millist taset on vaja hoida, et minimaliseerida igasuguste tüsistuste oht? Kas see on hea tulemus kui 6 päeva nädalas suudan hoida olukorra sellise, et alla 3 ja üle 12 ei lähe? No nädalas korra või 2 ikka paraku juhtub, et tuleb mingisugune 14 või 16 vms näit ka ära :/ Millise tasemeni on vaja püüelda, et oleks lootust elada enamvähem täisväärtuslikult elu lõpuni või võimaliku ravi leiutamiseni?

Ja selle kõrge näidu pärast pole ka mõtet muretseda, kui sa selle kohe alla süstid. Tänapäeval ei saa, kui pidevalt suhkrut mõõdad, toimuda seda, et käid päevade kaupa umbes ringi üle 10-se suhkruga, sest sa võtad kohe midagi ette selle vastu. Tead, sa mõtled liiga palju. Täiskasvanuna (eriti, kui oled meesterahvas, tundub mulle) haigestunul on üldse väga palju vähem tõenäosust tüsistusi saada, kui ta vähegi viitsib oma suhkruid jälgida (jällegi: mõõta), kuna tema organism ei läbi enam selliseid pöördelisi aegu nagu lapsepõlves haigestunul.

K, samas sa ju ei tea, kui pikalt sa juba tegelikult kõrgenenud veresuhkru tasemega olid elanud. II-tüübil ei pruugi olla sümptomeid. I-tüüp jõuab üsna kiiresti haiglasse.

Ma olengi rahulik, mis siin paratamatuse üle ikka närvitseda pidevalt. Lihtsalt jah, pole olnud varem võimalust kuskilt uurida milline tase peab olema. Mitme kuu glükohemo oli viimati tõesti 7ga midagi, seega vist ok. Glükomeetri mälus olev keskmise arvutus on ka reeglina alla 10, enamasti 8 ringis (tuleb silmas pidada, et mõõtmist teen paljuski ka enesetunde järgi ja seega on glükomeetrisse jäädvustada kole number suurem tõenäosus kui see aeg kui kõik korras). Pikalt paigast ära veresuhkruga ma ei saagi olla, mu organism on päris tundlik ebaõigele tasemele ja 90% tõenäosusega suudan ma olukorra ära tunda kus veresuhkur on alla 4 või üle 12 Muide misasi see on millest k räägib ja kuidas seda vältida?

poisiga See siis jällegi ideaalis ja raamatus. Kui arvestada, et on hulganisti I tüübi diabeetikuid, kes püsivad tüsistusteta 10 + aastat glükohemodega ümber kümne, siis 7,5 on väga ilus number, eriti arvestades, et 10 aastat tagasi olid radikaalselt teised enesekontrolli võimlused ja need keskimised ei olnud ju igapäevaselt selliselt korrigeeritud, kui täna. kasutaja Pisut rohkem võiksid ju pingutada, et vähemalt sinna seitsme kanti saada. Samas, su isikliku glükomeetri näit räägib enda eest...vs'i keskmine ei ole madalate ja kõrgete summa (mis annab ju tegelikult kokku ilusa keskmise). Minul sama, sest miks ma, ilmselgelt madala suhkru peale, hakkan riba raiskama ja nii ongi, et glükomeetri keskmine on kõrgem, kui veenist analüüs näitab.

nojah aga 15 aastat pole elu suhtes mingi näitaja ju... oluliselt rohkem ikka oleks vaja aega..

minu glükohemo on ntx 6,7, aga reaalselt tähendab see kõikumisi 3 kuni 14, igapäevaselt kuskil 3,5 kuni 12. Ei ole rahul, sest tunnen, et kõikumised teevad liiga (närvivalud jne pärast suuremaid vs hüppeid).

