komisjon võtab ise su raviarstiga ühendust, kui nad on su avalduse kätte saanud. Küll tema siis kirjeldab. Minul tegeleb sellega endokrinoloog, mitte perearst. Mina hoolitsen selle eest, et kahe kuu jooksul enne taotluse tegemist oleksin silmaarstil (sest vastavad tüsistused) ja endokrinoloogil käinud.

Kakuke, räägi oma silmaarstiga, küll ta sulle lahenduse välja pakub.

mina üldiselt hoian meeles, millal mul on korduvekspertiis, ja kui arst tahaks mind ise tagasi kutsuda, siis ma ütleksin talle, et vaja oleks kevadel. Või siis kui ise pean uue aja panema (arst ei pannud), siis ei panegi novembriks, vaid alles kevadeks, nagu juba öeldi.

mismõttes imelik jutt? helista silmaarstile ja palu aega edasi lükata...nii palju kui sul vaja on...kui sul muidugi mingeid kaebusi endal pole, et tunned, et peaks ikkagi varem arsti juures käima...ma ei saa probleemist aru :)

silmapõhja kontrastuuring on suht rutiinne asi, seda lihtsalt tehakse aeg-ajalt, kui arstil meelde tuleb. See ei tähenda, et arst midagi kahtlustaks ja jube kiire oleks. kui saad helistada, siis võiksid helistada ja küsida, kuidas oleks antud olukorras targem tegutseda. Mina käin silmaarstil ja endokal kaks korda aastas, nii et see sügisene kord enamasti langebki korduveksperiisi eelsele ajale.

mulle pole keegi öelnud, kui on tulemas. ühe korra aeguski niimoodi ära, et ise arvasin end aasta veel töövõimetu olevat, aga riik juba leidis, et aitab mulle seekord 1 aastast küll. raha sain õnneks tagantjärele, kui viimaks paberid korda ajasin.

A kas keegi oskab öelda,kas see on ok,kui hakkan möned kuud varem (enne korduvekspertiisi tähtaega) uut ekspertiisi taotlema,ilma ,et mul oleks selleks nt mingi muu pöhjus,kui see,et arstilkäimise ajad sinna kolme kuu sisse mahuksid?

kakuke Ilmaasjata on sul jälle mure. Kolm kuud viimasest visiidist käib ainult selle arsti kohta, kes on sinu taotluses märgitud, kui ekspertarst (perearst, endikrinoloog, või kuidas kellel), kes esitab omapoolse kokkuvõtte sinu hetkelisest tervislikust seisukorrast. Kuna silmaarstil on soovituslik käia kord aastas kontrollis, va erand juhud, siis sinu novembris silmaarstil käidud kontrolli tulemused on sinu digiloos ekspertarstile kättesaadavad ja sellest peaks piisama, vähemalt silmaarsti koha pealt. Võid ju perearstile helistada ja kindluse mõttes üle küsida, kas mu jutt ikka 100% õige on. Kui esitad taotluse varem, siis saad ka vastuse varem, mis tähendab, et lühendad oma hetkel kehtivat pensioni ja uue taotluse pead juba tegema lähtuvalt viimasest vastuse kuupäevast. Pole vast eriti mõtekas, pigem võib hilineda, sest pikendamise puhul saab ju mingi aja eest tagasiulatuvalt raha.

Jah , nii on ... tähtis on et selle arsti juures käidud on , kes terviseseisundikirjelduse teeb . Ja kui perearstil on teada silmaarsti vastus varasemast ajast , siis saab ta ju seda kasutada terviseseisundi kirjelduses.

Mjah,aga kui mu puue söltub just enim silmaarstist,siis.... Prrearst teab mul neist asjust sama palju,kui siga pühapäevasest päevast :) Ja hiljaks ei taha ka jääda,sest paraku on mul seda raha vaja....

