnis ei ole tol seitsmeaastasel niigi palju aega, et suhkrut mõõta, seda teeb ta pärast tundide lõppu. Sellest ka seletus, miks see praegune pump, mis kõike seda lapse eest ära ei tee, veel ei ole minu meelest kohane vähemalt nooremas koolieas lapsele. Keegi võiks mind praegu parandada ning oma kogemusi jagada, seni paistab see asi liiga aeganõudev ja keeruline. Asendusravi mugavamaks muutmisest täiesti piisaks esialgu, samuti ODAVAMAKS muutmisest ;). Diabeedi väljaravimine tuleks kõne alla siis, kui keegi aru saaks, millest diabeet üldse tekib (ja vallandub). Aga sinnamaanigi on ju veel vist miljoneid aastaid, tundub.

poisiga, see kõlab juba paremini. Aga noh, seni pole pumbavõimalus eriti arutluse all olnud, nii et see jutt kipub pigem teoreetiline olema. Kes teab, tulevikus... Mõnikord mõtted liiguvad seal radadel küll, sagedamini kui seni, kuid asi pole niisama lihtne.

tore, et mulle see tsitaat ja ka autor välja toodi, mõte sama mida mina oma ajus olin hoidnud. meie toidame insuliini. küllap seda kirjutatut pidasin Ake öelduks põhjusel, et sealt sulest, ja ka My omast, tuleb ikka ühtkomateist tarka ja elulist, mis paneb tihti kirjutatut hindama kümne palli süsteemis maksimumiga. aga teismelistena isegi hea, kui teab et peab sööma, kuna insuliini süsteannus selline paindumatult määratud. sest kui ikka üks inimlaps suureks kasvab ja omi radu pidi hakkab käima, siis ega nad eriti tervislikku miskit enam süüa ei taha. meie omal just insuliiniannust suurendades ja seoses ka toiduhulk suurenes, hakkas mõni lõpuks pikkust ja ka nats laiust omandama. varem ei saanud aru, miks ta teistest nagu väiksem.

My kirjutas: "poisiga: tänud! Mul hakkab kogu selle arvutamise jutu peale siiski silme eest virvendama, päriselt :). Ei kujuta ette, et 1. klassi laps arvutaks söögivahetunnis välja söödud süsivesikute hulga ning sisestaks selle pumpa. Enne seda veel mõõdetud veresuhkru näidu. No ei ole lapsel selle jaoks aega, vahetunnis on ainult 15 minutit aega, et sööklasse minna, söök ette tõsta, süüa, üles tagasi jõuda, asjad välja võtta - ja seda kõike peab tegema 7-aastane laps. " Kuidas ta muidu seni lõuna ajal süsivesikuid arvutab või mille järgi sööb? Meil on üsna värske pumbalaps, kes on juba mõned nädalad jõudnud "juhtmetega" ka juba lasteaias käia. Meie elu on mõnes mõttes lihtsamaks muutunud ja just küsisin meilitsi ka kasvatajalt üle (meil oli niikuinii kirjade vahetamine, panin selle küsimuse kah sekka) - ka tema arvates on praegu kergem. Mis meil siis on: * nädala menüü saan ette (selle peaks ka koolist saama) * loen enne uue nädala algust kokku iga söögikorra süsivesikud ja arvutan vastava insuliinikoguse (meil nt 42 süsivesikut -> 2,1 ühikut insuliini) kirjutan mõlemad arvud menüü peale, esmaspäeval saab laps väljaprindituna kaasa * samuti tegin paar nädalat hiljem tabeli selle kohta, kuidas käituda normist hälbiva veresuhkru korral (alla 3 - -0,5 üh; 3,0-3,4 - -0,4 üh; 3,5-3,9 - -0,3 üh; ... ... 8,0-8,9 - +0,1 üh; 9,0-9,9 +0,2 üh jne jne) - meile meeldib see variant rohkem kui pumba kalkulaator ja lasteaia jaoks on ka lihtsam. Seni oli kokkulepe, et kui veresuhkru näit erineb normist, siis helistavad. (Maksan osa rühma mobiili kõnekaardist :) ) * veresuhkrut mõõtsid nad niikuinii enne sööki (ja kahtluse korral ka), nii et see jäi samaks Tegin neile enne lühikese pumba kasutamise juhendi ja näitasin muidugi ette ka. Nende jaoks muutus see, et ära jäi vajadusel kiiretoimelise insuliini süstimine (mida nad ka mõned korrad tegid). Pumbanuppude klõpsimine (vähemalt nendele vajalikus osas) on tunduvalt lihtsam kui mobiili kasutamine. Aga jah, kui selle kõige jaoks on 15 min, siis on ilmselt lapse jaoks tõepoolest veidi raske.