Endal 10a. jooksmas ja viimane näit oli 5.4 (fakt ,et hüposi tuli liiga palju,tähendab seda,et olin sunnitud muutma annuseid).Minujaoks on 6 normaalne. I tüübi diabeet

maria, kui poiss oma hüposid ei tunneta ka, siis 5,4 glükohemo on küll kurjast. 6-7 vahele võiks sihtida:)

Praegu tuli väljast, vs 4,2. olin ise kodus ja sain nõuda teha 20 pikka ja 10 lühikest tegin ise. Nüüd tuleb vaid süüa veel ja õigeid asju, et hommik ilus oleks. Oleks ta tuppa tulnud varem või miskit suhu pistnud "rajal" oleks vs praegusel hetkel veel ilusam. Täheldangi, et miskit sööma peaks lisaks kuskil üheksa kümne vahel, siis insuliin kõige aktiivsem, õhtused süstid meil kell 18. Aga noh, suure tahte korral diabeet on jälgitav, nõustun.

lihtsalt maria, sul oli poiss vist 17-a. On tal kogu aeg sellised pika kogused olnud või on need ka kõikunud? Mul poiss praegu 12-aastane ja teeb Levemiri hommikul 48 ja õhtul 46, seega 94 ühikut kokku, lisaks muidugi ka veel Novorapidi olenevalt isust 10-20 ühikut päeva kohta ( vahel korraga 12 ü, kui enne trenni sööb ei tee üldse ). Viimase aasta jooksel on ta 3 korda pika koguseid suurendanud. Arst arvas, et ju peale pubekaiga insuliinivajadus jälle väheneb. On kellelgi kogemusi? Poiss muidugi kasvab väga kiiresti praegu, on hästi liikuv ja 24/7 ka kogu aeg näljane. Pikk peenike vibalik.

kasutajale: antud hetkel kõnelesin tõesti ainult pikatoimelisest, sest mulle tundub hea diabeedi kontrolli võti olema just õiges baasinsuliini koguses. lisaks on muidugi lühitoimelised annused iga toidukorra alla. Lühitoimelist teevad teised , nagu olen aru saanud, vastavalt söögi kogusele. Meil on sobilik igal toidukorral 10 novorapidi. suhe pole enam nagu varem üksühele, et 1insuliiniühik kataks 1LÜ. Vahel on meil ka rütmiväliseid toidukordasid, siis muidugi arvutan ka toidu hulka. Muidu käib kõik meil juba puht silma järgi. Ja toitumine on küllaltki korrapärastel aegadel. Ohhoolooma jutt närvivaludest. Eile õhtul kohe tundsin pojalt huvi, et kas ka temal on neid ja vastus oli ja.Tema kirjeldab neid kui torkeid või hetkelisi elektripisteid üle keha ja täheldab nende tajumist kuskil viimased kaks aastat. Arvab siiski, et ka varem olid, kuid vot... Aga targemad siin, kas need närvivalud on nüüd märk tüsistuste olemasolust juba või on need paratamatu osa vs kõikumistest, mis hiljem tekitavad talle tõsiseid veresoonkonna haigusi? Ja Rutt. Mul poiss jah 17 ja haigestus kui oli saanud 6. Mind paneb imestama tõesti, et teie poisil nii suured annused, või on hoopis meie omal väikesed. Ma nüüd täpselt ei mäleta aga oli meilgi probleem, et minu meelest olid annused just väiksed võrreldes teiste teismelistega, kuid ei osanud ma lisaühikuid kuskile lisada. aga siis Deysy oli see, kes siin foorumis soovitas meil lantuse jagada kahele süstekorrale ööpäevas ja nii sain ka ühikuid lisada ja ka poisi kasv hakkas kerkima järsult. ja keskmine vs näit langes 7,0-le. Kindlasti mängib rolli individuaalsus, kuid mina siiski jagan DR. Haameri soovituse järgi kehakaalu pooleks ja pool sellest peaks olema sobilik pikatoimeline ja teine pool lühitoimeline ööpäevane annus.

Poisi kehakaal 55 kg, pikkus 169 cm Pidevas hüpos ta küll ei ole, pigem kõigub see 6-8 vahel. Mõnikord juhtub muidugi ka madalamaid ja kõrgemaid sisse, aga need küll pigem liigse trenni või liigse maiustamise "süü", mitte pika insu pärast.