Hm...siiski kaldun arvama,et mu puue on osaliselt tingitud nägemiskaost...aga tänud vastamast

Jahnoh,aga siis vaja ikka ka endoka juures käia ikka ka....mul see perearst ei taha üldse midagi teha:( heal juhul teeb kohapeal kiirglükohemo,mis näitab aiateibaid,mitte veresuhkruseisu :) paremat pole ka kuskilt vötta....

kakuke, kui oled 1. tüüp, siis sa ju käidki endoka juures ideaalis, nii 1-2 korda aastas. 2. tüübiga tegeleb vist perearst.

Kakuke, milline see kiirglükohemo on? Sõrmeotsast aja 7 minutiga valmis? Mu lapsel pole endokas kunagi veeniverest glükohemot teinud.

Jah see kiirglukohemo naitab mul kill krt teabmida:) Perearst kangekaelselt teeb ja labor naitab make numbrit suuremat rulemust :D

Appi arvuti press :))))

Kakuke.... aga ma ei saa aru ....Sul on aeg enne töövõimetuse pikendamist, mitte pärast, milles probleem... Las kirjutab perearstile vastava kirjelduse Sinu silmade kohta, mida siis hiljem perearst kasutab terviseseisundikirjelduses.

kakuke, pakun, et su perearstil on see masin omadega sassis... mu lapsel mõõdetakse ka endoka juures selle kiirtestiga, vahest on ka veeniverest tehtud...isegi samal päeval... tulemus on sama olnud :)

kakuke Siin mõned nopped sinu kirjadest. No vot,seda mina,loll inimene, ju üritangi uurida siin.et mida ma täpselt tegema pean?!:) ma tänan,Magris! Kivi langes südamelt :) No mis ma ikka oskan kosta....mul on kuri kahtlus,et ta ei oska seda aparaati kasutada :) Ma ei saa üldse aru,kuidas möni arst oma paberid saanud on...kadaka turult vist :D Kui selleks, et sulle lõpuks kohale jõuaks, mida sa tegema peaks, peab mitu inimest sulle selgitama ühte ja sama asja, siis andke kannatust. Tuletan sulle meelde, et asud avalikus foorumis ja võiksid pisut enne mõelda, kui kirjutada midagi sellist, mida oma viimases kirjas.

kakuke Aitan sinu mälu värskendada. Loe 31.07.2015 23:06 minu kirja ja sellele järgnenud kinnitavaid vastuseid teistelt. Kas tõesti oleme kõik mitte keegi, kaasaarvatud ohoo poolt lisatud ametlik link? Kui sa oma viimast kommentaari oma perearsti kohta pead sündsaks, mitte solvavaks ja mitte sõimamiseks, siis jah, vabandan. Nii palju, kui siit ikka ja jälle lugeda võib, siis on sinul pidevalt mingi häda ja torm konnatiigis...ja jah alati võib ja peab küsima, kui vaja, aga kena oleks ka küsimusele vastatud vastused mõttega läbi lugeda!

Tahtsin lihtsalt teada,mida teevad teised,kui komisjoni nöutud kolm kuud ja arsti ajad ei klapi?! Muud midagi!

Mina sain selle siis,kui viimati sotskindlustusametis käisin-ametnik ise pakkus.usun ,et kui lähed kohale ja sul kehtiv ekspertiisiotsus,saad selle kohe kätte,ainult foto vöta kaasa. Päälinna ühistranspordis olen seda omades sooduspileti julgenud osta,mujal pole ma oma keskmise puudega midagi sellest abi leidnud.ega igaltpoolt taipa kohe küsidagi teinekord.aga kus veel seda kasutada annab siis? Linnadevahelistes bussides vist mitte?

Nüüd läheb asi jälle rappa vist,aga mulle jäi mulje,et tüütutüübil puudu vaid see pisike pildiga raamat?! Ja kas seesama puudega inimese kaart mitte pm sama eesmärki ei kanna,kui pensionitunnistus... Ühesönaga-kui sul puuet pole,pole sul ka pensionitunnistusega mingid soodustust saada ja kui sul on puue,täidab puudega inimese kaart sama eesmärki,mis pensitunnistus,kui sul on sinna puue märgitud...