Optimist: ei arvutagi, sööb lihtsalt. Koolitoidu süsivesikute hulk on üldiselt väga optimaalne ning kool iseenesest on selline energiaröövel, et kõik läheb heategevaks otstarbeks, st kogu saadud energia kasutab organism ära ning vs ei tõuse koolipäeva jooksul liialt. Ma olen nii kaua diabeetik olnud ning ei arvuta süsivesikuid, läheksin hulluks, kui seda kogu aeg teeksin (mu tuttavad arvavad, et ju mul silmamõõt juba vastav - vat ei tea, võib-olla küll. Ma ei mõtle sellele). Kui väga vaja on, eks siis arvutab, aga seda siiski vajadusel, mitte igapäevaselt. Ma olen ise nii kasvanud ja kasvab ka laps, ajalugu on näidanud, et meeleheitlik arvutamine on suhteliselt mõttetu, arvestades seda, et veresuhkrut mõjutab palju muid tegureid ka. Eks igaüks muidugi omamoodi ja kogemus kindlasti loeb.

Anneli - ma ei pea vajalikuks (oma või lapse) elu tõesti nii keeruliseks teha, et selliste peensustega igapäeva häirida, kui nii võiks öelda. Kõlab vastikult pahuralt, aga nii on. Ma keeldun süsivesikute järgi hüppamast, mõõtmine on palju praktilisem ja toimib, no toimib, noh. Leppige sellega :)

Ma vist kuulun kuhugi vahepeale, paaniliselt ei arvuta enam. Alguses pidasin päevikut ja kõik oli kirjas, nüüd teen söögi valmis ja enamvähem tean palju laps saab. Kui kohe kirja ei pane näidu juurde, et palju sai siis hiljem enam ei mäleta. Järgmine päev päris tihti enam ei mäletagi, et mida ta siis täpselt sõi.

Aa :). Ma usun, et mu "arvutamine" piirdub ka vaatamisega, loodetavasti ka lapsel edaspidi. Aga koolis on tähtis, et ta lihtsalt sööb, põhimõttel, et parem karta kui kahetseda. Ja kuna ta ei kipu enam-vähem kunagi ka üle pingutama (päriselt talle maitsvaid asju pakutakse üldse kodus ainult, paistab ;)), siis see toimib.

ideedepuuduse korral olen mina kasutanud www.nami-nami.ee retseptiotsingut. Annad otsingule teada, millised on paar toiduainet mida tahad toidu sisse panna ja mida sa kindlasti toidu sisse ei taha panna ning saad reeglina vastuseks pika loetelu erinevatest retseptidest. Kui kartulist on tüdimus siis katseta teisi juurikaid või ube-läätsi. Sille toidublog pakub aga hulgaliselt uusi ideid kartulite kasutamiseks - http://toidupildid.blogspot.com/search/label/KARTULITOIDUD

Päikene Minu paari kuu tagune avastus Roca-al-Mare vabaõhumuuseumis oli odratangu-, kaalika-, suitsupeekoni puder. Iseasi, kas laps seda sööma nõustub...täiesti omamoodi maitsekombinatsioon...kaalikas annab pudrule sellise kirjeldamatu maheda magusa maitse. Kui oled huvitatud, siis annan täpsemad juhised. Retsept iseenesest eelmise Eesti aegsest perenaistele ajakirjast.

Kas kõigil lastel on reh.plaanis logopeedi külastus kirjas? Ma just lugesin meie plaani uuesti ja seal kirjas, et peab minema märts 2011, mismoodi see diabeeti puutub?

Mitte midagi ei pea tegema, kui ei taha. Need mainitud tegevused ongi otsitud tegevused (loe: auk meie rehabilitatsioonisüsteemis, mis ei paindu tegelikult üldse vajaduste järgi...).

