nii halb tunne on sees kui jälle loen siit et üks pisike tibu sellega kimpus.meie tibu oli 1a 10k kui saime diagnoosi.sain ise selle süsteemi kiiresti selgeks ja sellega muret ei olnud.laps harjus kenasti süsimisega ja söömisega on olnud probleeme ainult haiguse ajal.kui siis on tulnud ette et kindlasti vaja süüa(süsivesikuid)siis alati on abi olnud kommist /shokolaadist.esialgu on teil kindlasti raske suhkruid paika saada kuna lapsel lisaks veel oma insuliinigi ja eks asi vajab harjumist.meilgi tuleb veel suuremaid kõikumisi ette(laps diabeedi diagnoosiga 1a 4k).poiss juba kolmeaastane tulbli poiss ja saab kenasti hakkama.kindlasti läheb ka teil kergemaks.käige ikka siin ja jagage muret,küsige nõu.siin kindlasti palju neid kellelt tuge saab.

Pumba teemat olen ka ise mõelnud, samti olen juba kõik teemad seoses pumbaga siin läbi lugenud... Arst ütles, et paar kuud on süstimis epeal, sisi vaatab, ka säkki pump, et kohe ei panda. Ma ise muiugi üha enam ja enam mõtlen kah pumba peale, sest olen just lugenud, et saab suhkrut kontrolli all hoida. Ühesõnaga kuna me alles nii värksed haiged, siis arst ütles, et kõige pealt ikka süstimise pea... Aga eilsest veel nii palju, et tegin ikka ühe ühiku kiiretoimelist ja andsin ühe võileiva süüa. öösel mõõtsin 2 korda suhkrut ja see oli ok ( kell 1 öösel oli 12,7 ja kell 4 öösel oli 9,2 ) Hommikul kell 8 tõusest oli 12,9 ja tegin tavapärast 5 ühikut mixtardi ja siis kell 9.20 oli suhkur 4,2 siis sõime ilusti oma 30 g süsiveiskuid ja nüüd sisi 11,30 oli 15,5 andisn ühe õuna ja näris kurki ja käisime väljas jalutamas, loodan nüüd et kell 14, kui on lõuna söök pole see lakke tõusnud.... Aga mul veel mure, kas neid veresuhkrumõõtjaid saab vahetada kah, meil mingi Caresims ja nu üli kehv, koguaeg viskab erroreid ette, neid testiribasid läheb nii palju raisku, haiglas olles oli optium xceed ja polnud mite minegid probeelme üli kerge oli teha. Mis ma peaks tegema selleks, et kah seda aparaati saada ? Ja kasutaja Nööp , me vist olime koos haiglas mõned päevad....

glükomeetrite asjus ma julgen Surgitechi firmat soovitada, neil on ka korralik klienditeenindus. Tallinnas Vilmsi 5/ Raua 36. Meilida saad ntx heleri@surgitech.ee ja küsida, kas seda tüüpi aparaate neil ka välja vahetatakse. Mina sain kunagi enda vana B Brauni masina küll ümber vahetatud. Kuna ribasid läheb teil alguses ilmselt palju, siis on sealt neid odavam osta kui apteegist (kui soodusribad otsa saavad). Optium oli vist mingi teise firma aparaat, aga ntx Accu Check Go on ka päris korralik. Aparaadiga tekkivate murede korral saab Surgitechist ka alati abi.

Täna päev on täitsa kenasti läinud... Kell 14 oli näit 4,7 ja kell 16,30 oli näit 14,6 kell 19 oli 23,6 ( siis tuli 3 ühikut mixtardi) ja nüüd siis 22 oli näit 18.6 tegin ühe ühiku kiiretoimelist ja andsin võileiva kätte. Nuh vähemalt üle 25 pole läinud, haiglas olid näidud ka 25-39 Nuh mina olen asjaga leppinud, esimen päev oli kõige hullem, siis ainult pisarad voolasid ja mõtlesin, et miks küll minu laps. Sel päeval olid kohutavad mõtted peas ja sel päeval ütlesin, et Kertu on ja jääb minu ainukeseks lapseks. Ma veel suht noor ( 22), aga sel hetkel küll mõtlesin, et enam ei saa kunagi lapsi. Ka järgmine päev oli väga masendav, õhtul kui laps magas lahistasin nutta.... Aga tänaseks võin tunnistada, et olen asjaga leppinud ega polegi ju muud võimalust. ( kuigi vahest nutan öösel siiani ) Ma natuke ka eelnevalt teadsin, mida diabeet tähendab, mul õde diabeetik, jäi kui oli 14 ja nüüd siis 23, temal on kõik kenasti läinud, aga kuna ta oli suht suur , kui jäi, siis tegeles ta ise endaga ma ikka suhteliselt kõrvale jäin asjast. Aga mitte iial isegi ei kaalnud seda võimalust, et minu laps jääb haigeks.... Kuna laps laseb ilusti süsti teha ja veresuhkrut mõõta, siis on mulle selle üle ainult hea meel... Aga mu laps nii hea isuga, et ta tahaks rohkem süüa, kui ma talle anda võin, vat see on raske, st tahaks ju tema soovidele vastu tulla, aga ei saa, päeval sööb heameelega kurki, aga vat õhtul ei taha ( vanasti sai õhtul putru eks tal sellest nii suur isu õhtuti ) Ohh eks me ela üks päev korraga ja vaata, mis tulevikul meile varuks on Aga tänaseks olen kindel, et lapsi saan ma ikka veel, ausalt öeldes isegi käivad rumalad mõtted peas, et kui ma nagu nii Kertuga pean koju jääma veel , kas poleks mitte tark kohe see teise lapse tee jalge alla võtta.... Samas ma pole veel kindel selles soovis Aga ma ei saa aru teistest inimestest, kõik, kes kuulevad hakkavad ohkima, et mina pean neid rahustama, tegelikult võiks see ju olla vastu pidi.. Tulime just ämmalt külast ja nu käituti nii nagu Kertul oleks surma tõbi küljes, pisarad jooksid jne Ja mina siis pidin lohutama, et Kertu ei sure ära... vat selline asi ajab vihale küll... Minu laps ju mina ju vajaksin tuge hetkel, õnneks mees nii mõistev, et saame ilusti üks teisele asjad ära rääkida ja tuge teine teise käest. Ma nii loodan, et Kertul läheb kõik hästi ja näidu saame kontrolli alla...

jah selle pumbaga on selline asi et siiski peab mõnda aega enne süstima kui pannakese.kohe alguses ei saa seda. kui aga mingi aeg selle muretsete siis mina soovitaksin teil endale muretseda beebiboest jalutustraksid.neil on seljal lai plastikosa mille taha pump klambriga fikseerub(MiniMed-see küll,teisi ei rtea kommenteerida).kuna teil laps alles pisike siis see minu meelest parim variant ja ei piira ka kuidagi seda kui pals ise pissil käib. glükomeetrit soovitan samuti Accu Check Go´d aga neil on sellest juba ka uuem vatiant olemas ja ma arvan et saate kenasti ära vahetada,sest niipalju kui mina olen nendega rääkinud on ikka alati jutu olnud ka sellest et nad vahetavad vanemaid glükokaid ümber.lisaks võid nende esinduses käies küsida või saata maili heleri@surgitech.ee ja uurida kas saaksid ka nende sooduskaarti sellega saad niigi odavama hinnaga ribad veel 9 protsenti odavamalt.apteegist on mõtetult kallis ribasi osta.samuti saab neilt nõelu torkevahendile ja uut torkevaheendit kus sees kuus nöela mida kerge vahetada.lisaks saab tellida kõik asjad ntis.tuleb saata neist kellegile oma tellmus ja kui see ületab 500.- siis on trantsport üle eesti tasuta.pakk tuleb ELS-iga. oletan et teil kas on alles ees või olete juba ära ajanud oma paberid.kindlasti viige võimalikult kiiresti arsti poolt saadud paberid pensioni ametile ära.raha makstakse tagant järgi esitamise kuupäevast.mida rohkem venitate seda rohkem kaotate.peate ka valmis olema selleks et üsna mitu kuud peate kõik vajaliku lapsele ostma oma rahaga hiljem hakkate saama puude toetust kui pensioniametile paberid esitatud(selleks kulub aga umbes 3-4 kuud-meil 4 kuud,aga siis saad kõigi kuude eest raha tagant järgi kätte). lisaks soovitan uurida(ei tegi kus elate ja kui seal asjad)kas on võimalik kompenseerida teile raha mida kulutate lapse raviks(meile maksab vald tagasi summa mis kulub meil üle puude toetuse,selleks pean esitama avalduse ja panema kaasa kõik arved ja tsekid).nii on teil rahaliselt kindlasti kergem.millegi kohta küsimusi on siis kindlasti siit küsige sest siin ju juba kogemustega inimesi küll. sai vist kõik kirja mida kirjutada tahtsin.