Mul jah töövõimetus olemas. Pensionitunnistus mingi 10a tagasi oli, aga rohkem pole pikendanud. Tahakski nüüd teha. Kas diabeetik ei daa siis seda ppudega inimese kaarti? Töövõimetus ei ole ju puue? Samas, kuidas siis diabeetik peaks tõendama enda töövõimetust soodustuse saamiseks (näiteks vembu tembumaa) kui enam pensionitunnistusi polegi aga puudega isiku kaarti ei saa? Lähen lehvitan töövõimetuse otsusega?

Just nagu ohoo kirjutas, võta pilt kaasa ja mine kohalikku sotsametisse ja saad sealt uue pensionitunnistuse. Selleks piisab töövõimetusest. Vähemalt Tallinnas ei olnud minul pikendamiseks isegi paberil komisjoni otsust vaja, piisas ID-kaardist ja ametnikul oli isikukoodi järgi kõik vajalik info olemas. Mis puudutab puudega isiku kaarti, siis selle saad sa ikkagi siis, kui arstid on sinul tuvastanud puude. On see siis diabeedist või mõnel muul põhjusel. Siin jään vastuse võlgu, puudub kogemus. Minul pole viimasel ajal pensionitunnistust eriti vaja läinud. Varem jah, kui Tallinnas veel tasuta ühistransporti polnud ja seniorkaardiga sõitsin. Ka siis vast üks kord vaadati kaante vahele. Enamikel bussifirmadel on pensionäridele soodustused nädala sees, ka kino ja kontserdipiletite soodustused on kas sisuliselt olematud või päevastel aegadel. Kord, aastaid tagasi, kui sõbrannadega Õllesummerile läksime, siis ostsin penskaripileti ja nende nurina peale, et pole aus, lubasin, et teen neile esimese ringi välja. Odavam oleks tulnud täispilet osta :)) Kõige kindlam on sotsametist järgi küsida.

Pensionitunnistusega saab soodustust teatri pileti ostmisel, rongi sõidul, praami pileti ostmisel, mõnede arstide vastuvõtul jne. Alati tasub pakkuda.

Sõitsin eelmisel suvel Kihnu. Sain soodustust. Mul on töövõimelangus 80 %. Puuet mul pole.

tasuta sõitjad on 'puudega jne', sooduspileti peaks praamil saama 'pensionär', pole täpsustatud milline pensionär... ehk siis peaks saama ka töövõimetuspensionär soodustust... ise olen kunagi aastaid tagasi ostnud selle raamatu näitamisel sooduspileti... samuti olen ka kinos kunagi ammu 5-kroonise piletiga käinud, seda raamatukest siis näidates :D

Sa pead seda küsima-...sest see oleneb firmast , kellel on, et vanadus pensionär.... kellel on lihtsalt pensionär ja muuseumipiletid on enamus pensionäridele soodusega, ei tehta vahet , kas vanadus- või töövõimetus ... ja nagu öeldakse küsija suu pihta ei lööda.... alati tasub igal pool küsida, et kas kehtib soodustus või mitte

Tegin novembris, määrati 3. aastaks. Varem on määratud 2. aastaks. Kuna ametnike hulka üritatakse vähendada, siis ma tõesti ei usu, et nad tööd juurde planeerivad. Minu teada läheb reform käima 01. juuli vms.

nii,mina lugesin töötukassa kodulehelt ja päevalehest,aet taotluse esitamise ja arstivisiidi vahele vöib jääda kuni 6 kuud.sotskindlustusameti kodulehel aga endiselt 3 kuud?! keegi teab sellest midagi? ja üldse,akas keegi on see aasta oma juba korduvekspertiisi teinud? päris hirmutav oli see 180 euro jutt..... praegu saan koos puudetoetusega 280.....

vot seda ei tea vist nad ise ka :D praegu kehtib veel vana süsteem....vist.... vähemalt mina täitsin eelmine nädal sedasama tuttavat ankeediraamatut

Ja mulle sotsiaaltöötaja ütles, et kui määratakse töövõimekus, siis peab ka töötukassas ennast arvele võtma. Seda kõike rääkis mulle sotstöötaja

targem on minna sotsiaalkindlustus ametisse ja sealt küsida,nemad teavad täpselt,et mis ja kuidas

normaalne.....