Nii mul veel natuke nõu vaja. Noormehel on nädala lõpus sünnipäev tulemas. Mõtlesin, et päris ok aeg peo alguseks oleks 14, aga siis on ju söögiajad sassis. Muidu sööb hommikul, siis 11 oode, siis 12.30 lõuna, siis 16 oode ja 17.30 õhtusöök. Ise mõtlesin, et hommikusöök oleks samal ajal, et siis 11 oote ajal annaksin natuke rohkem süüa, et venitaks lõuna kella 14 peale, jätaks 16 oote ära ja sööks õhtust siis kuskil 18 ajal. Oleks see mõeldav variant, või on kellelgi parem mõte.

Kuule, ära nende söögiaegade küljes nüüd nii palju ka ole. Kas olete seguinsuliini peal (vabandust, ma vist ei ole tähele pannud, kindlasti oled siin sellest kirjutanud) või on pump? Igal juhul ei pea need söögiajad nii kellaajalise täpsusega olema ja pea ikka sünnipäeva sel kellaajal, mis tundub sobiv üldises plaanis, mitte söögiaegade järgi. Mõõdad natuke rohkem sel päeval ja vaatad, võib-olla pole vajagi süüa või on hoopis lisaks vaja süüa.

Mina olen aru saanud,et Päikese laps on veel seguinsuliini peal. Ja minu mälestused seguinsuliini perioodist ja väikese lapse organismist olid küll sellised, et normaalsete näitajate saamiseks pidime mitte ainult sööma kellapealt vaid ka füüsiline koormus pidi toimuma kindlal kellaajal. Loomulikult mitmesüsteskeemil või pumpa kasutades ei ole kellaajad nii olulised aga seguinsuliini kasutades peab ikka väga arvestama insuliini toime tippaegadega ning "vabale režiimile" minnes olema valmis lisaks süstima ning vaatama, et seguinsuliini toime tippajal oleks kehas ka süsivesikuid. Pidu on endal lihtsalt kergem pidada ja külalistega suhelda, kui diabeediteema jookseb igapäevases rütmis. Mina vaatan, et diabeet "segab" tavaelu" oluliselt vähem kui tavaelu on seatud olulisemate diabeedi haldamise vajaduste järgi. Kui mul on ikka kanüüli ja sensori vahetuse õhtu siis ma plaanin külaskäigud mõnele muule õhtule- kõigil on stressivabam. Samuti valin väljas söömas käies söögikohad võimaluse korral sellised, et seal on ka minu lapse jaoks sobivaid toite- jällegi pääseb kogu seltskond virilast lapsest ja pahurast emast kes ei saa kolmanda koogitüki söömise osas kuidagi kokkuleppele.

My, Päikene ju kirjutas, et lõuna tavaliselt 1230, aga peoga tahaks alustada kell 14. See liiga suur vahe, et seda nimetada "natukeseks nihutamiseks"

Seguinsuliini peal olles nihutasime ka meie mõned korrad söögiaegu (esimesel korral kooskõlastasin õde Irenega, edaspidi ise). Kas te hakkaksite kohe kell 14 sööma või esialgu mängiksite, siis sööksite? Meil olid umbes samad söögiajad nagu teil, õhtusöök veidi hiljem. Me tegime nii, et sel päeval püüdsin hommikuse segu anda veidi varem (iga kord ei õnnestunud) ja õhtuse süsti tegin enne suuremat söömist kella 16 paiku ehk siis õhtusöök nihkus varasemaks. Muidugi jälgisin (sest hommikune seguinsuliin ju veel toimis) ja venitasin seda õhtust söömist pikema aja peale (sünnipäevade ajal see paratamatult nii välja kukubki). Ehk siis - meie variant Sinu numbritele kohandatuna: h/s nt 8-9 oode 11.00 lõuna 12.30 - mina tasandaksin ära, et lõunal ei saaks nii suurt kogust korraga, muidu on kõht hiljem väga täis - ehk kui oode on 1,5 LÜ ja lõunasöök 3,5 LÜ (ma ei tea, kuidas teil on), siis annaks oodet nt 2 LÜ ja lõunat 3 enne sünnipäevasöömist õhtune süst ja pikk pidusöök kell 15.(30)-17 ehk tõenäoliselt sööb vähehaaval ja pika aja jooksul, seda võiks soodustada; see oleks siis õhtuoote ja õhtusöögi LÜ-d kokku. õhtune mõõtmine ja söök (meil kell 21). Tal on ikka enne magamaminemist ju ka öine oode, eks ole? Enne seda saadki mõõta, kuidas selline skeemitamine talle mõjus, ja vastavalt korrigeerida. Eks vaata ja mõtle, kumb variant teile paremini sobib, kas paula või minu pakutud. Sõltub paljuski sünnipäeva plaanitud pikkusest ja muust korraldusest. Kui läheb pikemaks õhtupoolikuseks istumiseks-söömiseks-mängimiseks, siis ma ise valiksin enda variandi, aga kui on selline paaritunnine, siis äkki tõesti paula oma. Ja võid ju kava paika panna ja igaks juhuks selle ka diabeediõele meilida ja nõu/heakskiitu küsida.