Ei tahaks küll tuska teha, aga siiski ei saa mitte ütlemata jätta, et ega üle 10 -sed veresuhkrud ikka head ei ole. Veel parem, kui need jääks alla 7. Teil on alguse asi ning ilmselt kohe suhkruid paika ei saa, võimalik, et raviskeemi tuleb veel mitu korda enne muuta, kui asi enam-vähem kontrolli alla saab, aga siiski üle 10 -st näitajat väga ok-ks lugeda ei saa. Eks aeg-ajalt juhtub kõigil diabeetikutel minema üle 10 ja mõnikord ka üle 20, aga ikka väga tuleks selle nimel pingutada, et need oleks madalamad... Arstid muidugi pigem soovitavad neid suhkruid väga väikeste puhul pigem kõrgemal hoida, sest eks hüpo on hetkeolukorrast lähtudes ohtlikum, aga pikalt kestnud kõrge veresuhkur on jälle pikemas perspektiivis väga halb. Tunnistan, et ega meie oma suhkruid enne ei saanudki korralikult kontrolli alla kui alles siis, kui pumba saime.

st kindlatel aegadel kindlad kogused süüa, täpselt ajan järge, et süsivesikud klapiks

Tere tere Nööp sulle :) Aga jah, kui mul siin õhtul viskas 23,6 siis lihtsalt oli täpselt selle pikatoimelise aeg ja ma ei teadnud, kas koos võib neid teha, haiglas olles, ei juhtunud kunagi kokku need süstid, õhtusöögiks oli alati norm see näit... Meil esmaspäev arsti aeg, siis küsin järgi, mis moodi sellises olukorras käituma peaks. Nuh nagu teil oli haiglas probleeme, et piiga ei tahtnud süüa, siis mul vastu pidine probleem, koguaeg nõuab süüa ja mitte teps pole rahul värske kurgiga, aga nuh lõpuks peab leppima, sest muud ju anda ei saa Tänane päev oli kah nagu ta oli .... Kell 8 hommikul oli 12,3 siis 5 ühikut mixtardi, kell 9 oli 7,7 ( enam ei saa 2 tuni vahet hoida, läheb liiga alla ) kell 11.30 oli 12,8 kell 14 oli 7,5 kell 16.30 oli 16,0 ( tegin 1 ühiku kiiretoimelist ) kell 19 oli 16,7 siis tava pärast 3 ühikut mixtardi ja 22 oli 21,8 tegin jälle ühe ühiku kiiretoimelist... Söögiga olen nagu lubatud piiridesse jäänud, ei teagi, mis seda suhkrut sedasi tõstab ja just õhtul viskab suure nr ette, hommikul kõik ilus. Söögiks täna olnud, kell 9 kaks leiva poolikut singiga ja lihgt jogurt - 30 süs. kell 11,30 ooteks õun- 10 süs. lõunaks sõi riisisalatit 100 g ja 2 võileiba - 30 süs. kell 16 jällegi õun- 10 süs. ja õhtusöögiks 50 ml keefiri, 1 leivapoolik 100g ühepajatoitu ja 1 lihgt jogurt- 30 süs. ja nüüd 22 üks leivapoolik juustuga, Päeva jookusl on ohtralt kurki närinud, ühe porganid ja mõned kapsa ampsud... ja tal on ikka lõputu nälg...

Pensioniametisse tuleb jah minna ning avaldus puudega lapse toetuse saamiseks teha, siis saadetakse veel Rehabilitatsiooniplaani koostamisele ja kui see ka tehtud, siis alles lootust puudega lapse toetust saama hakata... ja kui v/s ikka üle 20...siis ikka natuke (kasvõi paar ühikut) lühitoimelist juurde vaja teha ja selline asi veel, et kui v/s juba on kõrge ja siis jalutama minna, siis võib ka nii olla, et läheb veel kõrgemaks (kui insukat piisavalt pole organismis)

Pensioniametisse on asja pärast seda, kui puudeaste on määratud. Need paberid, mida täitsid, ongi taotlus puude määramiseks. Veresuhkru taseme ja füüsilise koormusega on lood järgmised. Üldiselt sebimine alandab veresuhkrut ja mitte ainult liikumise ajal vaid ka hiljem. Kui pikalt ja kui tugevalt, sõltub liikumise intensiivsusest. Samas, kui vs on rohkem kui 16, siis võib asi toimida vastupidiselt, miks - ei tule kohe laksust meelde.

oi oi, ikka mõõtsime, mitte mõõdsime :) istu, kaks!

väiksesl lapsel on tõesti raske tasakaalu hoida.meil laps nüüd juba 3 aastane ja diabeeti juba 1a4k.ka meie käime arsti vastuvõtul iga kuu sest lapse insuliini vajadused muutuvad ñii kiiresti(pumba laps).see aga tingitud ju paljudest asjadest:lapse aktiivsus,kui palju ta väljas käib,suve ajal jookseb rohkem sõidab rattaga jne,talvel üldiselt vaid jalutab väljas,jooksmist vägem,muidugi mõjutab ka lapse kasvamine ja kindlasti veel paljud teised tegurid. kujutan ette et hea tasakaalu saaks siis kui kõik päevad oleks sarnased aga ei ole ju.täiskasvanul on suhkrute ohjeldamine kindlasti selle võrra kergem et neil on ikkagi välja kujunenud mingi kindel elurütm aga lapsed ju ettearvamattud ja pidevalt kasvavad. nagu ma juba enne mainisin tuleb meil insuliini annuste muutmisi ette pea iga kuu.

Me käisime arstil ja üldjoontes oldi meiega rahul tagasi kutsuti 2 nädala pärast, rohu annuseid jäid kõik samaks, söögiga olen kõik õieti lugenud, nii et jätkame samas vaimus ja loodame, et varsti ikka suhkur väga kõrgeks ei kisu ( loota ju võib) Lapsel hea tuju ja magab kogu öö, praegu tunnen, et magan ennast välja, varem ju oli tissi küljes või siis kui haigestus, siis jõi öösle nii palju, et oli ka mähkmeid vaja vahetada. Nüüd paneb öösel 1 jutiga 22-8 välja. Lapsel suured jonnituurid ära kadunud, ehk olid sellest kõrgest suhkrust pahad tujud vanasti. Praegu on kõik küll hästi, pole koledaid momente tekkinud, kui kõrgeks viskab, siis süstin juurde, kui madalaks, mida ainult ühe korra juhtunud, siis annan magusat ( ma siis hüpot pidasin silmas 2,6 )

nööp, selline veresuhkru tõus öösel, nagu eelpoolkirjeldasid, tähendab täiskasvanud diabeetikutel reeglina seda, et pikka insuliini ei jätku. Kuna veresuhkur tõusis öö jooksul tasapisi, siis jääb ära varjatud hüpo võimalus. Hiline valgu- ja rasvarohke õhtusöök annab samuti hommikuks ilusa suure numbri.

Õige ja sellest palju olenev, on vist küll see õhtusöögi sisu ja just valgu- ja rasvarohkus. Mulle on selgitatud, et kui hommikuks on suhkur kõrge, siis kas öist insuliini ei jätku või on öösel suhkur all ära käinud ja rakkudest talletatu tagasi tarbinud. Nii ka vist Magidonil, 2,9 puhul mõõtis ta just suhkrut täpselt madalal tasemel olekuhetkel. 16 puhul aga oli suhkur all juba ära käinud. Vist on insuliini palju, just pikka, või siis peaks amps rohkem võtma. Mõõtma peaks ta 1,5 tundi peale paari võileiva söömist, siis saaks miskit öelda. Meil näiteks pikka-Lantust teeme õhtul 14 ühikut. Eile õhtul kell 22 mõõtes oli suhkur 4,6 ja sõi õuna, aeglaselt imenduva.Õigemini pikemalt. Öösel kell 2 andsin pool kohukest igaks juhuks ja hommikul 16,9 miskipärast. Järelikult käis all ära, sest söödus süsivesikute hulk ju niipalju ei tõsta.

kui öösel valku süüa, on loomulikult hommikul suhkur püsti. Vähemalt paljudel:)

Häh! Link oli nii hirmult pikk. Arvasin, et aitab poolest küll, aga ei...silly me :)) Üritan uuesti http://www.fitness.ee/main.php?main=tooriistad/kaloriarvuti/index&top=top.lime&bot=bot.lime

Mul on ainult üks küsimus. Miks lapsevanemaid sunnitakse oma lastele süstima seguinsuliini? Järjest ja järjest loen kirju, kus ollakse hädas üles-alla käivate veresuhkrutega. Küsige oma arstidelt, miks on seguinsuliinidega süsteskeemid paremad, kui pika- ja kiirtoimelise kooslus? Tundub, et viimase puhul on insuliini toimet palju kergem prognoosida ja lihtsam doseerida lühitoimelist.

ma ise eelistaksin kah tavalist jogurtit (ja vajadusel süstiks siis rohkem)...lastele ma üldse neid suhkruasendajatega asju ei soovitaks kui vähegi võimalik

Nu nii tänane päev täiesti nässu läinud näidud kõik 15-25 kandis , päeva koormus sama, toit täpselt välja arvutatud, hommsest vana raviskeemi juurde tagasi.

kui raviskeemi reguleeritakse, läheb ikka mitu päeva, enne kui tulemust näed. Esimene päev võibki sassis olla.

