eks 10 aasta pärast saab teada, kus tõde oli. Ainus, mis seni kindel: oluline on veresuhkur hoida võimalikult normilähedane. Nende valgudieeditajate neerusid võiks aeg-ajalt kontrollida.

sõltub ka sellest, palju glükohemo tuleb. aga üldiselt ega ta hea ole jah, katsu ikka 10 piires hoida. Mina mõõdan 12 korda päevas ja ei suuda ka 10 piires hoida, aga sul ehk tihedama mõõtmisega õnnestub.

Süsivesikutest. Mina olen sellist asja tähele pannud, et kui lähen kodust välja lõunat sööma, no mitte just eliitrestorani vaid tavalisse söögikohta. Nagu ikka linnas käiakse. Tellin nt päevaprae ( keedukartul, riis, tatar + miski kala või lihatükk) , võtan värsket salatit juurde ja siis selgub, et arvesta sina neid SV nagu tahad, ikka paned süstimisega puusse. Ma kahtlustan, et see toorsalat sisaldab kes-teab-mida ja see ongi see mis tõstab SV kõrgele. Ei ole kellegi teadjama käest küsida ka, et mida nad sinna sisse panevad, et see sellise laksu annab. Ju siis puhast suhkrut maitseks. Mis puutub söömisesse siis tegelikult ma söön nagu iga terve inimene, aga ma välistan suhkru. Vat pane teelusikatäis suhkrut nt kohvi sisse ja siis on kohe sv laes. Väike meetilk ei tee midagi. Ma olen ennast ka päris pikalt jälginud ja selle pika aja jooksul jätkuvalt söön sv-sid oma kolmel söögikorral 40-60-60. Mis ma öelda tahan on see, et ma vist juba harjumusest valin toite mida süüa ja erilist ponnistamist söögiga ei pea enam tegema. Vahel teen kontrolle ja jõuan ikka selle oma valemini. Mu enda loogika ütleb, et süüa tuleb vaheldusrikast toitu, no kui just mingit allergiahäda ei juhtu olema siis jah tuleb teatud asju vältida. Pean kinni põhimõttest, et söö seda mida tervislikuks peetakse ja süsti nii, et SV oleks normilähedane.

Ma ei mõelnud vs'i suurtest ja sagedastest kõikumistest tekkida võivaid tüsistusi nagu nt silmapõhjades tekkivad muutused, närvikahjustused (jäsemete tundlikuse ja soolte tegevuse halvenemine) ja mingil määral ka neerud, mõtlesin miinimuni viidud süsivesikute hulka toidus. Kirjutan siia tsitaadi raamatust: "Rasvkoest vabanevad rasvhapped ei põle ainevahetuse käigus lõpuni (süsinikdioksiidiks ja veeks), kui samaaegselt ei põle ka suhkur. Ilma suhkru samaaegse põlemiseta jääb rasvhapete põlemine pooleli ketoainete ehk ketohapete tasemele. Kui verre koguneb palju ketoaineid, tekib suhkruhaigel happemürgistus (ketoatsidoos), sest ketoained on tugevad happed ja langetavad vere happesusetaset. " Peatükk on pikk, aga kokkuvõtvalt, edasi peavad hakkama neerud nende jääkide väljutamisega tegelema, samas võib tekkida ka nn tühjakõhusuhkur, sest organism püüab aju toita, millega kaasneb sageli esmapilgul põhjendamatu kõrge vs. Sama jutt kehtib ka mitte diabeetikute kohta, kes oma süsivesikute vabu valgudieete peavad, vahega, et me jälle riskirühmas eelisjärjekorras. PS! Minu teada on ketoos lihtsalt suupärasem versioon ketoatsidoosist, aga võin eksida.

Ohhooloom, ma ei usu küll, et söögikohas söömine iseenesest erilist stressi tekitab ja veresuhkrut tõstab. Toitudesse lisatakse lihtsalt seal ikka uskumatult palju suhkrut. Pea iga lihatüki hautamisel lisatakse magusat kastet, mett - praegu on trend magusa lisamine soolastele toitudele. Toorsalatiteid maitsestatakse suhkru, mahla, siirupiga. Ostsin looduspoest/tervisepoest kodusküpsetatud leiba - õigemini tahtsin osta. Aga kui kuulsin, kui palju sinna suhkrut lisatakse, siis jäi ostmata. Varjatud suhkrud on need, mis veresuhkrut tõstavad. Söögikohas me ei tea, mida õieti sööme.