Töötukassa hakkab hindama töövõimet! Kui seni hinnati pikaajalise tervisekahjustusega inimesel töövõimekaotust peamiselt diagnooside põhjal, siis uus töövõime hindamine võtab arvesse nii diagnoosi kui ka seda, mil määral mõjutab terviseseisund inimese igapäevast tegutsemist ja töötamist. Töövõimereform käivitub samm-sammult. Tänavu 1. juulist puudutab uutmoodi töövõime hindamine üksnes neid inimesi, kellel pole viimase kuue aasta jooksul ehk pärast 1. juulit 2010 töövõimekaotust hinnatud. Kui inimesel on praegu püsiv töövõimetus ning tema korduvhindamise tähtaeg saabub 2016. aastal, tuleb tal endiselt pöörduda sotsiaalkindlustusametisse, kus tal hinnatakse töövõimekaotust ja määratakse töövõimetuspension endistel põhimõtetel. Alates 1. jaanuarist 2017 hakkab aga töövõimet hindama ainult töötukassa. Seega tuleb järgmise aasta algusest kõigil tervisekahjustusega inimestel –nii uutel kui ka korduvatel taotlejatel– pöörduda töövõime hindamiseks töötukassasse. Korduvhindamisele tuleb pöörduda aga alles siis, kui jõuab kätte ekspertiisiotsuses märgitud tähtaeg. Puude raskusastme tuvastamine jääb endiselt sotsiaalkindlustusametile. Kuid inimesel on võimalik taotleda töövõime hindamist ja puude raskusastme tuvastamist koos, esitades ühistaotluse ükskõik kummale asutusele – töötukassale või sotsiaalkindlustusametile. Uued põhimõtted Uus töövõime hindamise metoodika võtab arvesse inimese terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osaluse piiranguid. Lähtutakse sellest, et iga inimene on ainulaadne ja sama puue või haigus võib eri inimestel väljenduda erinevalt. Hinnatakse, mida inimene suudab teha ja kuidas teda aidata, et tema seisund töötades ei halveneks. Inimese kehalist ja vaimset võimekust hinnatakse seitsmes valdkonnas: • liikumine; • käeline tegevus; • suhtlemine (nägemine, • kuulmine, kõnelemine); • teadvusel püsimine ja enesehooldus; • õppimine ja tegevuste elluviimine; • muutustega kohanemine ja • ohu tajumine; • inimestevaheline lävimineja suhted. Kehalise võimekuse all mõistetaksefüüsilisi tegevusi, nagu kõndimine, jooksmine, trepist üles-alla liikumine, erinevatel tasapindadel liikumine, erineva pikkusega vahemaade läbimine, seismine ja istumine. Seejuures arvestatakse, kuipalju aega ja jõudu inimene neile tegevustele kulutab ja kas ta tunneb sealjuures valu või väsimust. Kehalist võimekust võivad mõjutada näiteks jäseme puudumine, liigeste moondumine,lihaste kõhetumine, kergelt tekkiv tekkiv väsimus, aga ka nägemise või kuulmisega seotud häired. Vaimse võimekuse all mõistetakse võimekust õppida uusi tegevusi, luua ja hoida suhteid inimestega, suhelda, tajuda ohtu ja vältida ohtlikke olukordi. Vaimset võimekust võivad mõjutada näiteks psüühilised haigused, õppimishäired, vaimse arengu häired, aga ka näiteks trauma tagajärjel tekkinud vaimse tervise probleemid. Samuti võib vaimse tervise halvenemine olla seotud kroonilise haigusega, mis võib põhjustada näiteks depressiooni. Hindamise viis sammu Töövõime hindamine koosneb viiest sammust. 1. samm: arstivisiit Töövõime hindamise taotluse esitamiseks on inimesel vaja eelneva kuue kuu jooksul käia oma pere-, eri- või töötervishoiuarsti vastuvõtul ja öelda, etta soovib taotleda töövõime hindamist. Arst kirjeldab inimese töövõimet mõjutavat seisundit ja sisestab värsked andmed e-tervisesse. 