Tere kõigile, vaatan, et siin peamiselt 1. tüübi diabeetikud sõna võtavad. Kuid minul on 2. tüübi diabeet ja soov teada, kas siin liigub veel 2 tüübi diabeetikuid? Kuidas kellelgi on ja kuidas läheb? Millised on teie peamised probleemid ja kuidas läheb toitumise jälgimisega, ning füüsilise tegevusega? Tervitustega, Zinger

Ma andsin vereproovi ja veresuhkur oli 8,9. Arst kirjutas mingid tabletid ja võtan neid 2x päevas.Kahe kuu pärast lähen tegema uut vereproovi,siis selgub kas kõik on korras. ma ei tea, kas olen nüüd diabeet või ei? Olen ka keskeas naine ja perekonnas pole suhkruhaigeid olnud. Aga võibolla olen mina esimene?

Mulle kirjutas endokrinoloog välja metforal 850-ne... aga mulle need paraku ei sobinud. Olin neid võtnud ca kuu aega, kuid enesetunne oli äärmiselt kehv.. iiveldas, väsimus, värinad jne.. saadeti haiglasse uuringutele (mitte oma perearsti poolt :( vaid mulle täiesti tundmatud arstid, kes hoolisid minust kui võõrast rohkem. Oma perearst arvas, et pole mul häda midagi) enivei peale 4 päeva haiglas, otsustati mul ravimid ära vahetada, nüüd võtan diapreli (2tk hommikul) enesetunne on märkimisväärselt paranenud. Ainult väsimus vaevab vahel. Dieeti olen suutnud hästi pidada (tohutu hirm on tüsistuste ees) alates kevadest olen alla võtnud 8 kg. Nüüd on KMI 25 ja viimase 3 kuu keskmine veresuhkur 6,0 . Olen kõvasti vaeva näinud, et oma näidud normi saada. Tuleval aastal plaanis ehk peret suurendada ;)

Mina ka 2. tüübi diagnoosiga juba mõned aastad. Raviks on Metforal 850, 1 tbl hommikuti ja sellega on veresuhkur ok. Ise ei mõõda just väga tihti, kuid need harvad mõõtmised on korras olnud. Ja viimati tehtud glükohemoglobiin oli ka ok, 5,o. Kaalulangetamine ei edene aga üldse. 2 aastat tagasi, oma teise raseduse ajal, võtsin alla 11 kg ja nii on see siiani. Tegelikult võiks ju veelgi need numbrid väiksemaks saada, kuid ei ole minul seda iseloomu ja liikumisega on suhted ka üsna kehvad. Nujah, kui välja arvata see, et kaheaastase poisi kõrval usinalt tegutseda tuleb ja lasteaias töötades ka mitte laiselda ei saa. ;) Aga kuna mul suhkrud korras, siis ma väga nende kaalunumbrite pärast ei muretse. Kui tihti te mõõdate ise suhkurt? Mina sain viimane kord apteegist testribad, mis olid karbis 50 kaupa. Ja mul aegusid paljud neist. Tuleb lahtine karp ju kuu jooksul ära kasutada, aga 50 riba kuus, st u 12 päeva kuus (4x päevas tavaliselt mõõdan), no ei ole mina nii tihe torkija... Minu meelest oleks mõistlik, kui oleks miski 10-kaupa need testribad. Mõõdaks pisteliselt. Aga praegu kukub välja nii, et paar nädalat usinalt üritad mõõta ja siis ligi pool aastat pole miskit teha, kui just täishinnaga juurde ei osta.

tere. ma kah teise tüübi diabeetik juba 3 aastat. pugisin isuga neid tabletikesi ja nüüd siis asi nii kaugel , et enam need tabletid ei aita. arst istutas nõela otsa. süstin nüüd 4 kord päevas . humalogi 6+6+6ü. ja lantust 30ü. vere suhkur alla ei lähe. keskimine on 13.0 - 16.0 . mida tehe kelle poole pöörduda? ja ihu väriseb kah. majad kõiguvad ja pea käib ringi, tasakaal kah puudub. suitsu ei tee, viina ei joo,naist ei pruugi, kaua võib ???

Tere Minu soovitus on küll põhiliselt mairxile - ära siis kasuta neid 50-seid karpe ribadega. Ei tea, milline glükomeeter sul on, kuid karpe on erinevate suurustega, palu siis apteegil väiksema kogusega karbid tellida ja kui ei saa, siis lase glükomeeter sellise vastu vahetada, kus ka väiksema kogusega karpe on. Aga kui said suurema, siis oleks ju võinud suurema osa tühja kinnisesse topsi panna ja kasutatavaid siis vähem. Aga kõikuvate majade ja väriseva ihuga ikka tagasi arsti juurde, või vähemalt helistada, kas siis muudab koguseid või insuliine.