Miks siis ikkagi jätta ostmata leib milles on (palju) suhkurt lisatud? Kui valin selle leiva doosiks õige koguse insuliini, siis kas sellise leiva söömine on ikkagi halb? Oli aegu kus teadsin et suhkurt kogust minimeerida. Siis ühel päeval endokrino teatas, et söö suhkurt palju tahad, peaasi et ins koguse õieti arvestad..... kust läheb tõde?

XY RE: Süsivesikud toidus 29.03.2015 15:37 Miks siis ikkagi jätta ostmata leib milles on (palju) suhkurt lisatud? Kui valin selle leiva doosiks õige koguse insuliini, siis kas sellise leiva söömine on ikkagi halb? Ohjah! Mitte kõik ei saa reguleerida oma veresuhkrutaset insuliiniga. Kohe hästi paljud diabeetikud ei saa. Nii et sellise leiva söömine ei olnud mitte halb, vaid minu seisukohalt võimatu.

tiann Saad küll, kui hakkad toetava ravimina kasutama insuliini.

Ake, ma ei saanud päris täpselt aru, mida sa selle lausega mõtlesid. Et kui hakkan kunagi (loodetavasti veel mitte niipea!) kasutama insuliini, siis saan selle abil veresuhkrut reguleerida? Nojah, seda tean ise ka...... Mida see teadmine mulle praegu annab? Ma ju ikka ei saa reguleerida ravimitega ei söögieelselt ega ka söögijärgselt oma veresuhkrut ja pidin loobuma selle siirupise leiva ostmisest...... Egas ma ise endale seda insuliini määra.....

minult ei taheta analüüsi sagedamini kui kord aastas, vereanalüüs kaks korda aastas.

Väga õige, kõik on tõesti enda teha. Minu arust tuleks alustuseks lõpetada endale valetamine, nagu vähem mõõtes ja oma vs näite vähem nähes töötaks pankreas paremini ja seega on tervis parem. Inimlikult on see vägagi arusaadav, halvast uudistes hoidumine on inimlik, paraku võlateatise mitte avamine ei vabasta inimest võlast. Ja siin maksavad inimesed omaenda tervisega. Kusjuures minu arust on veel kujunenud selline arusaam, nagu paljud komplikatsioonid diabeedi puhul lihtsalt kaasnevadki. Ei kaasne, halvasti ravitud diabeediga kaasnevad enamus diabeedist tekkivaid tüsistusi, aga ravi on tõesti iga inimese enda teha. Aga keeruline on hästi ravida, kui mitte reaalselt ei jälgita, vaid usutakse ja loodetakse, et kõik on normis!

Suhkur Jään vastuse võlgu. Olen teadlik, et kangel alkoholil pidi olema selline mõju, et esialgu langeb vs'i ja pärast hakkab maksa kaasabil vs tõusma...või midagi sellist :). Ei oma "kange alkohooli soolikat" ja see tõttu inimkatsed tegemata ja teadmised puht teoreetilised ja needki roostes. Veini kohta võin juba inimkatsete põhjal öelda, et kuigi sildil on kiri dry, siis see oleneb väga veinipiirkonnast, kuidas ta vs'ile mõjub. Üldises piiris, mida soolem piirkond, kus mari kasvanud ja mida suurem on protsent sildil (13% < ), seda suurem on tõenäosus, et tõstab pisut vs'i ja samuti on kahtlase väärtusega odavad veinid. Aga et järgmisel päeval vs möllab, ei ole täheldanud. Eks jälle tavapärane tõdemus - diabeet on igaühel omamoodi. Naljaga pooleks - 1,5 klaasi on ka suhteline - meie kasutame tavaliselt pokaale, mille maht on 0,475mml ehk 1,5 klaasi teeb kokku juba pea terve pudeli...:))))

tiann Esiteks, ei ole nõus sinu seisukohaga, et kuni veel oma vähegi funkab jne, enda näite varal. Minul kestsid mesinädalad pea pool aastat ja just selle tõttu, et "rikkusin nahka" (teiste diabeetikute väljend) paari ühiku kaupa lisa süstides, mis toetas minu, juba hukule määratud pankreast ( I tüüp ja saadi väga aegsasti jaole) ja ta jaksas, andis mulle aega kohaneda ja parandas minu algaja eksimusi jõudu mööda. Teiseks, ka 450 riba on 9 korda rohkem ja lisaks on ka häid inimesi siin ilmas, tuleb ainult küsida, sest näiteks lastel on hetkel väga suur norm ja võimalik, et jääb osa apteegist välja ostmata. Arvan, et tasub küsida lapsdiabeetikute kodulehelt, nad on ju varemgi siin pumbatarvikutega täiskasvanuid abistanud. Paljud ei pea eetiliseks soodusribadena saadud ribade eest raha võtta ja jätavad need apteeki, kuigi võiks ju vajaja maksta need 10% ja kas või postikulud ja kõik on õnnelikud!!! Ei ole mina siin mingi arvaja, aga mulle tundub, et sul oleks aeg "süstlausku" pöörata :) ja tead kui hästi maitses ja maksis täna töökaaslase toodud sünnipäevatort...ainult üks lisaks tehtud torge.