2. samm: taotluseesitamine Kui arsti juures on käidud, saab täita töövõime hindamisetaotluse ja esitada selle töötukassale. Seda võib teha töötukassa osakonnas kohapeal, täita kodus ja saata töötukassasse posti või e-posti teel või esitada elektroonselt töötukassa portaali iseteeninduse kaudu. Sama taotluse alusel saab taotleda ka puude raskusastme tuvastamist. Taotlus on üsna mahukas ja selle täitmiseks tuleb kindlasti varuda aega. Ankeedis on vaja kirjeldada oma tegutsemisvõimet ja tegutsemispiiranguid kõigis valdkondades, milles piirangud esinevad. Kui taotlus on töötukassale esitatud, läheb see edasi ekspertarsti kätte, kes vaatab e-tervise infosüsteemist, kas taotleja kirjeldatud piiranguid toetavad ka tema meditsiinilised diagnoosid. Kuigi inimese enda hinnang oma tegutsemisvõimele on väga tähtis, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Taotlusele tuleb märkidaandmed ka oma raviarstide (vähemalt ühe), samuti teiste spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötaja, tegevusjuhendaja, isikliku abistaja, psühholoogi vms) kohta, kes saavad vajaduse korral anda töövõime hindamiseks täiendavat infot inimese kohta. 3. samm: ekspertarsti hinnang Töötukassa töötajad ei hinda inimeste töövõimet ise, vaid selle kohta tellitakse eksperdiarvamus vastava väljaõppe saanud ekspertarstilt, kes kaasab vajadusel teisi spetsialiste, nagu logopeed, eripedagoog, tegevusterapeut ja füsioterapeut. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse uues süsteemis alati koos abivahendiga, mida ta oma terviseseisundi tõttu iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tema tegutsemisvõimet parandaks. Siit tulebki oluline vahe senise hindamissüsteemiga, sest abivahendiga või ilma selleta võib inimese tegutsemisvõime olla väga erinev. Abivahendid võivad olla ravi- ja meditsiiniseadmed (nt insuliini manustamise seadmed) või igapäevast toimetulekut toetavad abivahendid (nt randmeortoos, suhtlemiskommunikaator, liikumis ja nägemisabivahendid).Kui taotlejal on objektiivsed põhjused, miks ta abivahendit ei kasuta või ei saa kasutada, hinnatakse tema tegutsemis- ja osalemisvõimet ilma abivahendita. Ekspertarst saab siis ühtlasi inimesele soovitada, milliseid tema jaoks uusi abivahendeid ta võiks edaspidi kasutada. Ekspertarst kaalutleb inimese terviseseisundist tingitud tegutsemispiiranguid, arvestab põhjuseks oleva haiguse kulgu ning inimese enda hinnangut oma võimekuse ja piirangutega kohanemise kohta. Üldjuhul koostataksegi eksperdiarvamus dokumentide põhjal. Kui aga inimese esitatud taotlusel ja e-tervises olevad andmed on vastuolulised või infot pole piisavalt, võib ekspertarst kutsuda inimese vastuvõtule, kuhu tuleb siis ka kindlasti minna. Vastuvõtul ekspertarst vestleb inimesega, viib läbi tegevusvõime teste ja kaasab vajaduse korral hinnangu langetamiseks vajalikke erialaspetsialiste. Hindamise tulemusena koostab ekspertarst inimese töövõime kohta kokkuvõtliku arvamuse, milles antakse hinnang inimese töövõime ulatusele, märgitakse, mil määral inimese seisund võib muutuda, ning osalise või puuduva töövõime eeldatav kestus koos põhjendusega. Samas hinnangus annab ekspertarst ka soovitusi inimese jaoks sobivate töötingimuste ja töövõimet toetavate tegevuste (teenuste) kohta. Ekspertarsti hinnang on aluseks ka puude raskusastme tuvastamisel, juhul kui inimene taotleb töövõime hindamist ja puude tuvastamist üheaegselt. 4. samm: töövõime hindamise otsus Eksperdiarvamuse põhjal teeb töötukassa otsuse inimese töövõime ulatuse kohta: • inimene on töövõimeline –see tähendab, et tema töötamine ei ole terviseseisundist tulenevatel põhjustel takistatud; • inimesel on osaline töövõime -ellisel juhul on töötamine terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu osaliselt takistatud; inimesel on puuduv töövõime -ee tähendab, et ta ei ole terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu võimeline töötama. Nagu ka praeguses süsteemis, kehtib töövõime hindamise otsus kuni viis aastat. See tähendab, et kui ekspertide hinnangul inimese terviseseisund eeldatavasti muutub, võib otsuse teha ka lühemaks ajaks, paludes inimesel tulla näiteks kahe aasta pärast uuele hindamisele. Eriti raske seisundi puhul võib otsuse teha ka vanaduspensionieani. Otsust on võimalik vaidlustada, kui inimene tunneb, et tema töövõimet on hinnatud valesti. 