Pole minu asi kobiseda... aga hetkel tundub, et fookuses peaks olema sünnipäevalaps ja ülejäänud suured inimesed ja vanavanemad saavad aru, et vähem mugav kellaaeg tema parema heaolu huvides. Kõik see skeemi muutmine (segu puhul on siiski rutiin oluline), ekstra mõõtmised...

Päikene, kuidas siis toimisid ja mismoodi mõjus?

Värskendage mu mälu palun kui palju oli veel norm erinevate glükomeetrite näitude erinevus. Saime omale eile CareSens N ja täna siis katsetasin. CareSens II näitas 5,5 ja CareSens N 5,9.

Selge. Tänud ratastega tigu.

Söönud ei ole, aga sisetunne ütleb, et pakendil on trükiviga. Pelgalt toorjuust annab pisut süsikaid.

Meil saab varsti aasta haiguse diagnoosimisest. Aga mul tekkis selline küsimus, et kui keegi mäletab ja viitsib kirjutada siis millise koguse insuliiniga te lastel alustasite ja milline see kogus aasta hiljem oli. Samuti, et mitme süstimisega ja mitu neid aasta hiljem oli. Ise siis alustasime ühe korra süstimisega ja 4,5ü ja nüüd siis aasta hiljem on ikka üks kord ja 5,5ü vahel 6ü ja vbla kuus korra juhtub, et peab lühikest tegema 0,5ü juurde.

Päikene, täitsa huvitav, et aastaga midagi muutunud pole insuliinivajaduses. Kas lapsel c-peptiide mõõdetud on? On see kõrge? Võrdluseks - haiglast tulime Humalog mix skeemiga 3,5 hommikul + 3 õhtul, mis varsti vähenes 2,5 + 2,0 peale ja siis saime pumba. Umbes pool aastat peale diagnoosimist kulus 5-7 ühikut insuliini päevas kokku. Aasta peale diagnoosimist umbes 10-11 ühikut. Praegu, 2,5 aastat peale diagnoosi on kogused 10-20 ühikut, vahetevahel ka perioode, kus ainult 4-5 ühikut. Sellest siis pool umbes basaal ja pool toiduboolus.

Mina ei saa ka aru, millest Tigu kirjutab. Aga, sirvisin eelnevalt kirjutatut ja ei leidnud, mis insuliini te päevas vaid ühel süstekorral kasutate? Ja mis teil see keskmine näit on olnud kontrollimisel? Samas, alles nüüd haigestus diabeeti ka minu tütrepoeg ja temale pandi peale novorapidi kolmel toidukorral süstida ja levemiri hommikul ja õhtul. Haigla annused 9L hommikul ja 6L õhtul, ma novorapidi ei mäleta, on kahanenud 3L2N - 2N - 3L2N annustele. Käes on mesinädalad järelikult. Juhul kui on näit mingi maiustamise või muidu toiduga liialdamise pärast kõrge enne järgmist toidukorda, siis kogemused on seda juba näidanud, et lühikese annust 3-le ühikule tõsta ei või, sest kohe on hüpo kohal. Muidu on meil enamvähem.Seda enam paneb mind imestama teie süstimise skeem üks kord päevas.