Ake, võib-olla on sul õigus ja süstimine ei ole tõesti tegelikult see, mida peaks kartma. Aga eks iga uus olukord ole ikka tsipake hirmutav. Ja kui arst arvab, et ma pole veel õigete veresuhkrut alandavate ravimiteni jõudnudki (Metforali ta selleks ei pea!) ja et ka kehvasti funkavat kõhunääret tuleb siiski maksimaalselt ära kasutada, siis ega mina saa/taha targem olla. Võib-olla tõesti ei oleks tarvis end pingutada, aga mina seda ei otsusta. Kui suhkrud senise raviga enam lubatu piires ei püsi, siis lubati hakata ravimeid juurde lisama, süstimisest pole esialgu veel mingit juttu. Ei oska õelda, kas see seisukoht on õige või vale..... Aeg-ajalt tundub ka mulle, et süstivatel saatusekaaslastel on neid toiduga seotud pingeid vähem, aga need on asjatundmatu kõrvaltvaataja mõtted. Aitäh sulle toetuse eest ja mõistmise eest selles osas, miks teisetüübilised nii sageli veresuhkrut mõõta ei saa, kui esimese tüübiga diabeetikud. VM vist ikka ei saa aru (nagu ei saa ta kahjuks ka sellest aru, et diabeetik ei saa endale ise süsteravi määrata!), et asi pole laiskuses ega soovis endale valetada, vaid lihtlabaselt õhukeses rahakotis. No ei jaksa neid täishinnaga ribasid osta nii palju, et saaks mitu korda päevas mõõta! Teame kõik (teisetüübilised), et tervis püsiks parem, kui rohkem mõõdaks, aga no eluaseme eest tuleb ka maksta, ravimid osta ja meie toiduvalik on sageli kallim kui tervel inimesel. Ei ole ma ka kõrgepalgaline, vabariigi keskmisest jääb ikka üüratult palju puudu:) Ausalt öeldes ei ole osanud neid ribasid ka kusagilt odavamalt juurde hankida - minu tutvusringkonnas esimese tüübi diabeetikuid pole. Teisetüübilisi on, aga need isegi hädas. Kiikan siis sinna lapsdiabeetikute lehele. Sellise küsimise osas olen ma jah vist alaarenenud - kohe kehv on küsida:)

Tiann, aga siinsamas foorumis pakutakse ju suht pidevalt ribasid, vahel isegi koos aüaraadiga, nagu näha. Hoia lihtsalt silm peal. Ja muidugi - mitu aparaati võiks olla, siis on ribadevalik laiem.

VM Esiteks ei ole sa ainus, kes aimab diabeetikute organismi siseelu...meie diabeetikud teame seda kõik, millest heietasid, sest elame koosluses oma haigusega. Teiseks, kordan uuesti oma soovitust, et õpi lugema!!!!! Oleksid tianni näägutamise võinud ära jätta, kui oleksid lugenud minu poolt sulle kirjutatu täies mahus lugenud, sest seal oli ju kirjas palju nad ribasid saavad.

VM 22 aastat tagasi ei antud meile ainsamatki riba, ka glükomeetri ja pen'i ostsin oma raha eest. Siin just ongi see nn sinu poolt mitte lõime teema, sul puudub elementaarne arusaam, istud ainult ja ainult oma mätta otsas. Sina oletad, sina arvad ja unustad enne arvamuse avaldamist fakti enda jaoks täpsustada. Tõesti, täitsa haige - VM keelab poob ja laseb. Ja tuleb siin teisi siunama, sest ei ole viitsinud teemat endale lõpuni selgeks teha. Kunagi mingi arst on midagi öelnud. Kena argument, et tümitama asuda... Mina ei ela ainult omas maailmas ja olen kursis ka teiste diabeetikute elu-oluga ja kui on võimalik, siis toetan ja/või vahendan.

Ma isegi mõtlesin eile, et peaks tegema Facebooki (kõige lihtsam) mingi ribade ümberjaotamise grupi, aga iseasi, kui paljud on seal nõus oma päris- või FBnimega osalema. Ja mis järeldused haigekassa sellest teeb:)

tiann, diabeetikud on ammu Facebooki kolinud ja suhtlevad seal oma grupis, vähemalt need sportlikumad. Ja ribade vahetamiseks sobib tegelikult ka seesama foorum ja nii see ongi toiminud, julge ainult küsida ja taipa silm peal hoida. Ilmselt FB põhiselt ei saaks asjast asja tõesti. Mis aparaadid sul muide on?