Ei leidnut sobivamat teemat,proovin küsida siin.Mõni aeg tagasi oli moment kus veresuhkur ei tahtnud alluda kontrollile.Arsti soovitusel suurendasin nii baas,kui ka kiire insuliini süsteühikuid.Praegu tundub asi korras olevat.Avastasin siiski ühe asja,nimelt,kuna pean varakult ärkama,teen tühja kõhu veresuhkrut kella nelja paiku,suhkur normis 4,5-5,0.Teen oma toimetused ära ja enne hommikusööki kell 7 on suhkur juba üle 8,0.Vahepeal pole isegi kohvi joonud.Milles võib asi olla?

ma arvan, et see on lausa eeliseks sulle, kui sellisel kellaajal ärkad, nagu eelmine postitaja märkis saad asjaoluga arvestada ja selle lisa energia saamiseks omakasuks pöörata, palju raskem on inimestel, kes tahaks oma aega kella 4 ja 7 vahel kasutada magamiseks =)

ratastega tigu, sinu postitus oli suurepärane! Ma kohe südamest naersin algul selle üle (no oli ju humoorikalt kirjutatud!), aga pärast imetlesin, kuidas on võimalik keerulist asja puust ja punaseks teha ja lihtsalt-arusaadavalt ära seletada.

Mõmmi, toimetugevus suureneb ühikute suurendamisel.

Meil perekonnapea oma vere suhkurt ei mõõda. Sööb kõike nagu suhkruhaigust polekski. Kunagi on kuskilt saadud retsept ja nüüd ajab tablette näost sisse, aga veresuhkru olukorrast pole mõhkugi. Küsimus on pensionärist. Ta ei lähe arsti juurde arvatavasti selle pärast, et ühele naisterahvale oli arst määrand otsejoones süstid. Inimene on teadlik suhkruhaiguse tagajärgedest, aga sellest hoolimata ükski võim teda arsti juurde ei saa. Lapsi ja lapselapsi häbistab oma hirmsa haisuga ja ütleb vastu, et jäta järele... , siis lõpuks tuleb riid ja kõige lõpuks jube sõimamine. Nii aastast aastasse. Perekond peab väga kibedat haisu taluma. Kas sellisele kiirabi võib kutsuda? Inimene ise on arvamusel, et teised mõnitavad teda. Kõige suurem probleem paistab olevat kartul. Kõike saab suhkruhaige süüa, aga meil paneb endale kartulid taldrikule nagu terve inimene. Sama söögikorraga kulistatakse uksetaga veel õunamahla ja tükk kringlit kah. Kuuldavast sellel tüübil on veresuhkur olnud 18 ringis, tablettidega vist vähe maha saanud, aga kuidas saada abi? Mida sihukesele peab ütlema, et asi oleks arusaadavalt öeldud. Enne jõule pidime vanakesed koju saatma, sest külla tuldi nagu oleks tervis korras, aga jube hais käis üle pea. Lihtsal võimatu pealt vaadata olukorda. Lõpptulemusena süüdistatakse, et ise teame, millal peab arsti juurde minema ja loobitakse telefonitoru hargile, samas oodatakse lapselapsi , sest lastega ju läbi ei saada kuna ollakse jäik juraksas kes haiseb kui vanakurat. Tahaks kuulda kommentaare kartulist. Olen andnud kirjalikud juhised palju miski toiduaine sisaldab süsivesikuid, aga paberid on tõenäoliselt ahju visatud. Kõige masendavam on see, et too inimene on kunagi 10-20 aastat tagasi käinud eriarsti juures ja nõnnaviisi eland. SOOVIKS UUT AASTAT ALUSTADA UUTMOODI.

Sain umbes kuu tagasi veresuhkru enamvähem kontrolli alla,hommikul 5,0 ringis.Siis hakkas jälle tõusma,arstide soovitusel olen jõudnud pikaga (lantus) hommikul 60üh,õhtul 6oüh.Novorapidi viis korda päevas a-15 ühikut.Söön normaalselt ja teen tervisesporti.Kas need annused on ikka normaalsed? Muuseas hüpot pole veel kunagi tundnud.Tunne on,et süstid lähevad kui kaevu.Lisaks võtan veel kolm korda päevas metforaali.

Selleks mina oma suurt poega süstingi ise kodus olles, muidu läheksid kõik süsted kõhtu. Kintsu-reide ta enam ei tee, sest kunagi olen näinud milline on tulemus, kole. Aga olen kuulnud, et abikaasa süstib naist turjalihasesse. Noore inimese puhul on seda massi vähevõitu, kuhu süstida. vanemal peaks olema pinda rohkem. Ja keha eripiirkondades on imendusmiskiirus ka erinev.

tuhara ülemine piirkond. ise teen hädakorral ka käevarde, kui kõht kipub end ammendama vahel.