Humalog Mix25 on. Keskmised on olnud 7,6, 8,6 ja 8,1 viimased siis talvised ja siis piinasid teda erinevad haigused. Nüüd läheme augustis, viimane siis aprillist. Arst on jah rääkinud sellest, et tõenäoliselt teeb ta oma kõhunääre veel päris suurt tööd, sest öised ja hommikused on küllaltki madalad 4-5 vahel enamus ajast. Kahe süstekorra peale ütles arst, et ei lähe ennem kui hommikused stabiilselt kõrgeks jäävad. Näiteks kui tal ongi õhtusöögi ajaks kõrgem näit siis kogemus näitab, et pigem sööb veidike vähem ja ainult soolast toitu kui, et süstime, sest siis läheb elu väga sassi ja näidud liiga madalale ja väga ootamatult ja see mõjutab siis pikemat perioodi. Nädals juhtub ikka paar korda, et peame kindlalt öösel mahla jooma.

Me joome mahla ainult siis kui on alla 4 ja hommikul on siis ka 4 juures ikka näit kui oleme mahla joonud. Me jätame siis ära magustoidu mis pole minu meelest maailma lõpp, poiss ise sellega rahul. Ja selliseid kordi juhtub ka vbla kuus 2-3 korda. Söögikoguseid oleme me üldse väga palju vähendanud, sest seda kogust mis talle määrati ei suuda ta eluski ära süüa.

Isuga ei ole meie lapsel küll probleeme, sööb väga ilusti, lihtsalt kui ongi natukene kõrgem näit siis me arutame ja teeme koos kompromissi. Nagu ma ütlesin, et siis jätame magustoidu ära.

Kersti, su piiga on mu poisist peaaegu aasta vanem, üks aasta alguse, teine lõpu poole sündinud. 30g süsikaid hommikusöögiks, laps sööks mu elusast peast ära natuke hiljem, kõht saab tal täis, kui vähemalt 40-50g naha vahel, natuke pikem, aga kaalu 3kg vähem. 1 ühik läheb 14-16g süsikate kohta.

Kerstil on siis toidu-insuliini suhe üksühele nagu mu pojalgi ehk suurel 18 aastasel mehel. Isegi teeb ühiku või kaks rohkem insuliini kui Lü-d sööb. Aga just haigestunud tütrepojal on süstekord 2 novorapidi ja sööb vähemalt 4LÜ kui mitte 5LÜ. Ta nüüd ka kodus Tallinnas, Mustamäel. Kõik laabuvat ka seal kenasti. Mul hea meel selle üle. Aga vs keskmine on Kersti tütrel küll super.

Nii nüüd ma ootaksin teie kogemusi pikemate reisidega. Kas te reisil olles ka hoiate rangelt söögiaegadest kinni või võtate natuke vabamalt ja kontrollite rohkem ja sööte vastavalt näidule. Ma ei ole kindel, et täpselt siis kui tal söögiaeg on meil ka võimalik kuhugi sööma minna.

kui tihti täiskasvanud pen'i nõelu vahetavad, kas iga kord või harvemini?

kas sa teed ohutustesti ka? ja kui kohe ei tule, siis teed uue ohutustesti? mis mõttes ei tule insuliini läbi? algul tuleb õhku?

kui esimese korraga 1 Ü süstides ei tule midagi, siis proovid uuesti 1-2 Ü-ga ja ikka aei tule? Kas sõstimise nupu alla saad vajutada või on mingi takistus?

see küll imelik, ma ei usu et see nõelaga seotud? kui sa nagunii iga kord nõela vahetad (ja nii ju kästakse), siis ei tohiks probleemi olla. iga kord teed ohutustesti seni kuni nõela otsa tilk ilmub ja siis saadki süstida. nii on (kui õigesti mäletan) ka pen'i juhistes kirjas

Päikesele. kui sa nõelu tahaksid siis ma võiksin sulle anda - me nüüd pumba eal ja nõelad seisavad - helista 56203793

no aga mis sellest niiväga juhtub? kui tegu pole just asendamatu rahaga siis pole muret, niikuinii kantakse tagantjärele ka vahepeal saamta jäänud toetus.