Meil vähendati insuliini kogust natuke, ja piigal olid eile näinud ikka väga kõrged ikka üle 20 koguaeg, õhtul siis oli enne magama minekut 23 ja tegin 2 ühikut kiiretoimelist ja andsin võieliva süüa ja kell 1 öösel mõõtsin oli 2,1 ( hüpo ) Ohh sõi siis läbi une ilusti magusa jogurdi ära 20 minti hiljem oli näit 6 peale tõusnud, siis uinusin rahulikult, kell 4 mõõtsin veel korra ja siis oli näit 8. Hommikul kell 8 oli näit 10,2 tegin eelneva raviskeemi järgi 5 ühikut mixtardi ja kell 9 oli näit 4,5. Sõi ilusti kõhu täis, oote ajal oli 12 sõi õuna ja nüüd lõunal oli 7,2. Mulle tunudb siiski, meile need 5 ühikut vajalikud, nii on suhkrud ikka paremad

Nu arst arvas, et päikse ja suvi, et laps jookseb palju, et ehk kisub liiga madalaks ( meil siin 2 korda olnud, lõunaaeg, kerge hüpo) 2,1 oli ühe korra ja teist korda 2,8 Sellest vist järeldas.... Klge rääkige, kas teie olete sotsaaltöötaja ilusti kätte saanud, et rehab. plaani koostada.... Ma helistan juba nädal, iga päeva vähemalt 20 korda, kui mitte rohkem, olen proovinud hommikul kohe kell 8 ja ka enne 17. Nu ja ei vastata seal, lasen nii kaua kutsuda kuni annab kinnist tooni ja ikka oma 5 korda helistan küll korraga. Mind lihtsalt ajab vihale, kas ma saaks sinna kohale kah minna ehk siis saab asjad liikuma ?

Kersti Mina sinu asemel võtaksin nn second opinion. Arst arvas...

Ma ise veendud kah iga päevaga selles, et pump on vajalik, arst tahab veel oodata kahjuks....

Täiesti nõus Pandiidiga, sest ega ühe-kahe hüpo puhul ei peaks kogu raviskeemi muutma, kui tegelikult on need teised näidud normaalsed või kohati isegi pigem kõrge kanti. Kiiretoimelist tuleks tõesti süstida siiski vastavalt olukorrale. Kõik loeb - mida süüakse, kui palju süüakse, milliseid toiduained omavahel koos süüakse, kas pärast sööki liigutakse, kui kõrge oli vs. enne sööma hakkamist ... Oh! Tegelikult on see tõesti täielik teadus ja kahjuks vs. käitub ikka mõnikord täiesti ebaloogiliselt ja seda ka pika staazhiga diabeetikutel, mitte ainult lastel või algajatel diabeetikutel... Ja hüposid ja kõrgeid tuleb vist ikka kõigil diabeetikutel aegajalt ette, olgu see raviskeem nii ideaalseks timmitud kui tahes. Kas arstil on muidu mingi põhjendus ka, miks on tarvis pumbaga oodata? Ilmselt on teil sama raviarst, kes meilgi esimestel haigusaastatel oli. Mu laps oli juba 4 aastat haige olnud, kui pumbad eesti turule tulid. Siis oli ka see ootamise jutt, ehkki mu laps oli juba piisavalt kaua haige olnud. Aga, mida oodata tuli, sellest ma aru ei saanudki. Kui esimene (õigemini vist teine) laps eestis oli omale selle aparaadi peale saanud, siis tahtsin ka arstilt pumba kohta infot saada ja hakata asja ajama, siis viidi jutt mujale... Ikka aega on jne. Ei teagi miks. Aga aega tegelikult ei ole, sest iga liiga kõrge keskmise vs.-ga nädal, kuu ja aasta võib viia võimalikele tüsistustele sammukese lähemale.

Aa, kui dr. Einberg, siis võtan sõnad tagasi. Tema on hetkel eestis laste endokrinoloogidest kõige rohkem pumpadega kokku puutunud arst. Aga toidu suhtes ei oskagi siis soovitada. Ilmselt nii kaua kuni pumpa veel pole võtaks kõik magusa võimalikult menüüst välja või miinimumi peale, sest kui ma neid näite vaatan, siis just nagu pärast magusat jogurtit on vs. kõrgeks läinud. Või siis just enne magusa söömist teeks natuke kiiretoimelist, vaatasin, et sa tegid seda alles järgmise söögikorra ajal, kui vs. oli juba kõrgeks visanud. Kui enne magusa söömist kiiretoimelist teed, siis see ei peakski laskma vs.-l tõusta, nii peaks järgmine kord sööma hakates vs. normis olema. Ainult nende süsivesikute lugemise peale ka lootma ei saa jääda. Ühes magusas jogurtis võib süsivesikuid olla sama palju kui leivas, aga ometi võib 50 grammi jogurtit ja 50 grammi leiba tõsta vs. erinevalt, sest magusas jogurtis on ju palju suhkrut. Aga, mis alalisse nälga puudutab, siis ma soovitan lapsele liha anda. Isegi ju tunned, et pärast liha söömist on kõht tükk aega täis ja on ka teatav küllastumustunne. Eriti hea on kana- või muu linnuliha. See on vähem rasvane ja on kasulikum.

Tere Kersti! Alustuseks soovin Sulle jõudu lapse kasvatamisel ja elu igapäeavarütmi saavutamisel. Mul tegelikult aga küsimus Sulle, et millised olid laspe esimesed nähud, et suhkruhaigus avastati. Milliste muredega arsti juurde läksid? Mul endal ka 3 aastane poeg ja kuna isa ka diabeetik, siis sooviks teada saada, millised nähtused väikesel lapsel võivad suhkruhaigusele viidata. Juba ette tänades vastamise eest...

Mul ka lapsel oli kevadel see okseviirus mitu korda suht järjest, aga see ilmselt sellest, et viibisime seltskonnas, kus paljudel erinevad viirused kimbutamas olid. Ma tegin lapsele näpu otsast vereproovi ka umbes pool aastat tagasi ja siis kõik oli normis. Vahel tundub, et lihtsalt otsin ja kardan liialt seda haigust. Ja nagu teada, siis inimese kujutlusvõimel ju pole piire... Ma lapse puhul seda vee joomist küll õnneks nii täheldanud pole. Kas lapsel oli ka halb hingeõhk (atsetooni lõhnaline)? Kas su laps kaotas kaalus ja oli loid ja väsinud, magas palju? Olen tegelikult üritanud võimalikult palju netist uurida selle teema kohta, aga pole ikkagi piisavat infot saanud just selle kohta, kuidas avastada seda. Pole ju mõtet last pidevalt torkida ja suhkrut kontrollida ka. Kui väga palju muret ei tee, siis palun veel vasta ja kirjelda, mida võiksin või peaksin veel märkama. Või ma lihtsalt mõtlen asju enda jaoks liialt halvaks...

selge, suured tänud sulle... loodan, et saan oma luuludest lahti ja ei mõtle halbadele asjadele palju... Teile aga kiiret ja tõhusat kohanemist uue eluviisiga ja eks kui tulevikus mind miski taas vaevama hakkab, siis kindlasti küsin nõu! Ilusat suve!

Vilma, kui vana Sinu laps oli kui haigeks jäi? Kas veel oli sümptomeid peale joomise ja pissimise? Mis ajendas lõpuks arsti juurde minema?

Kuna meie peres siiani pole diabeeti olnud- pole pärilik- siis kahtlustan, et lootena kõhus arenedes teatud elundi arenguetapil oli minu elus teatud "kino", mis pärssis organi ideaalse arengu. Oletatavasti see kõhunääre, õigemini beetarakud, tootsid oma võimete viimse hetkeni insuliini ja 6 aastaselt lakkas asi toimimast. Teine versioon oletustest, mis ei tule samuti naabrinaiselt, et viirusnakkused on niivõrd mürgised. Henri oli tihti haige, kni bronhiidi ja kopsupõletikuni. Kunagi ei möödunud lihtne köha-nohu niisama. Jaanuaris oli aga palavik väga kõrge ja selle taandudes ime, et laps ei haigestunudki kopsupõletikku. See viirus oli aga järelikult nii salalik ja lõi hoopis teise kohta oma küüned sisse. Veebruaris hakkas ta äkki öösel 4-5 korda pissile küsima ja sama jooginälg, millest teisedki on kirjutanud. Oli kõhna ja väsinud, kuid meie koomasse ei kukkunud. Mina ise ütlesin, et see on midagi hullemat haigust, näiteks suhkruhaigus, mida keegi ei uskunud, kuid arstile minnes ja vereproovi tehes oligi hommikul söömata 8,4 ja siis paari küpsise järel haiglasse jõudes 14. Siis tilgutiode all ja oksendamine. Ka varem purskas vahel joana suppi välja, kui vend narris, et oli "liha". Arvan, et peaksite last korrapäraselt toitma, mitte palju korraga. No arvestades, et teil on isa ka haige, siis teie kodus on toitumine küllap korrapärane ja mitmekesine. Minul see varem tõesti nii polnud. Süüdistan end väheke ka seeepärast. Ja pulgakommid olid meil ka kodus pidevalt, mis on ju kohutav keemia.