5. samm: töövõimetoetuse maksmine Kui inimese töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks, on talle tagatud ravikindlustus. Osalise või puuduva töövõime korral on inimesel õigus hakata saama töövõimetoetust. Osalise töövõime puhul lisandub toetuse saamiseks kohustus olla aktiivne: otsida tööd, õppida, töötada või olla hõivatud muu tegevusega, mis annab õiguse töövõimetoetusele. Vajadusel osutab töötukassa vähenenud töövõimega inimestele tööle saamiseks või tööl püsimiseks tööturuteenuseid. Taotlus koosneb viiest osast: – taotleja andmed, taotlemise põhjus, otsuse kättesaamise viis, arstide ja spetsialistide andmed, andmed taotleja haridustaseme kohta; – töövõimet välistavad seisundid ja nõusolek tervise infosüsteemi andmete kasutamiseks; – töötamisega seotud andmed; – taotleja kasutatavate abivahendite, kõrvalabi, rehabilitatsiooni ja muude teenuste andmed; – taotleja hinnang oma kehalisele ja vaimsele võimekusele erinevates valdkondades ja tegevustes. Näide töövõime hindamise taotlusest 2.2. Asjade ülestõstmine ja liigutamine Asjade ülestõstmise ja liigutamise all mõistetakse esemetest kätega kinnihaaramist ja soovitud kohta tõstmist või nihutamist keha lähedal. Selle tegevusega hinnatakse käte jõudu, liigeste liikuvust, aga ka koordinatsiooni. Eeldatakse suhteliselt kergete asjade haaramist mõlemat kätt kasutades ja ümberpaigutamist enam-vähem vöökõrgusel. Selle punkti all ei hinnata võimekust kükitada, kummarduda jms, mida hinnatakse liikumise valdkonna all. Kui inimene kasutab puude või terviseseisundi tõttu abivahendit, näiteks proteesi, eeldatakse vastuste puhul tema võimekust asju tõsta ja liigutada abivahendit kasutades. Kas suudate üles tõsta ja liigutada liitrist vedelikuga täidetud anumat? Vastusevariandid: Jah, väikeste raskustega. Mõõdukate raskustega. Suudan tõsta kuni pooleliitrist anumat. Ei suuda tõsta ühtegi eset, olenemata kaalust. Minu võimekus sellist anumat tõsta ja liigutada on muutlik. Valitud vastust tuleb ka põhjendada. Täpsustage oma valitud vastust. Kirjutage, milliste tegevustega on teil probleeme ja miks. Näiteid valdkonna tegevustest: söögi valmistamisel panni/poti tõstmine, poes esemete korvi asetamine, voodi ülestegemine, majapidamistegevused ja aiatööd jne. Näide eksperdiarvamuse kokkuvõttest Taotlejal esineb raske piirang inimestevahelise suhtlemise valdkonnas, mille põhjusteks on meeleolulangus ja emotsionaalse tasakaalu kõikumine ning kaudselt kroonilised haigused, mis neid häireid võimendavad. Tal on välistatud intensiivne suhtlemine võõrastega ja avalikud esinemised, konfliktsete situatsioonide lahendamine. Tema töövõime on osaliselt takistatud. Seisund on tõenäoliselt halvenev, kuid kahe aasta jooksul muutub töövõime tõenäoliselt vähe. Sobib töötamine väikeses kollektiivis või individuaalselt. Ei sobi töö, mis on seotud intensiivse suhtlemisega ja/või nõuab võõraste inimestega suhtlemist (nt töö klientidega) või avalikku esinemist või tekitab vastuolusid. Vajab psühholoogilist nõustamist.” Töövõimet välistavad seisundid Mõne väga raske diagnoosi ja haigusseisundi korral loetakse inimese töövõime automaatselt puuduvaks. Sellisel juhul ei pea inimene täitma mahukaid küsimustikke ega läbima põhjalikku hindamist. Töövõime hinnatakse puuduvaks, kui: – inimesel on IV astme vähkkasvaja; – ta saab dialüüsravi või on juhitaval hingamisel; – tal on väljakujunenud dementsus; – tal on raske või sügav vaimne alaareng; – ta on püsivalt voodihaige. Töövõimet välistava seisundi korral kontrollib ekspertarst terviseandmete põhjal vastava seisundi olemasolu ning koostab selle põhjal eksperdiarvamuse. NB! Töövõimet välistavate seisundite loetelus ei ole mitmeid haigusi, mis võivad samuti põhjustada puuduva töövõime, kuid millel võib olla väga erinevaid väljendusvorme või staadiume ja mille korral puuduv töövõime ei ole haiguse ilmselge väljendus.

