Nimelt tahaksin langetada kaalu umbes 10 kg. Tegelen ka spordiga 4x nädalas umbes, kuid kaal pmst tõuseb ikkagi koguaeg. Kaal hakkaski kohe siis tõusma kui suhkruhaigeks jäin(4 aastat tagasi). Hetkel kaalun 68 ja pikkust on 163 cm. Seega kuidas see oleks võimalik 1. tüübi diabeediga?

Ago, kui lihasmassi kasvatamine oleks nii lihtne, siis mis viga oleks fitnessil, et kaal tõuseb lihasmassi arvelt, pigem ikka tõuseb kehas oleva vedeliku ning rohkemate ampsude arvelt ;) kogemused räägivad, ei kasva see lihasmass midagi nagu pärm. Ideeliselt - veidi vähem sööki, sellega seoses vähem toidukatet, kui hüpod hakkavad kallale tulema, siis vähem baasi. Eks see mängimine ole, aga vaevalt leidub mõni diabeetik, kel 24/7/365 baas ning toidukate on püsivad.

annukas: sa võiksid küll natuke lähemalt kirjeldada järgmist: 1. Mis kell sa trenni teed? - minu kogemuse järgi on parem trennida hommikul, sest ülejäänud päeva on ainevahetus kiirem, süstid vähem, sööd ka huvitaval kombel vähem. Samas ei ole nii suurt ohtu hüpodeks kui õhtul tehtud trenniga, kus siis pärast veel sööd ja kui oled liiga vähe söönud või liiga palju süstinud, on öösel oht, et tekib hüpo. 2. Kas sa süstid vastavalt söödule või sööd süstitud ühikute järgi? (Ake esitatud küsimus, väga hästi formuleeritud!) Minu kogemuse kohaselt on mõistlikum esimene variant. Teine variant paneb sind sööma koguseid, mida keha võib-olla ei vajagi ja kui sööd tarbetult palju (võib-olla isegi ei tahaks nii palju?), siis pole tõesti kaalulangust loota. Rusikareegel on tihe veresuhrku mõõtmine - enne trenni ja pärast trenni ka kindlasti - ning süstimine vastavalt söödud toidule ja vastavalt hetke veresuhkrule. See nõuab enda tundmist, aga kui tihedalt mõõta ning keha reageeringuid tähele panna (kasvõi päevikut pidada), siis harjub käppa. 3. Mis tüüpi trenni sa teed? See on ju teada, et aeroobne trenn on mahavõtmise aspektist kasulikum, aga vahelduseks ei tee anaeroobne ka paha (no umbes jooksmine või aeroobika vs jõusaal või pilates). Mahavõtmine 1. diabeetikuna on täpselt sama võimalik kui tervena. Mina olen terve elu kord juurde, siis jälle maha võtnud, viimast just mõtestatud söömise ja trenniga. Kusjuures trenn ilma söömist korrapärastamata pigem tõstab kaalu. Ja suured insuliinikogused, mis eeldavad ka suuri toidukoguseid, tõstavad kehakaalu. Köögivili igal kujul olgu põhiline, see ei tõsta suhkrut pealegi. Üldiselt soovitan Figuurisõprade on-line teenust, kui sa muudmoodi järjele ei saa - nende toiduloogika sobib väga hästi diabeetikule ning omaette kodus toidupäevikut täites ei pea sa kellelegi aru andma peale iseenda. Kõik peab meeldiv ja kontimööda olema - kui on vastumeelne ja pead end sundima, siis ei ole ka tulemusi, lööb pigem suhkru üles ja paha tujuga sööd rohkem ;).

Aga mida sa selle hüpo ajal siis niiväga õudsat sööd kaalulangetamise seisukohalt? :) Nt üks banaan ja tükk leiba hüpo peletamiseks ei ole ju nii tohutu kalorihulk, et terve dieedi sassi lööks. Järgmise toidukorra ajal sa võid ju ka arvestada, et hiljuti sai hüpot peletatud, ja selle võrra siis vähem süüa ja ka süstida.

Nt üks banaan ja tükk leiba hüpo peletamiseks ei ole ju nii tohutu kalorihulk, et terve dieedi sassi lööks.Dieeti sassi ei löö, aga trennis kulutatud kalorid on kenasti nullis tagasi ja kui trenni tegemise üks peamisi motivatsioone on kilode kaotamine, siis rikub ikka tuju küll, eriti, kui see juhtub korduvalt. Rusikareegel on tihe veresuhrku mõõtmine - enne trenni ja pärast trenni ka kindlasti - ning süstimine vastavalt söödud toidule ja vastavalt hetke veresuhkrule.Lisaksin, et tuleb arvestada ka sellega, et atiivne füüsiline koormus kiirendab ja võimendab insuliini toimet ja ise olen enne ja peale trenni süstinud kiiret umbes poole vähem, kui muidu vs'i näidu järgi teeks. Enne trenni jätan enamasti süsti ära ja vs 5-6 nõuab vähemalt õuna või poolt viilu leiba lisaks, et mitte trennis hüposse minna. Fooninsuliini (baasi, pikka) ei muuda. Süstival diabeetikul on kiirega operatiivsem toimetada. Aga tegelikult oleks tore lugeda teema algataja kommentaare, küsimusi...mis siin ikka nii sama heietada :)

võin omalt poolt kinnitada, et vahepeal ei tundnud ma My-s tõepoolest füüsiliselt ära. nüüd hakkan harjuma, et ongi selline poole väiksem.