ikkagi öeldakse et peamine ja esimene sümptom ikkagi sage joomine ja sellest tulenev pissimine. meie poja(siis 1a 9k) hakkas detsembri algul tavalisest rohkem juua küsima.sellel esimesel nädalal ei arvanud ma sellest suurt midagi.mõtlesin lihtsalt et janu või söögist tingitus,palav jne.veel nädal edasi muutus joomine sellevõrra imelikumaks et ta jõi ära ja kui vesi sai ära pandud siis nõudis nutuga juurde.kusjuures just vett tahtis.siis ei näinud ma ka veel põhjust muretsemiseks.veel nädal hiljem läks aga joomine veel hullemaks.nüüd hakkas poja juba öösitigi mitu korda juua küsima ja mis kõige hullem tühja klaasi ta tagasi anda ei tahtnud vaid võttis selle kaissu.selleks ajaks oli juba aastavahetus käes ja nüüd tundus mulle juba küll et see enam normaalne ei ole.veel neli päeva ja siis läksime perearstile.kui kurtsime suurt lapse joomist siis ja sellest tulenevat pissimist(pepu punetusega meil probleemi ei olnud ja oositi voodi märjaks ei saanud).arst lasi kohe mõõta vs.siis oli see 21.arst aga ei saatnud meid haiglasse(ei osanud ka ise midagi nõuda ja ega ta meile oste öelnudki et nüüd on).andis meile hoopis glükomeetri kaasa et kodus kaks päeva mõõdaksime(suhkrud olid 4-üle 33) ja järgmine päev pidime pissi proovi viima.ülejärgmine päev tagasi minnes ütles ta et meil tuleb haiglasse minna.tartu haiglas siis arst ütles et perearst oleks pidanud meid kohe pärast 21 suhkru mõõtmist haiglasse saatma.aga kuna kõik oli hästi siis mina vimma ei kanna.haiglas ütles arstki meile et väga õigel ajal ja isegi varajases staadiumis jõudsime haiglasse.ketokehad olid siis nõrgalt positiivsed. meil sama et oodata ei osanud kuna ei suguvõsas seda ei ole.see pärast see ka nii ootamatu.nüüd kutt juba 3a 3k. algul kui tütar sündis ja ka natu enne seda põdesin ma väga palju selle pärast et miis siis kui temal ka.aga pole mõtet,see muretsemine ei muuda midagi.tuleb parem nautida seda et ei ole ja kui tuleb siis nagu nii ja teha ei ole sinna midagi.

Siis Teil Vilma lapsega diabeetiku staazi 11 aastat. Meil 8. Kuidas teil keskmised vs näidud on? Ja kuidas silmadega? Meil on ta jalgpallur ja muidu 14 aastane väänik. Ise ta diabeedi jälgimisest suurt ei hooli(minu meelest), kuigi kõiki põhitõdesid teab. Mind ikka huvitab diabeetiku tervislik seisund, pärast teatud aastaid põdemist. Loomulikult on tõsi, et vene ajaga võrreldes on insuliini kvaliteet muutunud puhtamaks, kontrolli võimalused on täiesti olemas. Kuid siiski.

Vilma, tore et vastasite. Olen aru saanud, et oleme mõlemad Pärnust. Meie läheme silmade kontrolli jälle augustis. Kas käite dr.Kahuski juures? Uurin siis täpsemalt, mis viga. Eelmisel korral- kiideti silmi ja kõige lõpuks öeldi, et eelsoodumus muutusteks. Ukse taga jõudis mulle alles pärale, sest muidu nägemine ideaalne. Kontrastsuse kadumine, ehk kae...? Praegu, kuna ilmad fantastilised, käivad kängiga ujumas ja muud füüsiliselt kurnavat on palju. Juhul kui Lantust teen 14, on hommikuks kõrge. Kui 15, siis õhtul madalama vs näidu korral, kuigi võtab suutäie peale, hommikul kõrge, millest järeldan öist hüpot. Samas õhtuse 10 või enam näidu puhul hommikuks normis. No eile oli kell 22 vs 12 ja hommikul 7komaga. Natuke raske on jah, kõike mis suust tal sisse läheb kontrollida ei saa. Hea, et viimane keskminegi oli 7,7. Tihti mõtlen diabeetikutest titadele, kuidas küll nende emmed nendega hakkama saavad, kui suuredki sõnadest aru ei saa.

kersti, Plaun vaata insuliinid üle ja proovi jälgida kindlasti insuliini toimeaega. pead arvestama kui kaua mingi insuliin kehas püsib ja millal maksimum toime on. see aitab,,, ja kui lapsel on hüpo siis proovi säilitada kainet meelt, eriti kui annad sööki juurde. ikkagi arvesta kui palju annad ja mis insuliinid hetkel toimivad. eks ta üks kõrgem mat ole, kuid ajapikku õpid kõik vajalikud valemid selgeks. ka meil oli alguses sellised näidud ja palju segadust, siiani on plikal väga kõikuvad väärtused, eks see olegi indiviidist kinni. meil näiteks suvi insuliini vajadust ei mõjuta, ehk ainult esimestel kuumadel päevadel läheb seda vähem, kohe kui organism suvetemperatuuri ja graafikuga harjub, tõstame kogused samaks, vaata et veel kõrgemaksi, kuna söömist on suvel meie peres tunduvalt rohkem. :) mina lugesin ja õppisin kõikvõimalikest diabeedi raamatutest ja lugesin ülemaailmseid diabeedi foorumeid, sain palju õpetust ja tarkust juurde. seni ajani jälgin pidevalt kõiki foorumeid ja omandan uusi nippe. kui huvi on, siis võin avaldada sulle aadresse, kust mina lugemas ja küsimas käin. eriti puudutab see pumba teemat, kuna eesti kogemused selles vallas alles lapsekingades. igaljuhul on pumbaga kergem näite reguleerida ja korda saada. jõudu ja kindlat meelt teile! PS. parim arst oled lapsele sina ise, sest oled ju 24t kätte saadaval ja tunned last kõige paremini, nii et tasub oma uus kaaslane elus täpselt tundma õppida.

Aga mina jälle arvan seda, et glükomeeter teil selle ülimadala näidu puhul lihtsalt valetas. Sellise näidu (0,8) peale tasuks alati uus proov teha. Mulle meenub omadest kogemustest, et meil on ka paar korda näidanud 0,7 või 0,8 või midagi sinnakanti. Tegime kohe uuesti ja siis näitas õiget numbrit. Vahel võib juhtuda, et glükomeeter tembutab - näitab errorit või lihtsalt mingit utoopilist numbrit. Enamasti on selle põhjuseks see, et veretäpp on liiga väike (vähemalt meie vanal glükomeetril oli korduvalt sellega mingi jama, nüüd uuega pole sellist asja täheldanud) või siis ei tohi masinat mõtlemise ajal segada - näiteks riba liigutada vmt.

Ma muidugi ei väida, aga oletan, et ehk ikkagi glükomeeter näitas aiateibaid. Pärast selle mahla ja jogurti söömist ei läinud sellepärast kõrgeks, et selle 2 ühiku kiiretoimelise mõju veel kestis (see kestab 4 tundi) ehk siis langetab suhkrut 4 tunni jooksul pärast süstimist. Oletame nii, et pärast kiiretoimelise tegemist langes suhkur 10 peale, aga pärast mahla joomist ja jogurti söömist tõusis jälle 20 peale. Igal juhul teinekord kui sellised madalad - just kui need 0,... -ga mingid numbrid tulevad, siis võiks uuesti mõõta.

Minul on jäänud just see mulje, et need nulliga algavad näidud on kahtlased väärtused. Et 2-sed ja isegi 1,8 -sed näidud on võimalikud, aga kui on 0,... siis on asi kahtlane. Noh, mul lihtsalt tuleb meelde, et mingi 2-3 korda on meil olnud selline juhus. Ja, et kui kohe uuesti mõõta, siis annab ikka hoopis teistsuguse numbri, mitte vaid 0,2 pügalat kõrgema. Muidu mingi eksimis"maa" on neil glükomeetritel lubatud ka, nii et 1,8 ja 2,0 on vist täitsa lubatu piires kõikumine.

Tunnen ennast praegu nii imelikult, kuuldes teie lantuse süstehulga numbrit. Novorapidi teeme 8 või 9 ühikut toidukorral. Jälgin siis ka söödava toidu hulka, kuid vähem kui 8 leivaühikut ei söö ta kunagi. Süstin vähem vaid hommikuti, kui ärgates vs 3,8 või 5 vahel, süstin siis 7. Sööma ju peab kõvasti, sest ta pole pikk poiss. Aga no 37 ühikut lantust meie 14 vastu. Nad ju peaaegu sama kaua põdenud ja sama vanad ka. Millest need erinevused, kas tõesti et teie poiss nii väiksena haigeks jäi. Teie Vilma, kas olite oma poisiga ka õunakeses, kui Henri isaga oli. Mul mees nagu mäletab, et oli kolm poissi korraga ja üks ka Pärnust. Olen kogu aeg teadlik kellestki Riia mnt. elavast samaealisest diab. poisist, sama vanast. Ka üks samaealine oli kord meil õues mängimas aastaid tagasi, vanaema elavat Vana-Pärnus. Aga see selleks. Küsin, kas Kersti uriinis ketokehi ise ei kontrolli vastavate testribade abil. Meie arstilt ostame neid ja kõrgete suhkrute püsimisel teen proovi saamaks teada, kas trenni ta tohib teha. Sest kui ketokehad uriinis, pole lubatud. Ja üllatuseks, need ei tekigi nii kergesti uriini, kui süstimine toimib. Usun, et ka teie lapsel neid uriinis pole. Mina pole 8 aasta jooksul kordagi neid uriinist leidnud. Siis juba mürgistus organismis nii tugev, kui nad tekivad. Üllatavalt on päris tihti olnud uriin suhkruvaba, kui mingid päevad on suhkrud alla 10 olnud.

süstitava insuliini kogust mõjutab ka lapse kaal/suurus.