Mäletan kui haigestusin 1 tüüpi siis ka algul lootsin, et ikka see II tüüp oleks, et ei peaks süstima hakkama :), selline värk jah tundub olevat, et süstimine on nn samm enne hauda tegevus :). II tüübi puhul ravimid ju sisuliselt utsitavad kõhunääret, et "püüa nüüd veel". Aga kui toiduga ennast ei piirata on pankreas kutu ikkagi mingil hetkel. Endal lendas üks vanem sugulane haiglasse jala veremürgituse sümptomitega. VS oli 30! Kui siis see alla võeti haiglas, siis kodanik hakkas nn hea enesetunde tõttu järgmisel hommikul hommikuvõimlemist tegema, sai südari ja oligi läinud. Oma diabeedist ei olnud teadlik.

XY Tõesti ei saa aru, mida öelda tahad. Kas oled II tüübi diabeetik, kes ise nii vääralt arvab, või oled nii apteegis aru saanud? Loomulikult mõned II tüübi diabeeitkud kardavad süstimist, aga kahjuks ei tule nad ka seltsidesse, kus oma küsimustele ehk vastuseid saaksid. Tallinna Suhkruhaigete Seltsi esindajajana pean kahjuks kogema, et just II tüübi diabeedihaiged, kes kõige rohkem nõustamist vajaksid ja seltsist abi saaksid, jõuavad meile kõige vähem. Kahjuks ei saa me midagi teha, kui perearstid ei luba meil oma seltsi reklaame üles panna ega ka siis, kui neid arstidele jagame, neid haigetele ei anna. Oleme aru saanud, et arstidele ei meeldi liiga targad haiged, kes oskavad paljut tahta ja nõuda. Ei jää muud üle, kui soovitada, et kui teate II tüüpi haigestununuid näiteks Tallinnas, saatke nad Endla 59

rõõmustada tasub siis, kui suhkrud korras on:)

tiann Suhkrud on korras??? Mille arvelt? Toitud kapsa juurikast? Ei tea konkreetselt sinu elu/olu, aga siin on ju olnud lugeda kirjutisi, kus kurdetakse, et ei jaksa, ei jõua ja siis selgub, et ei saagi jaksata, jõuda, kui kaloreid ei manustata. Aga perearst on ainult näppu viibutanud ja öelnud, et vs on kõrge, näit 4 koma midagi. Lähen jälle neerude teema juurde tagasi!!! Mingil veidral põhjusel II tüübi diabeetikud ei taha selle teemaga haakuda. Milliseid nõuandeid perearstid teile annavad? Kuidas oma neerude eest hoolitsete?

tiann Sinul, patsiendina, on õigus küsida teist arvamust. Kui sinu perearst on nii kitsarinnaline ja loeb kõike ainult "by the book", siis on sul, enda tervise huvides, tagumine aeg võtta abinõud tarvitusle ja leida endale uus arst.

Ausalt öeldes olen päris segaduses... Ega siis perearst diabeediravi muutmise üle otsusta. Minu üks tuttav teisetüübiline mees arvas ka, et lihtsam/mugavam oleks insuliinile üle minna ja esineski sellise sooviga, aga perearst ei olnud sellega nõus. Saatis endokrinoloogi juurde ja ka tema polnud nõus. Meil küll erinevad perearstid. Kas siis kõik perearstid mõistmatud? Põhjendavad oma otsust sellega, et milleks kunstlikku insuliini, kui oma keha veel toodab seda. Ei ole ka kuulnud, et kellelegi on lihtsalt soovi põhjal süsteravi määratud - ikka lähtutakse näitajatest. Ma ei saa päris täpselt aru, misasi neerudele kahjustavalt mõjub, kui insuliini ei süstita. Keha ju toodab (vähemalt mingil määral) insuliini. Ja kui dieedile tuginedes ning toodetavat insuliini ära kasutades suudetakse suhkrunäidud lubatavates piirides hoida (kuigi see on vääääga kulukas - ribad tuleb ju endal täishinnaga osta!), siis kuidas see mittesüstimine neere kahjustab? Esmatüübilistele vist tundub, et kõikidel meil, mittesüstijatel, ikka veresuhkur pidevalt üle 10. Tegelikult ei ole:)

Kui vahetada toidus süsivesikud kasulike rasvade vastu siis seda ei tohiks juhtuda. VT ka LCHF.