Ei viitsi eriti sama mõtet korrata, aga püüan hästi lihtsate sõnadega seletada. My, väidad, et kaalu langetamine on diabeetikul täpselt sama võimalik kui tervena. Mina väidan, et see ei ole tõsi. Põhjendus: mitte-diabeetik ei pea hüpo ajal täiendavalt sööma. Diabeetik peab hüpo ajal täiendavalt sööma ja seega kaloreid tarbima. Kalorite tarbimine tõstab kaalu. Eesmärk oli kaalu langetada. mahl on ülihea suhkrulangetaja näiteks Mahl vast ikka tõstab suhkrutaset. Näpukas? Sport üldiselt langetab vs taset. Ma ei saa aru, kuidas uisutamine tõstab vs taset, see peaks olema ju sama monotoonne kui näiteks ujumine. Aga ma ei peagi aru saama, mul puudub uisutamise kogemus. Mängisin aastaid sulgpalli ja panin tähele, et kui alustada trenni kahekohalise vs näiduga, siis võib hõlpsalt juhtuda, et trenni lõpuks on vs tase hoopiski tõusnud. Panin selle mängu emotsionaalsuse arvele. Ujumisega on jälle vastupidi - sageli ei õnnestugi normi täis ujuda, sest vs tase langeb, pea hakkab ringi käima ja tuleb veest välja ronida, mahl, banaanid...ei ole see sama lihtne kui tervel inimesel. Tervel inimesel pole ka mingit põhjust mõõta-mõõta-mõõta, tal on sellevõrra lihtsam.

Veresuhkur tõuseb sellepärast,et pingutad liialt (kõrge pulsiga)? Joostes on see normaalne nähtus,aga uisutamises.. süvalihased on nõrgad,mida uisutades tasakaaluhoidmiseks kasutad? Piltlikult öeldes antakse lihaste poolt füüsilise koormuse ajal ajule signaali,et on vajadus rohkema energia järele, millele maks reageerib glükoosi eritamisega.

Olen ise ka üritanud kuid tulemus oli vastupidine. Nimelt kui teed trenni veresuhkur langeb ja tuleb hüpo, organism reageerib sellele, nimelt hakkab varuma kehasse varusi(st rasvasi) ja tuleb hoopis kaalu juurde. Kui teha trenni siis tuleb süstida ka vähem ja vs jälgida. Nüüd sel aastal üritan uuesti alustada trenniga, oleks tore muidugi leida keegi kellega koos teha.

kesklinnas tallinnas

Tere, head uut aastat kõigile !:) Ma pole päris My-ga nõus.Kaalulangetamine võib siiski diabeetikule raskem olla. Väidetavalt tõstab insuliin söögiisu-see oli vist insuliini ravimiinfo lehel ka kirjas. Teiseks suurendab hüpo kalorite tarbimist. Diabeetikute "piibliski" on kirjas, et hüpo peletamiseks tarbitud süsivesikute ja kalorite võrra peab järgmist toidukorda vähendama, muidu tekib kaalutõus. Intensiivne treening (nt. ujumine ja jooksmine) ei ole minule sobilikud, siis on hüpod karanteeritud. Samas rulluisutamine on minu jaoks kerge spordiala-liuglen vaikselt. Tegelesin sellega suveõhtutel kaks kuud jutti-loomulikult tarbisin enne natuke süsivesikuid ja vähendasin baasinsuliini.Kaal langes siiski üsna aeglaselt, sest lihasmass kasvas aga vorm ja ümbermõõdud vähenesid. Noja loomulikult on ka igal diabeetikul omad eripärad nagu tavainimeselgi. Osade inimeste jaoks on ka mittediabeetikuna kaalu langetamine väga keeruline, vähemalt minu jaoks oli. Käisin päevas 8 km piirasin toitumist aga kaal muudkui langes. Vot siis kui haigestusin diabeeti langes kaal 12 kg võrra :). Diabeetiku eeliseks kaalulangetamisel on oskus arvestada söödud süsivesikuid ja kaloreid :), ei pea enam mingi spetsiaalsete tabelitega jändama. Seega pean kõige olulisemaks kaalulangetamise eelduseks korras veresuhkruid + muidugi väiksema rasva ja magusasisaldusega toiduainete tarbimist.

To Kass: igaksjuhuks mainiks et ma meessoost, nii et meeldiks rohkem jõusaal, bodypump või squass(seda mängisin kunagi nooruses viimati, aga tean et võtab hästi läbi)