Meil on hoopis tüdruk, aga Riia mnt-l võib olla Rauno (temaga käis minu tütar koos lasteaias ja kunagi olime 2a järjest ka Õunakeses koos)...nüüd pole me enam Õunakeses käinud, sest autot pole ja mul töölt äraolemisega ka probleemid...oleme vajalikud uuringud Pärnus teinud. Aga dr. Viitas rõhutas just viimane kord, et pigem teha baasinsukat (siis Lantust) rohkem ja lühitoimelist vähem...aga tüdruk mul turskemat sorti küll...165 cm pikk , kaal ca 57-58 kg

minu meiliaadress: haigelaps@hot.ee

no siis ma ei oska arvata...meil endal kah vahel nii olnud, et ei saa ja ei saa suhkrut alla, aga siis mingil ajal läheb ise korda

Kerstile. Meie saime need uriini kontrolliks testribad arstilt, dr. Viitaselt ja maksid kuskil 120 krooni , siis. Arstilt peab küsima, tookord meie pärast kuskilt ta tellis, vist eriti teised ei kasuta. Mina ikka aegajalt teen. Hea näha, kui uriin suhkruvaba. Aga selleks peab ikka paar päeva alla 10 suhkur olema. Kõrgete suhkrunäitude puhul vahin ka neid ketokehi, mida pole siiani leidnud. Vilmale ja deysyle ka! Meenus jah, et poisi nimi oli Rauno. Abikaasa mäletab, et Rauno oli Henrist palju lühem. Kuidas praegu kasvuga on? Henri pikkus 157 ja kaal vist 45. Suvel eriti aktiivne ta meil. Kui kaks suve tagasi 15 lantust tegime, siis kukkus ta hommikul koomasse, see ainuke kord kõigi nende aastate jooksul. Oli ikka haiglas ka. Siis langetasin 13-le ja praegu on 14 see number. Imestan isegi, et ühikute vajadus ei tõuse ehk kasva. No haige olles teen talle 18 või isegi 20 pikka, kui kuidagi suhkruid alla ei saa. Aga siis ka jälgin pingsalt, kui langema ehk normi minema hakkab, kohe vähendan. Äkki peaks Kersti ka kolmandiku võrra tõstma annuseid. Pole küll arst, kuid arvan kõrgete näitude põhjuseks olema selle seene. Mingi põletik ta ju on organismis. Ja seen ei tulenenud mitte kõrgetest suhkrutest vaid vastupidi. Aga millest seen alguse sai, kas mingist toidust. Pepu läheb ka tavalisel inimesel korrast ära kui on tugevad gaasid kõhus.

lihtsalt mariale poiss on 14-aastane, 163 pikk ja 51 kg.lantust teeb hommikuti 28 ühikut, + 3 x novorapidi 7-10 ühikut.ma kahjuks Henrit mäletan väga ähmaselt ja see oli ka ju hulk aastaid tagasi.tervisi Teile ja alati võite kirjutada mulle meilile, vastan kindlasti esimesel võimalusel.

deysy- tore, meie noormehed on ju lausa samaealised. Kaalu ja kasvu erinevus näitavad aga, et muretsemiseks on põhjust küllaga. Kuigi võrreldes siin ta eakaaslastega, on osad sama pikad, osad aga meeletult pikemad. Kuna ka insuliinid on meil samad, siis hea ka sellest küljest olukorda jälgida. Dr. Haamer väitis haiglas uuringutel olles, et insuliini üldkogus peaks ühikuliselt olema samane kehakaaluga, mille küll dr. Viitas koheselt ümber lükkas. Kui nüüd teie ja minu poja kaalu ja ühikute hulka vaadelda, umbes nii ta siis ju ongi. Erinevus vaid, et teie süstite lantust hommikul, meie aga õhtul kuuese toidukorra ajal. Äkki prooviksin ka hommikust süstimist ja suurendaks lantust, mis dr. Haameri soovituse järgi peaks olema soovitavalt pool kogu süstitava insuliini kogusest. Peaks proovima jah, sest vist on lantust vähe süstitud. Oky-toky, Deysy kirjast sain mingismõttes abi.

Ohh ma olen nii tige ja tige saan ainult ise enda peale olla... Meil oli täna arsti külastus... st mina arvasin, et meil on arsti külastus, tegelikult tuli välja, et meil oli eile arstiaeg. Täna ootasin dr Einbergi ukse tagai 40 minuti ja mõtlesin, et mis jama siis sedasi on, lõpuks otsustasim maja peale teda otsima minna, ja siis kuulsin et ta hoopis Helsingis... Mina veel vihane kah , et kuida nii, et lepib aja kokku ja siis polegi. Aga, kui koju tulin, siis otsisin lipiku välja, ja seal peal oligi 26,06 ( minul aga oli meeles 27,06) Hirmus häbi kah veel, et sedasi sassi ajanud olin, eile siis ootas meid seal niisama, sest mina vana tuulepea, olin asjad segamini ajanud... Nüüd saan alles emaspäeval helistada ja uut aega kokku leppida...

Mixtardi on piisavalt, külmkapis mitu ampull veel, aga seda novarapidi on ainult praegu kasutuses olev ühekorde pen, nuh seal on natuke alla poole veel, ma usun, et jätkub vast ikka, eks kui väheseks hakkab jääma, sisi torman kellegi juurde, küll rohud kätte saame :)

Minul on kodus Novorapidi olemas. Lausa 2 karpi. Nii, et kui puudu tuleb, siis ma võin anda.

Olen väga- väga mures. Olen nüüd proovinud süstida hommikul ja lantuse annust olen suurendanud 14-lt 18-le. Ausalt öeldes, suhkrud p-s. kole kõrged. Kella kolmest kaheksani ehk enne ja peale õhtusööki 5-6-7 vs. Ja siis järsult tõuseb 15-le. Täna tegin jälle 14, päeval kaks võistlust ka tal. päeval olevat olnud enne esimest mängu 10. Pean vist hoopis vana radapidi edasi minema, ju siis talle sobilik hulk, teisest samaealistest erinevalt. Kas kasv 1,57 m on norm kasv 14-15 aastasele? Viitas ütleb, et vähe, sööge ja süstige rohkem. Sööb niigi korrapäraselt ja peab vist lühemaid tüdrukuid lihtsalt piiluma.

Kui ruttu, teie olete oma veresuhkrud kontrolli alla saanud, kui haigus avastit ? Kertul saab paari päeva pärast 2 kuud haige oldud, kui asju kontrolli alla meie ei saa!!! Teen kõike õieti, aga ikkagi käib see suhkur oma teed, hommik algab meil hästi, kuid kella 16 õhtul hakkab tõusma, ja alla ei lähe, ikka 20 ja üle selle... Igalt poolt loen, et sellised kõikumised kole pahad...Mure nii suur lapse tulviku pärast...

mulle tuleb mina ise meelde.mina mõtlesin ka alguses no üle poole aasta kindlasti pidevalt sellele et miks meil kohe üldse ei lähe.kõik teised kiidavad et kui hästi läheb.arst rääkis kui hästi hakkas kohe ühel sama vanal poisil minema kes peale meie poja haiglasse tuli jne.miks siis ometi meil midagi välja ei tule.suhkrud olid seinast seina.süstisime oma 9 kuud ja siis saime pumba.nüüdki tuleb VAHEL ette kõrgeid(rohkem oma süül kuna vahel olen unustanud näit toidu katteks teha või mulli välja ajada mida kohe plaanisin teha) ja madalaid (mis rohkem ootamatud).aga enam ma nii palju sellele ei mõtle miks meil ei ole kõik ideaalne.mina olen oma poja suhkrutega alates mööduunud septembrist pärast pumba saamist palju rohkem rahul ja muretsen tunduvalt vähem.enne pumpa olid meil glükohemod 5,6-6,7-ni.tundub ju väga hea.selle hind oli aga väga palju madalaid suhkruid ja suur vs kõikumine.viimane glükohemo oli meil nüüd pumbaga 8,1 ja nii mina kui arst väga ahul.suhkrud nii 4-10 tavaline.vahel madalamaid vahel kõrgemaid.arsti sõnul on 3 aastaste soovituslik glükohemo 8,1-8,5.muidugi tahaks glükohemo madalamaks saada aga sellega ka ei taha riskida et liiga palju madalaid ka sisse tuleks-ei ole seegi ju lapsele hea. nii ta on.aeg näitab et läheb paremaks...eriti kui veel pärast mõningast süstimiseaega pumba saate.jaksu teile :).