Nii et võin Ohhoo ehk Sinu jutust järeldada seda, et kui ta mainib tundvat neid närvivalusid viimsed kaks aastat, siis on meil just nüüd miskit pisut viletsamalt kui varem. Aga need kuurid katsun talle osta ja sööma suunata. Ja lihtsalt näiteks, eile õhtul oli vs 4,2 , öösel oli pärast kui ta võttis väheke palju toitu vs 11, ja hommikul lausa vaid 2,8 vs. Siis süstis ta pikka 18 ja koolist tulles oligi vs 9,-ga. Lühikest tegi ka hommikul vähem ja lõunal koolis kindlasti 10, kuid koju tulles oli ikka vs 10 lähedal. Saan aru, et 20 on õhtul teha palju lantust, veab hommikuks alla. Kuid hommikul vähemalt 19 pikka ja õhtul siis 18. Sest eks kui organismis seda baasinsuliini on jätkuvasti, siis see teinekord kompenseerib ära toidukorral vähemsüstitu aja vältel. Kui aga pikka on vähe , siis vs jääbki kõrgeks. Ah , mis ma siin jahun, kuid tegelikult on vahel endalgi hea teiste arutlusi kaasa mõelda ja siis endale ka miskit uut kõrvade vahele saada. Aga kehakaal on tal 63 kilo, küsisin järgi, pikkust 1,75 kanti. Aga Ruti poisi annused on ikka suured küll. Kas kellelgi on Levemiriga veel sellised suured süsteannused?

Hmm, kes pahandas? Kas mitte veresuhkru ja insuliini süstimisega pole lood sedasi, et kasvõi viies osas, peaasi, et kompensatsioon hea ;)

Tahtsin veel lisada ,et Lantus hommikul on 26 üh. Humalog lõunal 7-9,õhtul sama.Seega kokku 40 (+4). Liikudes keskkoolist ära,muutub eluviis ikka tunduvalt - söögikorradki ei ole enam täpsed,sestap,peab hoidma suhkrutel silma peal (olenevalt elustiilist muidugi) Aga nt. koolistress iseenesest paneb (või pani minul vähemalt) suhkrud hüppama.

mitte vaid kooli stress vaid suht koht iga emotsioon mõjutab, vähemalt minul. See teebki asja keeruliseks. Kui asi vaid toidukoguses ja liikumises oleks, siis ma suudaks küll asjad väga täpsed hoida..

Mnjah.. tegelikult on see pagana nõme, et üritused mis teistele inimestele rõõmu pakuvad nõuavad minult hoopis kõva mõtlemist, planeerimist ja muretsemist..

täiesti uskumatuid asju kirjutate siin. tegelikult vanasti lapsena oli ka, et alati peale sünnipäeva oli vs kõrge. Nüüdsed peod on aga vastupidi, juuakse seal ju. Koju tulles on enam vähem ilus, kuni 10, kuid siis on kogu öö järsk langus, kuni hommikuni välja. tema magab, mina aga kolme-neljatunniste intervallidega mõõdan vs. Ei saa ju pidutsejat hüposse lasta langeda. kui aga võõrsil ööbib ja hommikul koju jõudes vs näit kena, ei tea kas siis öösel on ka hüpo olnud või ei.

hmm.. millised alko kogused jooma peaks et see mõjuks? ma arvasin et see on mingi linnalegend et mõjub, ma pole täheldanud et see madalamaks laseks :O

Insuliinikogustest rääkides: kehakaal 55 kg, pikkust 169 cm ning skeem järgmine: pikatoimelist Levemiri hommikul ja õhtul 25 ühikut, ning päeva jooksul lühitoimelist Apidrat 10+8+7, kokku seega 65-70 ühikut päevas aga nii see töötab peaaegu hästi, kuigi peale sööki suhkrud ikka kõrgemad (8-11), kuigi söön suhteliselt vähe süsivesikuid. Keskmised glükohemoglobiini väärtused on püsinud 5-6 % vahel. Siinkohal lisan ka, et olen suhteliselt liikuv inimene, seega istumise kaela ei saa kõrgeid koguseid ajada. Alkoholist rääkides: tarbin seda kesiselt aga siis kui seda juhtub, siis kindlasti pean insuliini vähem tegema, sest nagu kellavärk suhkrud hommikuks kindlasti madalad. Emotsioonidest rääkides: alles hiljuti kogemata libedusega ajasin auto hange - olin sellest nii šokis ning kui poole tunni pärast suhkrut mõõtsin sain väärtuseks 21. Ning kui esinema pean siis ka veresuhkrud teevad meeletusi (tantsuga madalaks - kõnega lähevad kõrgeks). Kõigi teie lugusid lugedes on tunne nagu oleks ainuke omataoline - müstika, eriti koguste osas, ise siiani arvasin, et sellised kogused vast ikka normaalsed aga tuleb välja - võrreldes siin teiega tunduvad erinevad.