Tere, mõtlesin, et küsin siit foorumist natukene nõu. Nimelt on mul viimased 2 nädalat kallal tohutu väsimus-ma magaks hea meelega iga päev kella 12:00- ni ja isegi diivanil pikutades on tunne , et olen surmani väsinud. Probleem ei saa olla väheses liikumises-minu töö nõuab iga päev nii 7 tundi jalul olemist, vitamiine hakkasin ka võtma, kuigi -kevadväsimust pole ma kunagi kogenud. Naljakas on see, et see väsimuse tunne tekkis kuidagi üleöö, nüüd haigutan igas minutis mitu korda. Veresuhkru väärtused on viimastel kuudel olnud üle mõistuse kõrged, kuid paar viimast nädalat olen suutnud neid normipiires hoida. Kas väga suur ja järsku alanud väsimustunne võib olla mõne tekkinud tüsistuse tulem ? Praegu kardan, et kui ma lähen arsti juurde ja teatan, et olen väsinud, siis soovitatakse mul soojale maale puhkama minna...Kui ma viimati nii väsinud olin, siis avastati mul suhkruhaigus. Sügisel lasin kontrollida nii neerude kui kilpnäärme talitlust ja kõik oli korras.Tea, kas minna perearsti tüütama, seda enam, et ma olen neile suhkruhaigena niigi tülikas ja kalliks maksma minev patsient. Liialdamata on mul tunne , et jään püstijalu magama, samuti on mul probleeme raskuste tõstmistega.Võib-olla kogen ma tõepoolest elus esimest korda kevadväsimust ja pean lihtsalt ootama millal vitamiinikuur mõjuma hakkab.

Lase mõõta verest ferritiini taset(rauadepoo organismis) ja rauda üldse. Hemogrammi võiks ka ära teha (vere üldpilt).

Selline järsku alanud ja tugev väsimustunne ei ole normaalne ning arsti poole pöördumine on igati põhjendatud, nii et mine konsulteeri ja lase proovid ära teha, tülikas olemise pärast ei ole küll mõtet muretseda.

Vorstivõileib, seda on lausa valus lugeda! Igal pool aina kuulutatakse, et kui mingi tervisehäda kahtlus on, siis ikka pöörduge arsti poole nõu saamiseks, mitte ärge jääge koju konutama. Reaalse eluga on aga paraku sageli hoopis teised lood. Kas on arstidel liiga palju patsiente ja nad lihtsalt ei jaksa..... Aga sellele vaatamata mine arsti juurde. No vaatab tülpinult sulle otsa (jälle siin?!) - no siis vaatab. Aga abi saad ehk ikka ja see kaalub ebameeldivused üles. Soovin suure väsimuse kiiret lõppemist - mäletan ise seda tunnet sellest ajast, kui diagnoosi sain. Sellega on ikka väga raske igapäevaelus toime tulla. Anna siin ka märku, mida siis leiti ja soovitati.

Kui perearst ei taha ise teha sulle analüüse, saab abi siit : http://www.quattromed.ee/ Olemas kogemus ja väga hea. Kohapeal saad küsida ka nõu, neil on kohapeal olemas arst, kes oskab midagi soovitada:)

vorstivõileib Unusta valeäbi perearsti tülitamise osas, kui on probleem. Kui võimalik, siis vaheta arsti, kui ta sinu pöördumise peale lubab endale ebaarstilikult nägusid teha. Endal sama kogemus. Kuna olen seni saanud haiguse algusest saadik käia oma endokrinoloogi juures, siis pole perearstiga eriti vaja olnud kohtuda. Va autojuhi lubade jaoks tervise dokument ja seegi tehti visuaalse vaatuse põhjal, et normaalkaalus ja diabeetik, no teeme kuueks aastaks (10 asemel) ja saatekiri endoka juurde, mille kohta tohter ütles, et see on minu pseudoprobleem, kui küsisin talt saatekirja pikemaks ajaks, kui aasta, et säästa tema ja minu aega, seadus ju selline, et vaja saatekirja, mis puutun mina asjasse? Kaks aastat tagasi sain korraliku närvipõletiku ja kuna esialgu arvasin, et olen lihasele liiga teinud, siis kannatasin oma neli päeva, enne kui pöördusin perearsti poole, kellel ei leidunud sugugi aega mind vastu võtta. Õnneks õnnestus õde ära rääkida ja ei näinud ma enne ega pärast mind ukse taga ootamas kedagi, kui aus olla, siis terve polkliinik oli praktiliselt inimtühi. Minu kaebuse peale kooris arst mind kuklani paljaks, väites et herpes (rahvakeeli nõgeslööve) võib anda samu valuaistinguid, kui närvipõletik. Kuna ta minu seljalt punaste vöötidena asuvaid vesiville ei leidnud, siis tõdes, et minu diagnoos peab vist ikka paika:). Kirjutas mulle ravimid, mis ma rumala peaga kohe ka majas olevast apteegist välja ostsin ja alles kodus selgus infot lugedes, et diabeetikutele seda ja toda...nagu ikka et kohtuväitlusi vältida. Helistasin arstile tagasi, kes ei mäletanud patsienti, kes käis kaks tundi tagasi tema juures, et küsida, kuidas need ravimid minu vs'i mõjutada võivad, et kuidas toimida. Arsti vastus oli, et oi kas diabeetik, ma ei teadnudki, allergiaid ma ei hakanud mainimagi arstile, kelle nimistus olin olnud üle kümne aasta, sest minu patsiendikaart oli pidevalt kadunud. Arst soovitas need väga kallid ravimid mõnele tuttavale või sugulasele edasi anda!!! Ja siis tekkiski üles küsimus, et kui vananedes on perearsti rohkem vaja, siis sellise inimesega olen kärmelt surmalaps. Vahetasin perearsti ja täna on superluks. Mul nõutakse vähemalt kord aastas üldanalüüside tegemist ja nende poolt on täiesti ok, et käin endiselt oma endokrinoloogi juures kontrollis. Paraku jah, selliste perearstide nimistud on täis ja mind päästsid kaks väidet, et mu õde oli oma perega tema nimistus ja et ma elan tollele polikliinikule lähedal. Lase teha üldvere analüüs ja usu ka mina eelmisel talvel üllatusin, kui arst ütles, et D-vitamiini näit on normi viimase piiri peal ja peale selle, kui hakkasin neid lisaks B-kompleks ja C-vitamiinile võtma...oli unustatud nn kevadväsimus.