Aitäh teile, kes te vastasite, eks ikka loen jah, et kõigil läheb hästi, tegelikult mul ju omal hea vaadata õde kõrvalt ja nuh temal läheb kah hästi, et ikka üldiselt alla 10 vahel lipsab sisse ka natuke kõrgemaid, aga tema ju täiskasvanud ja temal ka teine raviskeem, ( ööseks pikatoimleine ja päeval enne söömiseid kiiretoimeline). Mulle endale tundub, et sedasi nagu suhkrud kergem kontrolli alla hoida, aga nuh lastele millegi pärast sellist raviskeemi ei määrata... Nuh meil siin paar päeva täitsa ilusad v/s olnud, et tõesti kõike kõrgem olnud 15, aga täna lõi jälle õhtul 22 ette, kusjuures õhtuks sõi 4spl riisi kanalihaga ja klaas keefiri, leivapoolik( peaks ju olema suht lahja toit) Ohh eks me siin kakaleme selle suhkruga edasi.....

Ma olen siit lugenud, et enamus soovitavad kasutada koos pikka ja lühikest insu. Kas see tähendab, et alati enne mingit sööki tuleb lühikest juurde süstida ning õhtul ja hommikul teha korraga 2 süsti. Meil arst soovitas ka juunis Levemiri peale üle minna, pidi hea uus asi olema, võimaldab päevakava suht lohvalt võtta. Poiss ei olnud sellega sugugi nõus, et peaks hakkama rohkem süste tegema, praegu kasutame Mixtardi hommikul ja õhtul enne sööki, vahel harva tuleb lisaks teha päeval Novorapidi kui on enne sööki üle 7. Kuna glükohemod on seni olnud head 6 - 7 vahel, siis arst eriti peale ei käinud. Lähme enne kooli uuesti vastuvõtule, võib-olla tuleks siiski insu vahetada. On kellelgi Levemiriga kogemusi laste puhul?

No nii, mis aastal see siis oli, kui teie Mixtardi süstisite? Pärast "mesinädalaid" võivadki keskmised näitajad tõusta. Organism ei aita enam ju!! I tüüpi diabeetik, kellest kirjutad, kui pikk on ta staaž? Kas tal on ikka I tüüp? Pidavat parem olema...krt ongi parem!! Ma ei pea enam seitse korda päevas sööma, ma ei pea oma päevakava planeerima vastavalt söögiaegadele, ma elan...

ma olen aru saanud, et kui kaalu ja kasvu juurde ei tule, siis insuka kogus liiga väike

Kersti, kas oled kursis Actrapidi toimeaegadega? Mõjuma hakkab ca 20 min. pärast süstimist, toime maksimum on 2h pärast süsti ja siis hakkab mõjukõver langema ja see võtab kokku umbes 5 tundi süstimise algusest. Võrreldes Novorapidiga on ta pikaldane, ole alguses ettevaatlik, et topelt ei süsti.

See kord olen tohtri soovitustega päri :)))))))). OK, nali naljaks, aga tera on asjas sees. Sinu kirjade järgi võiks oletada, et hommikuse süsti pikk ei vea õhtuni välja (kuna teil on hommikune on seguinsuliin, siis kogust suurendades võivad hommikused veresuhkrud, insuliinis oleva lühitoimelise insuliini toimel, liialt madalaks minna, aga õhtud endiselt olla kõrgemapoolsed). Oh! Jutt jumala segane. Raske selgitada. Nagu ütles Agu Sihvka (no olen mina alles õigekirjaga kimpus), et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada, algusest. Mikstard koosneb (kirjanduse andmetel) 30% Actrapidist(lühitoimeline, mitte kiiretoimeline) ja 70% Prothaphanest (pikkatoimeline, ka eelmisest põlvkonnast, koos kõigi oma mõjukõveratega) See kord olen tohtri soovitustega päri :)))))))). OK, nali naljaks, aga tera on asjas sees. Sinu kirjade järgi võiks oletada, et hommikuse süsti pikk ei vea õhtuni välja (kuna teil hommikune on seguinsuliin, siis kogust suurendades võivad hommikused veresuhkrud, insuliinis oleva lühitoimelise insuliini toimel, liialt madalaks minna, aga õhtud endiselt olla kõrgemapoolsed). Oh! Jutt jumala segane. Raske selgitada??? Nagu ütles Agu Sihvka (no olen mina alles õigekirjaga kimpus), et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada, algusestJ) Mikstard koosneb (kirjanduse andmetel) 30% Actrapidist(lühitoimeline, mitte kiiretoimeline) ja 70% Protaphanest (pikkatoimeline- ehk fooninsuliin, samuti eelmisest põlvkonnast, koos kõigi oma mõjukõveratega). Kuna Actrapidi lõplik mõjuaeg on päris pikk, siis tolleaegses raviskeemis, koos Protaphanega täitis ta päevasel ajal osaliselt ka fooninsuliini rolli, mis hetkel kasutusel olevate kiiretoimeliste (Novorapid) puhul ei toimi. Nii et, loodan, et antud hetkel, koos Actrapidiga, lähevad teil suhkrud paremuse poole. Ka endal ei õnnestunud Prothaphani ja Novorapidi kokku miksida. Erinevad põlvkonnad ikkagi.... Kas oled lugenud nn meie piiblit? Aastal 2000 Eestis välja antud raamatut “Diabeet”, suur kollane päevalill kaanel. On teine mõnes mõttes (uued insuliinid) ka vananenud, kuid enamus põhitõdedest siiski arvestatavad. Nagu ütles Agu Sihvka (no olen mina alles õigekirjaga kimpus), et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada, algusestJ) Mikstard koosneb (kirjanduse andmetel) 30% Actrapidist(lühitoimeline, mitte kiiretoimeline) ja 70% Protaphanest (pikkatoimeline- ehk fooninsuliin, samuti eelmisest põlvkonnast, koos kõigi oma mõjukõveratega). Kuna Actrapidi lõplik mõjuaeg on päris pikk, siis tolleaegses raviskeemis, koos Protaphanega täitis ta päevasel ajal osaliselt ka fooninsuliini rolli, mis hetkel kasutusel olevate kiiretoimeliste (Novorapid) puhul ei toimi. Nii et, loodan, et antud hetkel, koos Actrapidiga, lähevad teil suhkrud paremuse poole. Ka endal ei õnnestunud Prothaphani ja Novorapidi kokku miksida. Erinevad põlvkonnad ikkagi.... Kas oled lugenud nn meie piiblit? Aastal 2000 Eestis välja antud raamatut “Diabeet”, suur kollane päevalill kaanel. On teine mõnes mõttes (uued insuliinid) ka vananenud, kuid enamus põhitõdedest siiski arvestatavad. eline- ehk fooninsuliin). Kuna Actrapidi lõplik mõjuaeg on päris pikk, siis tolleaegses raviskeemis, koos Prothaphanega täitis ta päevasel ajal osaliselt ka fooninsuliini rolli, mis hetkel kasutusel olevate kiiretoimeliste (Novorapid) puhul välistatud on

Häbi tunnistada, aga ma pole veel seda raamatut lugenu, küll teisi, aga vat seda veel pole, aga plaan kindlastis ee raamat endale hankida :) Aga aitäh, et asja seletasid, sain aru, küll ja ise loodan kah, et ehk kaovad need pealelõunased kõrged suhkrud ära :)

Alar Kui juba valida lubasid, siis jätaks teise lõigu alles ja ülejäänust loobuks. Ette tänades...

Nööp, Meil läheb praegu üli hästi, kuigi ainult paar päeva olnud selle raviskeemi peal, ja üle 10 pole väärtused läinud... Näide eilsest päevast on selline, et Hommikul kell 8 oli v/s 7,5 siis tegin 5 ühikut mixtardi, kell 9 oli v/s 4,3 sõi hommikust, kell 11,30 oli v/s 4,4, kell 14 oli 3,7 siis 2 ühikut actrapidi ja sõi lõunat, kell 16,30 oli v/s 6,5 sõi oote ära, tunnike hiljem oli natuke virinat, mõtlesin, et ehk madal ja mõõtsin uuesti ja oli 6,9 (andsin igaks juhuks veel ühe leiva, sest õhtusöögini oli veel 1,5 tundi) kell 19 oli v/s 9,1 siis tava pärased 3 ühikut mixtardi ja õhtusöök, kell 22 oli v/s 3,1 (andsin oote ära ja pool klaasi mahla lisaks) tunnike hiljem oli v/s 10,3 ja siis läks piiga magama. Ja see 3 kuu keskimine käis nõnda, et õde mõõtis küll selle tavalise glükomeetriga ennem ära, meil oli sel ajal see 4,4 aga sealt samast agust pigistas ta natuke verd, kuskile ampulli, mis siis pandi ühte masinasse ja siis pidi 6 minutit ukse taga ootama, ja siis sain teada, et meie kolme kuu keskmine oli 9,5 Kas teil laps võtab ilusti juurde nii kaalus, kui pikkuses?

