see on sama mis tiokthape. mul tekitas kerge iivelduse, muud ei mäleta. külmatunde vastu olen pigem hõlmikpuutablette söönud, aga need tõmbavad kohe kindlasti vs alla, insuliin mõjub tugevamini. Tiokthape oli hästi popp teema ca 10-12 aastat tagasi, aga tundub, et siis tänapäeval ikka ka soovitatakse.

Võtsin üleeelmine aasta seda,selleks, et mul sõrmed olid kangevõitu, siiamaani on.Veidi läks paremaks peale selle võtmist küll,olid mõningad hüpod.Kuskilt lugesin, et aitab neeru ja närvitalitlst korras hoida.

no loomulikult hoian veresuhkrud nii korras,kui vähegi vöimalik.lihtsalt tundsin huvi,kas teised on kasutanud seda rohtu ja kuidas see möjunud on

see oli natuke hirmutav,et vöib veresuhkrut langetada.....liigsed hüpod mul veel puuduksid :D aga kui ei tea,kas üldse langetab,siis ei julge ka insuliinidoose vähendada....

me võime 25 aasta pärast edasi rääkida:) 5-aastase staažiga on tõepoolest suhteliselt lihtsam vs paigas hoida, umbkaudu veel mäletan seda aega. Tõsi on muidugi ka see, et püsid ilmselt tõesti kauem tüsistustevaba. Mõned arstid kiidavad 6,5 glükohemo sellepärast, et nt alla 5,5-sega on suht tõenäoline ka suur hüpode sagedus, mis pikapeale viib hüpotunnetuse kadumiseni. 1. tüüp on autoimmuunhaigus muide, siin ei aita kõhunäärme säästmine, kui organism on otsustanud beetarakud maha nottida.

Lisaks, ma tean väga hästi, et 1. tüübi diabeet on autoimmuunhaigus. Mida öelda tahtsin on see, et süsivesikutevaese toitumisega on võimalik nn "mesinädalate" perioodi pikendada (teeb kontrolli lihtsamaks kui keha ise ka midagi toodab). Muidugi on olnud ka juhtumeid kus väga varajasel jaole saamisel ei vaja inimene veel aastaid insuliiniravi, kuigi lõpuks on see muidugi paratamatu kui antikehad on avastatud. Kui aga haiglas jagatakse inimesele soovitusi stiilis "söö mida tahad ja süsti sinna otsa lihtsalt insuliini", siis seda lõbu kauaks ei jätku.

DR B loogika närvikahjustuste taandumise osas oli selline, et ca 1mm aastas taastub kui suhkur normis. Aga Ohhoo sinu osas tundub küll et kui süsikad maha võtad pead baasi ka maha kruttima ja kasulikke rasvu toidusse lisama selle toitumise puhul vahetataksegi süsikad välja nn hea rasva vastu mis ei nõua insuliini ega tõsta suhkrut.

"Mõned arstid kiidavad 6,5 glükohemo sellepärast, et nt alla 5,5-sega on suht tõenäoline ka suur hüpode sagedus, mis pikapeale viib hüpotunnetuse kadumiseni." Kuna arstid ise paljud seda haigust ei põe siis nad ei tea millegipärast Dr B põhireeglit väikesed insuliinikogused+ väikesed süsikakogused=väikesed eksimused ja mingeid erilisi hüposid ei ole kui liikumine-süst-söök õigesti.

loomulikult tegin ma seda juba enne teema tegemist.sain vaid selle http://www.diabetes.ee/foorum/postitus/165/tiokthape-kogemusi nagu keegi ei teaks asjast midagi......

selge,selge,ega ma eilane ole....pull lugu selles ongi ,et mul pole ei valu ega tuimust :) lihtsalt aparaat näitas,et mingi kahjustus on.... ega ma pole ka mingi ravimiusku,aga tegu on tugeva antioksüdandiga ja kuna arst selle mulle kirjutas,siis ma ei saa seda ka ilma möjuva pöhjuseta mitte vötta...seetöttu mötlesingi uurida,teiste kogemusi..... ja ma tean,et kóige tähtsam on veresuhkrud korras hoida jne,sellega ma igappäevaselt tegelengi

selge,aga üritada ikka vöis.....mingi paar aastat tagasi kirjutati mulle seda benfogamma kangemat retseptiga varianti välja,muide.muidu päris umbselt neid toidulisandeid ka süüa ei julge,eriti titeplaanidega....