huvitav,kui möttekas on vaie esitada puude kohta üldse? körvalabi vajadus on mul täiesti olemas(transport,hämaras liikumine on suht vöimatu jne),raha kulub 100 km kaugusel arstisöitude,lisavitamiinide,testribade jms peale rohkemgi kui see önnetu puudetoetus...... kas siinsetest on puudeotsuse kohta keegi vaiet esitanud ja ja kuidas on olnud tulemus?

aga mina praegu aru ei saa,mille alusel seda üldse makstakse?! jah mul käed jalad otsas,aga kui mul asub perearst 15 km kaugusel ja buss sinna ei käi ning ma oma nägemise töttu pole vöimeline autot juhtima,siis on siililegi selge,et mul tekivad lisakulud,sest keegi peab tulema keset tööpäeva töölt mind söitma,samuti poeskäikudega..... vöi kui mul ikka on vaja tallinnasse arstile tulla,siis peab keegi mind bussile viima,sest pimedas külavaheteel eksin ma lihtsalt ära,isegi taskulambiga :D seda ma sinna taotlusele kirja panna ei saanud,aga kolm aastat tagasi kölbas puude määramiseks selletagi.... midagi pole minu elus lihtsamaks läinud ju.....lihtsalt käib asi mingi ametniku suva järgi vist..... ilmselt on ikka mõttekas vaie teha,hullemaks see vist enam nagunii midagi ei tee.....