Kas foorum lukus või, et keegi kirjutanud pole enam?

Nu meil näidud nii head, et ise kahtlustan neid mesinädalaid... Aga võib olla tõesti sobib meile hoopis see 3 süsti skeem.. Tänane päeva nägi välja selline kell 8 hommikul 4,3 siis 5 ühikut mixtardi ja sõi kohe, kell 11,30 oli 7,2 sõi oma oote ära, kell 14 oli v/s 4,1 siis 2 ühikut actrapidi, tunnike hiljem oli laps natuke viril mõõtsin, oli näit 4,5 ( olime loomaaias ja otsustasime süüa jäätist, ühe topsi jäätise sõi ära ja kell 16,30 oli näit jälle 4,7 sõi oote ära ja kell 19 oli v/s 5,2 siis jälle 3 ühikut mixtardi ja sõi õhtusöögi ära, kell 10 oli näit, 10,0 sõi oote ära ja läks magama Nu tõsiselt ilusad numbrid :) Eilne päev oli u samasugune :) Rutt, Kui me päevaplaani ei täida, st söögid/ ooted hilinevad ( harva juhtub) siis lööb meil suhkru väga alla seega püüame täpselt jälgida neid asju...

Ega mesinädalad vajadust insuliini järgi ei kustuta. Meil viisid süsteühikud miinimumi lihtsalt, süstekordadel 1 või 2 ühikut vaid seguinsuliini. Kuid see oli väga lühikeseks ajaks, lootsin kauemaks. Mesinädalad kestsid vist vaid paar kuud, kui ma õieti mäletan. Ma loll ikka lootsin, et äkki mul poeg terve, vaid mingi organismi häire oli vaid. Kindlasti lootsid paljud nii, sest eks lootus sure viimasena. Aga tore, et teil Kersti seal kõik nii kenasti läheb. Teame, mis töö ja hoolitsus selle taga tegelikult on.

Kersti Mesinädalateks peetakse aega, mis esineb osadel diabeetikutel vahetult pärast diabeedi diagnoosimist. See on periood, kus kõhunääre siiski mingil määral toodab insuliini ja insuliinikogused, mis tuleb juurde süstida, on väikesed. Olen ka varem maininud, et endal kestsid mesinädalad pea pool aastat ja suurema osa sellest ajast süstisingi 2x päevas Mixtardi, lõpupoole tegin küll neli süsti (üks pikk ja kolm lühikest - tol ajal ülimalt uus lähenemine), kuid 2-3 ühikut korraga, nii et naerdi mu üle pidevalt, et asjata rikun nahka:)) ja siis hakkas insuliinivajadus tasapisi suurenema, seda mööda, kuidas mu organism ka need viimased rakukesed hävitas. Teil sai lihtsalt raviskeem korda, mille üle on äärmiselt hea meel, kuid mesinädalad jäid teil vist läbi põdemata, kahjuks...

Kangekaelselt kordan veelkord, toetudes ka Ruti poja süstegraafikule, et seguinsuliinil pole viga midagi ja minu pojal olid siis ka kolme kuu keskmised suhkrunäidud paremad, 6 ja 7 vahel ja arst kiitis. Nüüd on "tõrksa taltsutust " pika- ja lühitoimelise insuliini peal olles märksa raskem läbi viia. Aga see selleks. Minu lootused poja diabeedi osas on kahanenud selleni, et usun siiralt, et kuna meil pole diabeet pärilikku laadi, siis ehk tema lastel seda riski haigestuda ei saa olema. Ja et keegi üldse tahaks temaga lapsi saada. Tulevikus ämmana aga poleks mul ka lapsega minia vastu midagi. Selliseid asju mõtlen ja loodan mina, 14 aastase poja ema. Tütardel on tõesti olukord keerulisem, sest vaja ju sünnitada. Aga diabeedi osas areneb teadus tõesti kiiresti, kahjuks siiski aeglasemalt, kui diabeet ise levib.

Nu tegelikult kui aus olla, siis risk ikka väike... Mina siiralt loodan, et minu tütar saab kunagi emaks. Õde mul loodab samuti saada emaks varsti ja tema teist poolt küll see haigus pole ära kohutanud.

Kerstile Lugesin teema läbi + veel mõned foorumi esiotsast ja tekkis selline ebapopulaarne mõte, et kas sinu Kertule on ikka tark pumpa panna, kui saite nüüd süstitavate ravimitega vs kontrolli alla. siit lugedes sain aru, et pumba mõte on pelgalt selles, et siis saab süüa millal tahes, ei pea kellaaegadest kinni pidama. aga ammu on teada tõsiasi, et kindlatel kellaegadel söömine on inimorganismile parim, olgu ta haige või terve. regulaarsus on inimese tervisele ainult kasux ja seda kõikides eluavaldustes. Keegi kirjutas, et pumbaga ta tunneb, et nüüd ta elab. õudne mõeldagi, kui elamine tähendab õgimist. vaadake, see teise tüübi diabeet vohabki sellepärast nii hirmsasti, et inimesed aint päevad läbi ohjeldamatult õgivad. see ongi nüüd looduse ninanips. sina muidugi otsustad ise (koos arstidega), mis su lapsele parim, aga siiski proovi seda joont jätkata, et laps sööb kindlatel aegadel. ütlesid, et tal jääb kõht tühjax....aga kas niimoodi ei saa, et sööb rohkem, aga ühtlasi siis süstid suurema annuse? vbl, et ei saa, ma ei tea....ma ise ei ole diabeetikutega otseselt seotud. Igal juhul soovin kõike parimat....oled väga tubli ema ja mulle läx su lapse haiguse lugu väga hinge. loodame, et saite nüüd õige kogusega ravimid peale.

Nu tegelikult on asjad nii, et meil olid jah väga ilusad näidu nädal aega, aga eile viskas jälle peal lõunat v/s 16 peale ja täna samuti ja ma ei saa aru miks,sest lõuna ajal sai ikka tehtud 2 ühikut actrapidi nagu ennemgi, tegelikult ma ise eeldan, et rolli mängib siin nohu, mis eile kuskil lapsele külge haakus... õde mul väidab, et kui temal nohu või pisike külmetus on v/s kohe paigast ära. Ja tegelikuses on nii, et tahan ma ikka oma lapsele pumpa, ja ainus põhjus pole küll söömine, vaid ikkagi neid torkeid lapsele oleks vähem ( praegu 3 kord päevas süsti, pumba puhul oleks ju 3 päeva tagant torge) Kindlasti on pumbaga haigus veel rohkem kontrollitav. Kindlasti peame me ka siis kindlaid söögivahesid, aga ma olen arvamusel, et lapsed peaksid siiski siis süüa saame, kui nad seda vajalikus peavad ja kindlasti ei saa 1-3 aastate laste puhul rääkida rasvumisest, minu piiga kah pikk ja peenike... Aga ma usun, et ka kui Kertu kunagi pumba saab, siis päris nii see ikka ju pole, et sööb, mida tahab ja milla tahab, ikka tuleb arvestada ja vaadata jne Ja kui täiskasvanud inimene teadustab endale ise, et vat sel ajal saab süüa ja vat neid asju ei saa süüa, siis ei suuda ma kuidagi oma 1,5 aastasele lapsele selgeks teha, miks tema pragu süüa ei saa, kui linna peal jalutab vastu laps kelle, jäätis näpus... Kõik sellised suured üritused ( sünnipäevad, jõulud, tähtpäevad) need nu nii raksed lapsele. Kui tavapäevadel sööme me koos lapsega ja toiduvahe ajal ei söö ise kah, pole ju lapsel ka kiusatust, aga nu külas olles ikka ei ütle, et korjake nüüd laud tühjaks, ja ei suuda ma oma 1,5 a lapsele selgeks teha, et sinu norm on nüüd täis...

