Jah, mäletan Henrist väiksena olles. Kõik tõved nakkasid just talle hästi, kuigi ta haigestus diabeeti kuueselt, mitte nii väiksena kui teie tibud on. Samas tütretütar Maria 1,9 aastane, harjutatakse samuti just aia-sõimega, esmaspäevast esimest pikka päeva oli, keegi köhinud seal kõvasti tütre jutu järgi, meie Maria juba pritsis tatti. Seepärast oli oma isaga mõned päevad lihtsalt kodus vahepeal.Nüüd isa ka kaugel tööl ära, seega kaalun ta Pärnusse toomist mõnedeks päevadeks, kuna reedel lähen niigi "linna" oma mehele lennujaama vastu, tuleb koju. Keegi lapse ikka ära vaatab. Kodusolijaid rohkem lihtsalt. Kohe-kohe on teil tuulerõuged, Maria õnneks juba need läbi põdenud, vend lasteaiast tõi. Teil noored laste hoidmisega ikka probleeme küllaga, olge tublid.

Olen täiesti Kerstiga nõus, et diabeet küll ei tohiks haigustele vastuvõtlikumaks teha. Mul poiss haigestus küll alles lasteaia lõpus, nüüd hakkab varsti täituma kolmas aasta selle tülika kaasüürilisega, aga muid tõbesid ta külge ei võta. Eelmisel talvel oli poiss lausa pahane: koolis oli vaid veerand klassi, tal mitte mingit puhkust kodus, käi aga koolis ja õpi. Suvel käidi iga ilmaga meres, ka siis kui mina sooja kamsuni selga panin. Paar korda on selle aja jooksul nohu, köha või palavik olnud. Täna käisime jälle korralisel arstilkäigul. August oli päris hull kuu, suhkrud ei tahtnud sugugi normis püsida, pea iga päev oli vaja lisasüsti, vahel lausa mitu korda. Õnneks on poiss ise väga tubli mõõtja, vähemalt 4 -5 korda päevas, sageli rohkem. Nii et alati sai kiiresti reageeritud. Nähtavasti oli sellest ka kasu : glükohemo oli 7,1 , ainult veidi kõrgem kui suve algul. Nii kui algas kool langesid suhkrud kolinal, vähendas nii hommikusi kui õhtuseid annuseid, lisasüsti päeval pole üldse vaja olnud. Arst arvas ka, et kui poisile Mixtard sobib, pole ju seda mõtet vahetada. Poisile sobib vägagi, et saab hakkama ainult hommikuse ja õhtuse süstiga, päev koolis muretu. Küsimus lihtsalt mariale: miks ei saa trennis käia samaväärselt tervetega? Mina ütlesin küll treenerile, et ei mingit hinnaalandust, ainult pilk peal, et hüpot ei tekiks. Võistlustel kohtunikud võtavad ju kõiki võrdsetena. Samuti pole paaripäevased võistlusreisid olnud probleemiks ja eks medalid seinal ole ju suureks innustuseks ka diabeedi kontrolli all hoidmisel.

Klge :) Kui teie lapsed haiged on, siis, mismoodi te neid ravite, siin all mõtlen just ravimeid, Kertu hakkas täna õhtul nüüd päris hullusti köhima kah. Tegime auru koos, et istusime keevapoti juurde vaatasime raamatut ja vihmavarju tõmbasime peale. Haiglas olles jäi kõlama lause, et ühtegi siirupi baasil rohtu enam võtta ei tohi... Kas see on tegelikult kah nii, et mitte ükski ei sobi, sest tegelikult kui mõtlema hakata, siis lastele ju kõik köharavimid ongi siirupi kujul...

mul ka posil kõva köha annan talle Brontex Lahust(see on suhkru ja alkoholivaba) ja nohu on ka meil äge annan Sinupret tilkasid suukaudu8need looduslikud)

Nu nii, haigus murdis Kertu täitsa maha, nüüd on palavik kah platsis, murtesesime kah endale selle Brontexi ja ninatilgad, tegime täna jälle auru, eks vaatab, kas saame haigusest jagu või mitte... Jama asja juures on see, et piigal täiesti söögisu ära kadunud, minu jaoks täiesti uus teema, tavaliselt selline õgard kodus... Õnneks läheb banaan ja mahl ja jogurt kaubaks, et saame ikka ühikut kuidagi kätte, aga nu võileivad ja soojad toidud saadetakse pikalt, aga minule üllatuseks on v/s täitsa normaalne, et need paar päeva näinud ikka alla 10 olnud enamasti...

meie poisil ka söögiisu ei ole üldse ,õnneks palavikku ei ole aga nohu ja köha on ägedad!

Need kõrged näidud jah haiguse tagajärg. Eks näis, palju neid puhkusepäevi Henri pealt mulle tagasiulatuvalt võimaldatakse, asi on käima lükatud. Ega rõõmu personalijuhi silmist ma küll ei lugenud. Nagu kerjaks midagi. Mulle öeldi, et olen esimene, kes sellist laadi puhkust taotleb. Väga suur asutus oleme, uskumatu ainuke olemises.

Nu nii, nüüd võib lugeda Kertu terveks, nohu möödas, köha kah ja 2 päeva enam palaviku pole olnud :) Näidud on täna nüüd juba väga head ( alla 10 kõik olnud ) eelnevad päevad viskas ikka 15 ja rohkemgi... Me siin pidasime mehega pikalt aru, jõudime otsusele, et meie piigast sõime last ei saa, ma ikka ei suuda usalada teisi veel... kui asju ise teen, siis ikka süda rahulikum, ja Kertu saab maikuus endale õe või venna :) Nii ekuskil alles 4 aastasel proovin siis Kertu aeda alles panna...

Lyzka, Mina ei karda küll midagi, ma usun just, et 2 lapsel koos tore kasvada, kui sa siin all mõtlesid diabeeti, siis tuleb see, mis tuleb, eks ma siiralt loodan, et teine laps terve ( see vist pidi üli haruldane olema, et pere samad lapsed haiged on ) Aga eks tulevik näita, kohutav tite isu oli küll peal ja see teine laps lubab mul Kertuga jälle kauem kodus olla... Aga eks inimesed ole ole erinevad, võib olla varsti tabab ka sind meeletu titeisu....