mida uus süsteem rahalises mõttes tähendab? kui minu tervises midagi muutunud ei ole...võrreldes eelnevaga raha väheneb, saan aru... kui palju praeguse kogemuse järgi?

aah, lugesin liiga üle rea...jäi mulje nagu juba see suvi peaks kõigile uus süsteem rakenduma... viga sai parandatud, lugesin uuesti :)

läheb natuke teemast välja,aga kas keegi oskab öelda,kas ma nüüd(ilma puudeta,aga töövõimetuspensionärina),saan endiselt tallinna ühistranspordis sooduspiletiga söita? mul see roheline kaart,mis on isikustatud puudesoodustusega..... selle peaks siis nüüd kuidagi ära muutma,kui mul enam sooduspiletiga söita öigust pole.....

Kakuke mul ei ole üldse mingit töövõimetust küsisin üks kord kuidas saab ja kes saab küsiti kas mul probleem tööl käimisega ?

Kata: Sa nagu päriselt räägud w?Millal sul diabeet diagnoositi?

Sellist asja kuulen esimest korda

Muideks Pärnus nii nii mõnus ! Jääks ki siis :-)

Mina arvan ka et Kata peaks seda uurima...Minul sellest möödas pea 20 aastat,ausaltöeldes ei mäletagi enam kuidas see käis,aga arvan et ikka perearsti ja endoka koostöö.

tohoh tonti?! päriselt ka või?! mulle öeldi selge sõnaga,et pean järgmine kord pöördumachoopus töötukassasse,mitte sotskindlustusametisse.....

ja selle puude määramise taotluse saab teha ka koos töövõimehindamisega töötukassas,nagu ma aru sain..... aga kas keegi on seda töövõimehindamise kadalippu läbinud siinsetest pikema staaziga töövõimetuspenskaritest? see on asi mis mind huvitaks..... et mismoodi oli ja mis tulemuseni jõuti....

a,ok,sain siis valesti aru,sain aru,et esimenevjuuli,KÖIK,töötukassasse :D rasedus on pähe löönud vist :P a kellelgi aasta alguses tähtaeg lähenemas?

mind saadeti minema kui läksin kevadel jutuga,et tahan enne tähtaega uue taotluse sisse anda :P (et silmaarsti visiit jääks nende nõutud 3 kuu sisse)

mis tähendab kompenseeritud?! et kui veresuhkur püsib normi piires? etmkui inimene näeb hullult vaeva mõõtmiste, liikumiste,s öömiste,süstimistega ja selle kõrvalt tegelikult 100%tööle pühenduda pole võimalik,siis ta saab vähe raha,need aga kes söövad,mis ja kuipalju tahavad,ribasid isegi mitte välja ei osta,mõõtmisest rääkimata,süstid jätavad tegemata jne,need siis saavad rohkem?! toretore :D

oi tead, auneke,m a ei imesta üldse..... ei puutu küll üldse siia foorumisse,aga olen kevadest saadik näinud,kui abitu on eesti riigis üks voodihaige vanur,kui oma lapsed hooldada ei saa,oled ikka täitsa saatuse hooleks jäätud :(

kakuke: Sul facebook ka on w?

ohooloom-aina segasemaks kisub :) ametnikud vist ei tea ise ka,mis toimub :P

auneke-ma siin foorumis jääks siiski anonüümseks :P kui soovid,saadaksin sulle oma fb kontakti nt mailile.... või saada enda fb kontakt mulle mailile

ok :)

Ja kui ei tea, millal kordusekspertiisi tähtaeg on, siis seda võib küsida SKA infotelefonilt 6121360. Pead teadma oma isikukoodi.

mh,a sa mine peale rasedust,siis nagunii hakkavad madalad veresuhkrud kimbutama jne ;)

Lähtudes eeltoodust töövõimetoetust enam ei maksta, kui kehtiva päevamäära korral teie kuu sissetulek ületab 1397.25 eurot osalise töövõime ja 1687.50 eurot puuduva töövõime korral. Kas siit tuleb välja et osadel juhtudel ei makstagi enam töövõimetuspensioni?!

p.s. mingist sissetulekust alates hakkab toetus jah vähenema ja üle mainitud sissetulekuga inimesed ei saa üldse. Ainult puudetoetus peaks säilima, kui puue on.

kui sa siiani maksid neid oma töövõimetuspensionist ja sul see sissetuleku tõttu nüüd ära kaob, siis ilmselt jah.