Ega meil polegi siin midagi kommenteerida. Tõenäoliselt ta ikka regulaarselt arsti (perearsti?) juures käib või kust ta need kolme kuu keskmised suhkruväärtused võtab.... Kui tema arst talle kolme kuu keskmise veresuhkru teatab, siis peaks tema ju mingeid selgitusi andma selle kohta. Et kas on kolme kuu keskmine liiga kõrge või normis, kas tarvis ravimit vahetada/lisada või piisab ainult dieedi karmistamisest või võib jätkata samas vaimus. Arst ju teab, kuidas tal ülejäänud analüüsid on. Muide, meie diabeediõde rääkis diabeetikust, kes 6-st madalamaid suhkrunäite tajub juba hüpona ja ongi kõik hüpo tunnused. Nii et ka diabeetikuid on erinevaid.

Ulvi, kas tõepoolest Hba1c analüüsiga 7,0 % võib põhimõtteliselt rahul olla ja ravi muutmist see ei vaja? Minul oli see näit viimati 6,6% ja arst ütles, et kui ka järgmine näit madalam ei ole, siis tuleb kindlasti ravi muuta (st ravimeid lisada). Loomulikult püüan praegu kõigest hingest veresuhkru näite korras hoida ja mõõdan nii palju, kui rahakott võimaldab. Väidetakse küll, et teisetüübilistele piisab sellest, et toitutakse tervislikult, aga ega ikka ilma mõõtmiseta ka teisetüübilised tea, kui kõrged need suhkrunäidud tegelikult on. Kuidas siis nende Hba1c "normidega" tegelikult on?

Vastavalt Eestis hetkel kehtivale ravijuhisele: 1. Aktiivne ravi tõhustamine on hädavajalik, kui paastuglükoosi väärtus on  7,0 mmol/l, söögijärgse glükoosi väärtus  10,0 mmol/l ja HbA1c tase  üle 7%. Intensiivne diabeedi ravi tõstab hüpoglükeemia riski. Kui konkreetse patsiendi seisukohast on esmatähtis ravi turvalisuse aspekt (eelkõige vanemad, üksinda elavad, isutusele kalduvad patsiendid), võivad eesmärkväärtused olla pisut kõrgemad (HbA1c < 8%).

Mul on ka mure, palun kommenteerige kas ammoniaagi lõhnaga tulebki leppima hakata? Või näitab see mingit suuremat terviseriket? Samas tuleb öelda, et seda ammoniaagi lõhna pole olnud kogu aeg. Ma ei saa veel aru miks see tekib ja mida peaks selle vastu tegema. Igatahes probleem on kohutavalt häiriv. Hommikune vs reeglina 7 ja üle selle, kuni 8 harva alla 7. Päeval vs enam-vähem normis.

Ma sõin süsivesikuid oma päevanormi täis, arvestusega hommikul 40gr ja lõunal, õhtul 60gr. Käisin ja hädaldasin arsti juures ikka ja jälle, tulemuseks tehti palju analüüse ja tulemus on käes. Mul vahetati II tüübi diabeetikuna tableti raviskeem süstide vastu. Saan aru, et olen nn üleminekuperioodil. Sain ka aru, et ma olevat ebareeglipärane juhtum. Ma küll toodan ise omaljõul insuliini, aga proov näitab siiski I tüübi tunnuseid. Sain ka teada, et kui vs on päevas mingil perioodil kõrge annabki see seda nn ammoniaagi lõhna. Nüüd olen siis süsti peal, näis mis saama hakkab.

ei ei asi pole selles, ma kohe oskan ennast vist halvasti väljendada. Pigem on teema ikka analüüsid ja nendes tulemused ning nende tulemuste põhjal arsti poolt tehtud järeldused. Mis analüüsid täpsemalt tehti siis jään vastuse võlgu, sest neid oli palju.

Varsti saab aasta. Raviskeemi muudeti, aga need ei mõjunud nagu vaja, söö mis sina sööd või liigu palju tahes. Hommikul vs ikka üle 7. Harva 6 millegagi. Hommikune diaprel võttis ennelõunat olemise väga kehvaks, mida aeg edasi siis ülejäänud ajal 2 tundi peale söömist oli vs tihti 10-13. 3 tundi peale söömist läks vs enam-vähem normi. Mul neid muid hädasid ka ju on/oli. Eks ma seepärast ikka käisin arstil ja hädaldasin, et asi pole õige. Jälgin ju oma söömist ning liigun enda arvates piisavalt. Arsti otsus oli, et tabletiravi ei aita ja tuleb määrata süstimine. Katsetamisvärk. Täna oli hommikune vs 5! Mul pole selle aja jooksul mil diagnoosi sain nii väikest numbrit olnudki. Mulle ütles hiljuti üks arst, et ´´ sina ise pead enda pärast muret tundma, iseenesest ei muutu midagi´´ Eelnevaga mõtlen seda, et kui asi on korrast ära siis võta see aeg ja otsi põhjust ja palu inimesi kes sind aidata oskavad. Kui alguses artstile läksin siis arvati, et lihtne asi, määrame tabletid ja sellega peaks piirduma, aga pole see nii lihtne midagi. Muidugi iga inimene on ka erinev.