Pole ammu foorumit külastanud, aga see teema kõnetas. Esiteks, eelviimasele kirjale vastan, et Benfogamma ei ole toidulisand, vaid B1 vitamiin koos tiamiiniga, mis soodustab selle vitamiini omastamist. See on vajalik diabeetikutele just, enne kõike, perifeersete närvikahjustuste ennetamiseks (jalgadel näiteks), aga abiks ka nn tervetele inimestele, kui lihtsalt närvid läbi ja und ei saa. On ju kõigile teada, et diabeetikutel on üleüldse B-vitamiini omastamisega häired. Suhkur Sinu Dr.B osas olen ikka väga skeptiline. Erandeid on alati, asi siis temagi. On ennegi meedias olnud üle saja elanud inimesi, kes oma pika ea valemiks öelnud a'la naised ja viin ja suits. Seda enam, et Dr.B on sellest teinud ju meediasündmuse, millel pole mingit garantiid, et see ka tõele vastab. Miks nii kriitiline olen, sest olen siin, samases Eestis, kogenud, kuidas mind taheti ära kasutada, kuna olen diabeetik, et mingit saasta müüa ja pidanuksin laval seistes rääkima, kuidas mul kõik hästi tänu produktile. Aga üldiselt, ka nn terve inimese vs võib peale korralikku magusalaksu tõusta pea kümneni ja ma ei mõista, miks diabeetikud oma 5,4 näitu taga ajades oma neere kurnavad ja riskivad. Süsivesikteuvaene toitumine on viimase aja trend. Kui mina "alustasin", siis öeldi, et aspartaam on kõige-kõige, küpseta ja rasedad jne...trend...täna öeldakse, et täielik mürk. Eks me peame trendidega kaasas käima

Dr.B ei müü sulle herbalife vms imepille :) müüb aint seda, et ta ta hakkas ise endokrinoloogiks, küll omatarbeks (algselt oli insener vist), kuna nägi, et arstid ei mõista diabeeti nii, nagu peaks... olen isegi sellele mõelnud :D ja kui ta enda pealt nägi, et see töötab, hakkas teistelegi 'müüma'... aga siis juba nö arsti teenust... ei näe selles midagi halba :) ma pole näinud ühtegi mõjuvat argumenti selle poolt, et inimene (terve või haige) peaks sööma nii palju süsivesikuid, nagu 'diabeetikute raviplaan' ette näeb... iseasi on muidugi see, kui konkreetne inimene tahab... aga kas see on mõjuv argument? :)

mina ka imestan. Misasi see diabeetiku raviplaan on, mida siin juba kuid nüpeldatakse?:) Pole iialgi mingitest protsentidest kuulnud, võib-olla aastal 86 mu emale midagi räägiti, kui haiglas olin.

Minule räägiti nendest protsentidest 93. aastal. Ei allunud korrale, toimetasin oma äranägemist mööda. Pandi "dieedile", sest et söön liiga vähe. Anti näidismenüü nädalaks ette, mille tulem oli, et võtsin viie päevaga 3 kg juurde ja helistasin, et kas võib, et katkestan, ma enam ei jaksa. Vastus oli, et see on menüü ülekaalulistele, et nad väiksemaks saaksid. Peale seda inimkatset jäeti mind rahule ja reguleerisin ise oma diabeetiku elu-olu. Üllatus tuli paar aastat hiljem, kui sõitsime Tartusse soomlase (nime ei mäleta, aga oli ise sisehaiguste arst ja diabeetik) loengut kuulama ja läbi loengu kõlas sõnaühend - diabeetiku omaosalus. Minule ei olnud selles midagi uut ja imestasin, et mida?, aga tegelikult oli sellel ajal ikkagi väga levinud ravimeetod, et arst pani paika insuliinide kogused ja diabeetik pidi lihtsalt nn ühikud täis sööma. Suhkur Olen selles sinuga väga ja väga ühel meelel, et need arstid, kes julgustavad diabeetikuid valimatult sööma, põhjendusega, et teed sutsaka ära ja kõik tibens-tobens...ei teagi, mida nendega tegema peaks. Diabeetiku toitumine on ikka teadus omaette. See võtab aega, enne kui hakkad aimama, kuidas ja palju mingi toit vs'i mõjutab. Olen ka siin kunagi lugenud, kellegi postitust, kus arst oli lubanud kas või kilo suhkrut süüa peaasi, et süstid. Mul ei ole vaja seda DR.B uurida, sest on piisavalt palju arste, kes eitavad süsivesikuvaest dieeti/toitumist kõigi inimeste puhul ja enne kõike neerude pärast, mis teadupärast on diabeetikutel just nr 1 tüsistustest. Kui ikka inimese hingeõhk on talumatult ebameeldiv, sest ta hoiab oma vs'id paigas süsivesikuid vältides, siis oleks ju mõtlemisainet...mis seal sees toimub.

seda küll, nõuka ajal olid kindlad leivaühikud, et oskaks insuliinikogustega arvestada. samas, tänapäeval sellist "raviplaani" vast enam väga ei rakendata, võib-olla ainult algajatele, et nad saaksid mingi kindlustunde kätte.