Nu nii õnneks on foorum tagasi :) Nuh meil siin vahe peal täitsa kohutavad päevi olnud, nohu mudugii ikka veel lapsel kallal ja suhkrud nii kõrged, ja käituvad nii nii erinevalt... Täna võtsin kätte ja süstsin 2 ühiku actrapidi asemel 3 ja õnneks täna oli siis peale lõunane v/s 8,4 ( eile 2 ühiku actrapidiga oli 17) Ohh meil üldse imelikult see v/s käitub, üks päev oli õhtul kell 22 v/s 8,2 ja andsin terve võileiva enne magama minekut ja kui kell 2 öösel mõõtsin oli v/s 20,2 ?? vat seda ei mõista, kuidas ta nii kõrgele sai tõusta, teine päev oli jälle ennem magaminekut näit 10,2 ja andsin jälle võileiva ja 3 tunni möödudes oli näit 7,2 Ühesõnaga suhkur käib oma teed. täna hommikul oli piigal ärgates v/s 16,8 ühesõnaga meila asjad nii sassis viimasel ajal, nii loodan, et see ikka selle nohu pärast, mis on kohutavalt suur nohu ja üle minna ei taha... Samas kui õhtul kõrge, siis ei julge nagu seda actrapidi teha, sets sellel saabub alles 2 tunni möödudes see max toime, kardan, et läheb siis liiga alla.. Augustis arstile, eks vaatab, mis ta meile räägib

lihtsalt maria, Ma ei tee enam õhtust süsti, isegi kui magama minne kõrge, ei julge seda actrapidi teha, kuigi täna oli erand, kell 22 oli 21,7 siis tegin 1 ühiku ja just käisin mõõtmas nüüd oli läinud 8 peale eks tunikese pärast mõõdan uuesti, suuredasin seda lõuna ajast Aga homem siis proovin hommikul 5 mixtardi asemel 6 teha, eks siis vaatab, mis saab... ja õhtuse 3 asemel 4

Tänane päev ei olnud jälle just kõige parem, hommikul ärgates oli 10,1 sai süti tehtud, kell 9 oli 8,6 siis sõi ka hommikust, kell 11.30 oli 18,6 tegin 1 ühikut actrapidi kell 14 oli 12,1 tegin jälle 2 ühikut actrapidi kell 16,30 oli 19,1 tegin jälle 2 ühikut actrapidi ja kell 19 oli 8,7 ( siis tegin mixtardi 3 asemel 3,5 ) nüüd magama minnes oli 13,1 Homme hommikul teen siis 5,5 asemel siiski 6 ( täna panin siis 0,5 juurde, aga see ei aidanud üldse ) Kusjuures tänasest toidust, et rõhk oli toorsalatitel ja pigem sõi neid leivaühikuid vähem, kui peaks, aga vat ikka oli kõrge... Nohu kah hirmus suur, samas palaviku pole..

Nu nii eilne päev oli juba palju parem :) Täna tegin veel 6 ühikut mixtardi, aga lõuna ajal nüüd tõmbas nii madalale ( 2,1 ja mõõtsin 13,30 telikult oleks pidanud kella 14 ajal mõõtma) Et hommsest teen jälle 5 ühikut ja eks siis vaatab, kas tõusevad jälle või mitte... Täna lõunajal nüüd tegin 2 actrapidi ( ei julgenud nii madala näidu puhul 3 enam teha, samuti vaatab, mis v/s meil 16,30 teeb, kui kõrge, siis hommsest ikka 3 ühiku peale tagasi, aga õhtul plaanin ikkagi 3,5 mixtardi teha, sest tänane öö oli väga ilus :) Õhtul kell 22 oli v/s 13,1 kell 1.30 oli v/s 9,5 kell 3 öösel oli 7,9 kell 5 oli 7,2 ( tänane öö oli hirmus rahtu laps selle pärast nii tihti mõõtsingi, aga see rahtus tuli siiski nohust...) Hommikul kell 8 oli v/s 7,9 tegin 6 ühikut mixtardi ja kell 9 oli v/s kukkunud 7,3 peale , kell 11,30 oli 9,2 ja nüüd 11,30 oli 2,1... Eks näis, mis õhtu toob, aga see üle pika aja ikka väga hea hommiku poolik :)

Nu nii :) Oleme vist jälle järjele saanud, lapsel juba 3 päev kus kõik suhkrud on olnud alla 10 :) enamasti seal 4-7 vahel :) Samas nüüd teen natuke rohkem ühikuid, hommikul 6 ühikut mixtardi ja õhtul 4 ühikut ja lõuna ajal 3 actrapidi ( varem, sai 5 ühikut hommikul ja 3 lõunal ja 3 õhtul) Proovisin, siis üks päev vana skeemi juurde tagasi minna, aga kohe olid suhkurd kõrgemad... egas 15 august saab kuulda, mis meie arst sellest arvab, et ise toosi tõstsin, natuke pelgan seda, aga nu ju siis piigal suurem insuliini vajadus... Aga mul nii hea meel, et nüüd juba 3 päev, kus v/s näidud nii head olnud :)

Ma siis kirjutan jälle natuke piigast :) Oleme tagasi tavalise süsteskeemi peal, et mixtardi nii nagu ennem, et hommikul 5 ja õhtul 3,actrapidi olen jätnud samaks, et 3 ühikut seda. Juba teist nädalat on suhkrud lausa võrratud :) teeb ikka meele heaks küll, kui enne sööki suhkrud 3-5 kandis ja peale sööki 6-8 kandis :)

Ma ei taha seda uskuda, meil ka eelenevalt olnud sellised nädalaid, kus kõik ideaalne...eks alati nii, kui hõiskan, siis asjad muutuvad, täna oli lapsel ärgates suhkur 11,5 aga nüüd järgmised mõõtmised on jälle normid olnud....

Küsiks veel tarkadelt, olen kuulnud, kas vastab tõele, kui on olnud hüpo endale tajumata siis lööb üles suhkru näiduks kuskil 15 ümber. Kui on üle 20-ne, siis on õgimise tagajärg.

st toetus hakkab jooksma sept kõige hiljem oktoobrist...

suvel olid nad puhkusel, ja plaanidega ei tegeleta... aga jah saan küll tagasi ulatuvalt kah nende 3 kuu eest :)

Toetusrahad saab jah tagantjärgi taotluse esitamise kuupäevast, minul oli see kui perearstil käisime ja ta paberid täitis. Mina mäletan nii. See kuupäev oli määrav. Küllap sulle öeldi, et rahad laekuvad septembris. Jälgi täpselt, mis kuupäevast on kättesaadaval otsusel puudeastme kohta see toetus määratud. Mul oli seal viga ja hetke ehk kinnitamise või allkirjastamise kuupäev pandud ja pensioniametis märkasin alles ja saatsin tagasi otsuse. Mul oli siis nende süül nelja kuu raha saada. Meeletud järjekorrad ju. Ja huvitav teada, mis aste teile siis määratakse. Meil on keskmine puue.

Nu nii, sain siis täna kirja postkontorist kätte ja Kertule määrati raske puue... Aga mul nüüd küsimus, kas pean veel selle kirjaga kuskile minema, või hakkab nüüd toetus iga kuiselt ise laekuma... Või pean veel minema pensioniametisse ?

Ma lugesin selle läbi, seal 27 mai kirjas ( nuh 4 mail haigestus ). Et peaks ikka saama ka nende suvekuude eest... Eks ma esmaspäeval siis pensioniametisse... Ma tahtsin veel küsida, et kuskil teemas Magidon krjutas, et saab veel liskas 300 kr kuus mingit toetust, selle eest, et tööl ei käi... Mis selle toestuse nimi on, ma küsiks ikka selle kah endale, kõik raha ju tere tulnud, nüüd, kus teise ootel, siis tööle ertit ei kipu... :)

Magidon, Panete siin mind punastama... :) Aga nuh võib olla ma kohanenud nõnda hästi see pärast, et olin ju sellest haigusest teadlik, mu õel ju diabeet... Aga ma suhteliselt positiivne inimene, mõtlen alati enda jaoks ka kõige hullemas olukorras kõige parema variandi... ( raske lause tuli, ma usun, et saate mõttest aru...) Nuh tuleb ka praegu ette neid hetki, kus mõtlen, miks küll minu lapse elu nõnda raskeks on tehtud... ( kuid siin selgitan, et tõesti enam ei mõtle, miks minu laps haige on, sest egas see miskti muuda, nõnda juba on ja tagasi võtta seda käiku ei saa) Aga raske on siis, kui sõber sööb kõrval head või joob mahala ( kertul pole söögiaeg veel käes) ja siis su laps ütleb aitäh, aitäh ja sina pead talle ütlema ei .... vast siis on raske. Me küll püüame vältida sellised olukordi, aga vahest on ikka juhtunud, oleme siis eemale läinud mõneks ajaks, et pärast taas rõõmsalt edasi mängida... Nii praegu veel minu üheks suureks unistuseks on pump, mulle tunudb, et pump laseks mul vältida selliseid olukordi... pluss suhkrud oleks ka paigas... hetkel maadleme hommikuse väga kõrge suhkruga, päeva peal läheb ilusaks, aga piiga ärkab 14-18 vahel olevate suhkrutega... Ja mulle on nii mõistmatu see, et eile kell 2 öösel oli V/s 8,1 ja kell 8 hommikul oli see 16,1 ??? ma lihtsalt ei saa aru...

kersti! Kui oled Tallinna inimene, siis Tallinn maksab kord aastas puudega lapse toetust 700.-( kui vahepeal muudetud pole) . Selleks pead minema linnaosa valitsusse kaasa ekspertiisi otsus ja lapse dok. ( igaks juhuks helista sinna ette, sest vastuvõtu ajad on reeglina sellistes kohtades teatud päevadel).

Kas see ühekordne puudega lapse toetus on Tallinnasisene toetus? Oma hingedele. Lihtsalt igaks juhuks võiks Pärnustki seda küsida, mul sinna asutustesse nagunii asja.

Meie käisime täna taas arsti juures :) Kertu kallub 12,6 kg ja on 85cm pikk ( et siis 600g juures ja 1 cm ) Kolme kuu keskmine oli 7,4... see on küll hea uudis :) Novembris saame siis pumba kah endale. Mul küsimus kah, kus saaks lugeda pumba kohta, et kus oleks hästi põhjalikult seletatud jne...