Käitumuslikult: Kõrge 13+ puhul mu laps muutub tujutuks, rahutuks, tormab ringi, suhteliselt pidurdamatu, sihitu. Normis suhkru korral tegeleb peenema käelise tegevusega, on eriti jutukas ja arukas, selline eesmärgiline tegevus, selline nagu on harilik 4-aastane. Madala vs korral küsib süüa või jääb kuidagi vaikseks, vaatab ringi või ühte asja, aga ei tee midagi.

Mul poiss tahab madala suhkru korral hirmsasti süüa, kõrge puhul tekib janu.

Nii igatsen aega,mil tehnika ja teadus oleks juba nii kaugele arenenud, et saaks endale külge miski vidina, mis kogu aeg ekraanil jooksvalt veresuhkrunäitu näitaks :-D Sama siin. Polekski tarvis pidevat mõõtmist. Päeval piisaks vast iga poole tunni tagant ja öösel iga kahe tunni tagant. Huvitav oleks teada, kui tihti organism ise "mõõdab".

Enamasti kõrgega tekib selline raske olemine - jällegi selline tunne mida raske kirjeldada aga teinekord tõesti saab aru ka sellest, kui tihti WC külastusi tuleb ette (kuid joogijanu pole mul vist kunagi olnud :S) aga teinekord läevad käed paiste ja nagu varem mainitult suus läheb imelikult paksuks - kuivaks. Madalaga oeh - nendega on nii palju sümptomeid, ei hakka siin neid kirjeldama aga kõige hullem on siis kui ei suuda tuvastada, kas tunnused on seotud kõrge või madalaga (tihti on ka sarnane tunne) ja alles mõõtes saab tulemuse (nt. arvasin, et on kõrge aga hoopis madala või vastupidi). •  Kas on kellelgi selle aparaadiga kogemusi - kas tasub ära (loomulikult mõistan, et selle jaoks peab multimiljonäär olema aga siiski)?

Mina arvan, et elu mingi asjaga, mis võtab palju raha ja ripub sul kogu aeg küljes, kuid kasutegur on umbes sama kui kordi odavama glükmeetriga, pole esialgu ihaldust väärt :). Just täiskasvanuna siis. Kui nad kunagi midagi lihtsamat ja väiksemat välja mõtlevad, siis ehk küll. Aga kõrgest suhkrust. Mul on erinevaid sümptomeid - unisus, sagedam WC-s käimine, mõnikord tühi kõht, mõnikord joogijanu, mõnikord valutab mõni koht (silmad), silmad on kuivad, lihtsalt imelik olla (seesama "paks" tunne - väga hästi öeldud, muide, nipitiri :)). Kahjuks pooled neist tunnetest kattuvad madala suhkru sümptomitega. Ja vahel pole üldse mingit erilist tunnet. Nii et ise järeldusele jõuda, kas suhkur on kõrge, st ilma mõõtmata, on ikka väga kahtlane tegevus. Muide, see, kas kõrge suhkur üldse kutsub esile mingeid sümptomeid ja mis väärtuse juures, oleneb sellest, milline on tavapärane keskmine vs, st on see põhiliselt selline normaalsem või pigem mittenormaalne, st pidevalt üle 10 näiteks. Sel juhul on eriti tõenäolin, et see üle 10 ei kutsu esile mingeid erilisi emotsioone, organism lihtsalt harjub. Sama ka madala suhkruga. Nii et olgu taevas tänatud kõigi erinevate mõõtmisvahendite eest!

No madalat lihtsam ära tunda: higistamine,"sihitu" olek, st käed ega jalad ei kuula sõna, võin üritada peenmotoorikat, aga ei õnnestu:);juttu rohkem kui muidu, selline tunne, nagu oleks purjus jne. Kõrgega suu kuivab, kõhus "keerab", on kuidagi "kuiv" üle kere olla. Mul just peamiselt kõhu poolt annab tunda. Aga nagu eelpool mainitud- vahel sümptomid kattuvad ja siis on tõesti kõige õigem mõõta.